Krooniline viirushepatiit. Probleemid sünnitusabis.

1. Krooniline viirushepatiit. Probleemid sünnitusabis. Anne Kirss SA TÜ Kliinikumi naistekliinik

2. 6 hepatiiti tekitavat viirust (1) • viiruse ülekanne fekaaloraalne • kroonilist hepatiiti ei kujune • HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem

3. 6 hepatiiti tekitavat viirust (2) • viiruse ülekanne parenteraalne • sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C) • HGV ülekanne lapsele on 75-80%,

4. B-hepatiidi esinemissagedus * Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva (UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%) • Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50% B-hepatiidist sellistes piirkondades. • Madala esinemissagedusega riikides levib haigus peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid, homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad vaimse alaarenguga inimesed. • Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10% • Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )

5. C-hepatiidi esinemissagedus • 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga maailmas • ei ole ainult arengumaade probleem • UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4% • levib peamiselt vere kaudu • suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline • gastroenteroloogide arvates on C-hepatiitEestisselgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?) • haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient eipruugu ka ise sellest teada • Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )

6. Risk factors for hepatitis C virus infection among 1500 patients in Trent region,1998.Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )

7. Viirushepatiidi loomulik kulg

8. Peamised probleemid sünnitusabis • Mis saab naisest (rasedast)? • Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)? • Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?

9. B- ja C-hepatiit ja rasedus (ema) • Ei mõjuta raseduse kulgu

10. B-hepatiidi vertikaalne ülekanne(laps) • nakatumine raseduse ajal väga harva • peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt • HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90% • HBsAg posit,HBeAg neg 2-15% • võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV suhtes

11. Neonataalne B-hepatiit(laps) • perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad viiruskandjateks • ilmneb 6 kuud peale sündi • enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga • hiljem suurem risk maksatsirroosi ja maksavähi tekkeks • fulminantne haigus esineb sagedamini vastsündinutel, kelle emad on kroonilised HBV kandjad

12. Neonataalse B-hepatiidi vältimine(laps) • vastsündinutele infitseerumisjärgne profülaktika (nakatumine peamiselt sünnituse ajal või kohe peale sünnitust) • immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi • samaaegselt vaktsineerimine • vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt • sellisel teel välditakse HBV-d >90% • Acta Gastroent Jan 1999

13. C-hepatiit ja rasedus(ema) 15250 rasedat naist Itaalias uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset ülekannet ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti I raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale sünnitust anti HCV posit emade lastel tehti samad analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses Hepatology 2000, March;31

14. C-hepatiit ja rasedus(ema) Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu) 72% nendest olid ka HCV-RNA posit. Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes: 56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle normi jälle 54,5%-l Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel, kas emal oli vireemia või mitte Hepatology 2000, March;31

15. C-hepatiidi vertikaalne ülekanne(laps) • lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli C-hepatiit • kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal • HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV staatuse osas • parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt • Hepatology 2000, March;31 J Watch Gastroenterology 2000, May

16. Neonataalne C-hepatiit(laps) • kogemus praktiliselt puudub • vaktsiini ei ole • immunoglobuliini samuti mitte • soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas

17. Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne(mis saab meist?)

18. Viirushepatiidi esinemine Eesti meditsiinitöötajate hulgas • 1994 Tallinna 4 haiglat: • Merimetsa, Meremeeste • Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik • HBsAg 1,5% • teisi HB markereid 25% • a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%) • HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%

19. Viirushepatiidi ravi(mis saab emast, lapsest ja meist) • B-hepatiit • interferoon alfa (tulemuslik 40%-l) • lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab) • C-hepatiit • interferoon alfa + ribaveriin • tulemuslik 30%-l • Ravi maksumus • interferoon a 4000 EEK/kuus • ribaviriin 15 000 EEK/kuus • Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January

20. Kokkuvõte • Rasedusel on hepatiidile soodne toime • Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk on väike (6%) • Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin) • Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE (HBV vaktsineerimine, kindad, põlled, maskid, prillid)