Keskkonnaload ja nõuded kaevandamisel, 2012. aasta järelevalve kokkuvõte Reeli Sildnik

1. Keskkonnaload ja nõuded kaevandamisel, 2012. aasta järelevalve kokkuvõte Reeli Sildnik Keskkonnainspektsioon 04.12.2012

2. Teemad 1. keskkonnaload kaevandamisel - kaevandamisluba ja kaevise võõrandamise nõusolek - raieõigus - jäätmeluba ja kaevandamisjäätmekava - välisõhu saasteluba - vee erikasutusluba - kes on pakendiettevõtja? 2. ülevaade 2012. a maapõue kasutuse järelevalvest 3. kokkuvõte

4. Keskkonnaload kaevandamisel Kaevandamisluba annab õiguse väljata maavaravaru loaga piiritletud ja kindlaksmääratud mäeeraldisel loas märgitud maavaravaru ulatuses. Kehtivaid kaevandamislube on väljastatud 601 mäeeraldisele. Kaevandajaid on 255.

5. Keskkonnaload kaevandamisel Kaevise võõrandamise nõusolek Nõusolek katendi võõrandamiseks ja kasutamiseks väljaspool mäeeraldist. Nõusolek annab õiguse mullakaitse nõudeid järgides võõrandada ja kasutada väljaspool mäeeraldist maavaravaruna arvele võtmata looduslikku setendit või kivimit. Kehtivaid kaevise võõrandamise nõusolekuid on väljastatud 111. Kaevandajatele on neist väljastatud 7, millest 3 on seotud konkreetse mäeeraldisega - Narva II põlevkivikarjäär, Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär ja Aru-Lõuna lubjakivikarjäär.

6. Raieõigus Raie ja metsamaterjali võõrandamise õiguse riigiomandis oleval mäetööstusmaal tekib kirjaliku lepingu alusel RMK-ga. Raieõiguse vajadus puudub eraomandis oleval mäetööstusmaal. Metsaseadus ei kohaldu: -maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. • Üldjuhul tekib raiumise õigus: • raieõigust tõendava dokumendi või töö või teenuse aluseks oleva kirjaliku lepingu aluselKeskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise koopia olemasolulisikut tõendava dokumendi ette näitamisel

7. Jäätmeluba Jäätmeluba on nõutav maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete tekitamiseks. • Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. • Jäätmeluba on nõutav: • 1) maavara rikastamiseks; • 2) kui tavajäätmeid tekib üle 10 t/a;2) kui ohtlike jäätmeid tekib üle 100 kg/a; 3) kui aluspõhja maavarade kaevandamisel on toodang üle 1000 t/a; 4) kui saastumata pinnast, uuringu käigus tekkivaid tavajäätmeid või turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivaid jäätmed ning püsijäätmeid ei taaskasutata nende ladustamisest arvates kolme aasta jooksul (- jäätmehoidla). Kaevandajatele on väljastatud 17 jäätmeluba.

9. Kaevandamisjäätmekava Kaevandamisjäätmekava tuleb esitada loa andjale kinnitamiseks koos jäätmeloa taotlusega või jäätmeloa juurde: - maavara rikastamisel või jäätmehoidla (hiivahoidla, puistang) käitamisel;- kui üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus tekib jäätmeid. Rikastamine, mis see on? maavaradega tehtavad mehaanilised, füüsikalised, bioloogilised, termilised või keemilised protsessid või nende protsesside kombinatsioon (sealhulgas karjääride tegevus), mille käigus eraldatakse maavara vähemväärtuslik osa väärtuslikumast osast või muudetakse materjali tükisuurust või sorteeritakse materjali või toimub materjali leostumine või eraldumine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete ümbertöötamine, lubjakivi põletamine. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa. Jäätmekavasid on loahaldurite poolt väljastatud kinnitatud 258. Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi.

11. Kaevandamisjäätmed Kaevandamisjäätmed on JääTS-i tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kaevandamisjäätmete mõiste osas tuleb lähtuda üldisest jäätmedefinitsioonist: „jäätmed” on mis tahes ained, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Kaevandamisjäätmed Eestis: - kaevandamisaladelt kooritud saastumata pinnas ja turba sugekiht; -põlevkivi aheraine, kui seda ei ole otstarbekas töödelda ehituskillustikuks; - tektoonilises rikkevööndis asuv ja kaubaks ebasobiv setend, kivim; - lubja- ja dolokivi sõelmed või nende läbipesemisel tekkiv jääk; - AS-i Silmet metallimaakide rikastusjäätmed; - fosforiiditööstuse jäägid (flotoliiv ja diktoneemaargiliit); - jne.

12. Välisõhu saasteluba Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba annavad õiguse viia paiksest saasteallikast saasteaineid välisõhku. Paikseks saasteallikas loetakse püsiva asukohaga üksikut saasteallikat, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatavat saasteallikat, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate gruppi. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba nõutav: • üle 0,3 MWpõletusseadme kasutamisel ühel tootmisterritooriumil; • üle 5 kg raskemetallide välisõhku eraldumisel aastas; • üle 10 kgpeente tahkete osakeste läbimõõduga alla 10 mikromeetri (PM 10) või alumiiniumi ja nende ühendite välisõhku eraldumisel aastas;

14. Jätkub… Välisõhu saasteluba on vajalik, kui saasteallikast eraldub: • üle 100 kg/a kaltsiumoksiidi, magneesiumi ning nende ühendeid; • üle 200 kg/a lämmastikoksiidi, lämmastiku anorgaanilisi ühendeid; • üle 1 t/a tahkeid osakesi (kokku) või vääveldioksiidi ning väävli anorgaanilised ühendeid; • üle 10 t/a ja enam süsinikoksiidi. Kaevandamisel tekib saasteaineid: • kivimi lõhkamisel, purustamisel või eraldamisel massiivist; • töötlemisel ja sorteerimisel; • kivimi pesemisel ja sõelumisel; • materjalide veol ja ladustamisel; • pumbad, generaatorid, katlamaja. • Väljastatud 1750 välisõhu saasteloast on 13 antud kaevandajatele.

15. Vee erikasutusluba Vee erikasutusluba on nõutav, kui: - võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;- juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette;- toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine;- vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; - toimub veekogu paisutamine;- juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Kaevandamisel tekkiva saastumata vee (ka väljapumbatava vee) ärajuhtimiseks sätestab tingimused vee erikasutusluba. Maavarade kaevandamine ja geoloogilise uuringu teostamine on keelatud veekaitsevööndis. Piirang ei laiene korrastamata tehisveekogudele, mis asuvad mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Ühtlasi on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus, va väljauhutud taimestiku eemaldamiseks (nt adru varumiseks) heina niitmine ja roo lõikamine.

17. Kes on pakendiettevõtja? Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (näiteks turbakaevandajad, lubjakivi kaevandajad – kile ja kaubaalused) P peab turule Pakendiettevõtja, kes laseb turule kaupu pakendimassiga rohkem kui 5 t/a ega anna pakendijäätmete koguste arvestuse ja taaskasutamise kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile, peab korraldama: • oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas; • informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta; • pidama arvestust oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi.

18. Kes on pakendiettevõtja? • Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama võimalikult suures koguses. Kui nimetatud kohustused on antud kirjaliku lepingu alusel üle taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon. • Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või (oma tarbeks) kasutusele võtmiseks. • Tänaseks on 23 kaevandajat sõlminud lepingu taaskasutusorganisatsiooniga.

20. Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine Pakendi tootja, tühja pakendi sisse- ja väljavedaja, pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, isik, kes veab välja pakendatud kaupa, ning pakendijäätmekäitleja on kohustatud pidama pakendimaterjali massi üle pidevat arvestust pakendi (müügipakend, rühmapakend, veopakend) ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas, järgmiselt:1) toodetud tühi pakend ning sisse- ja väljaveetud tühi pakend;2) pakendatud kauba pakend ning sisse- ja väljaveetud pakendatud kauba pakend;3) turule lastud kauba pakend;4) tekkinud pakendijäätmed;5) korduskasutuspakend;6) Eestis taaskasutatud pakendijäätmed ning sisse- ja väljaveetud pakendijäätmed;7) raskmetalle sisaldav pakend.

21. Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest 2012. a kaevandamise järelevalve tööplaaniline valim on koostatud Maa-ameti 2011. a aerokontrolli projekti tulemuste põhjal. 2012. a. aerokontroll näitas: • erinevusi kaevandatud mahtu aruandluse ja aerokontrolli andmete vahel; • loata kaevandamist ning tegevusi väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire. • 2012. a. aerokontrolli fookuses oli 116 kaevandaja tegevus, neist 64 kaevandamistegevuses tuvastati puudused, mis jäävad KKI-i menetluspädevusesse.

22. Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest Keskkonnainspektsioon on 2012. a kontrollinud 87 objekti, neist: • 63 korral kaevandamistegevust; • 24 korral maapõue kasutust. Kontrollid viidi läbi aruandepõhiselt või kohapeal. Kaevandamise kontrollimisel selgitati: - kaevandamistegevuseks vajalike lubade olemasolu ja tegevuse vastavust loa nõuetele; - mäeeraldise tähistuse olemasolu ja piisavust; - markšeiderimõõdituste tegemist ja piiridest kinnipidamist; • - mäeeraldise korrastamise kohustuse täitmist; • - kaevandamisjäätmete tekkimist ja kaevandamisjäätmekava olemasolu. Samuti muid eriseadustest tulenevate nõuete täitmist (JääTS, VeeS, JääTS ja PakS);

23. Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest Mäeeraldiste kontrollimisel leiti: • 14 korral loata kaevandamise tunnused; • 4 korral puudus JääTS-i kohane kaevandamisjäätmekava; • 3 korral toimus kaevise võõrandamine ja kasutamine väljaspool mäeeraldise piire; • tagasitäite tegemine teenindusmaal; • kaevandamisloa taotluse puudumine; • mäeeraldise piiritähiste puudumisi; • rikutud maa korrastamise aruande puudumisi; • korrastamise kohustuse rikkumine; • markšeiderimõõdistuse tegemata jätmisi; • vee erikasutusloa puudumine.

24. Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest Tegevus peatati: - 1 korral seoses loata turbakaevandamisega Suuline hoiatus: - 1 korral seoses loata kaevandamisega; - 1 korral seoses nõuetekohaste piiritähiste puudumisega. Teavitustöö: - 3 korral selgitati markšeiderimõõdistuse tegemise ja kaevandamisjäätmekava koostamise aluseid.

25. Ülevaade 2012. a. maapõue kasutuse järelevalvest Maapõue kasutuse kontrollimisel leiti: - 2 kaevise vargusjuhtumit, millega tekitati kaevise omanikule kahju • - 4 nõusolekuta kaevise võõrandamise juhtumit; • - 2 korral jäätmete matmist. Tegevus peatati: - 1 korral seoses ebaseadusliku kaevise võõrandamisega. Suuline märkus: - 1 korral seoses ebaseadusliku kaevise võõrandamisega.

26. Lahendid 5.10.2012. a Riigikohtu lahend 3-1-1-66-12 Nordkalk AS kohtuasjas. KarS § 363 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse looduskasutusloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. Kuna tegemist on formaalse kuriteoga, siis on kuriteokoosseis täidetud juba siis, kui tuvastatakse see, et maavara kaevandaja tegutses looduskasutusloata. Kuriteokoosseisu puhul on oluline tegevusloa puudumine ja ebaoluline mäeeraldise piiridest väljumise kaugus ning sealt kaevandatud maavara varude kogused. Seega on kuriteokoosseis täidetud mäeeraldise piiridest väljumise ja loata kaevandamisega. MaaPS § 681 lg 1 kehtestab väärteovastutuse kaevandamisloa nõuete rikkumise eest ja KarS § 363 lg 1 kriminaalvastutuse loata kaevandamise eest.

27. Lahendi ootel…. • Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-126-03; 3-1-1-34-05; 3-1-1-11-07 jt rõhutanud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Samuti on Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-22-07 leidnud, et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi tagamiseks võib kasutada kõiki TsMS §-s 378 nimetatud hagi tagamise abinõusid, mille kohaldamine ei ole kriminaalmenetluse omapära tõttu välistatud. • KrMS § 142 kohaselt võib tsiviilhagi tagamiseks arestida kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vara. • KKI menetluses 2011. a olnud kriminaalasjas tegi Prokurör eeluurimiskohtunikule taotluse tsiviilhagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmisega Eesti Vabariigi kasuks kinnistutele summas 56268,9 eurot. Kriminaalasi on hetkel kohtumenetluses. Siseriiklik õigus

28. Keskkonnajärelevalve tulemused 2012. a registreeritud maapõue rikkumiste, alustatud kriminaalasjade ja arvutatud keskkonnakahju suurus seisuga kuni 21.11.2012. *Keskkonnakahju suurus ei sisalda kriminaalasjadega kaasnevaid kahjusid. Riikliku järelevalve tulemused Maapõue rikkumiste, kriminaalasjade ja keskkonnakahjuga asjade üldarv seisuga kuni 24.11.2011. *kriminaalasja alustamise aastaarv on seotud esimese menetlustoiminguga. Siseriiklik õigus

29. Kokkuvõte ja 2013. a tegevused • pöörame enam tähelepanu kaevandamisega kaasnevatele protsessidele ja selleks vajalikele tegevuslubadele; • jätkame oluliste rikkumiste avastamise ja menetlemisega; • jätkame maapõue kasutuse kontrolle aerokontrolli valimi alusel; • jätkame pistelist järelevalvet jäätmelubade ja kaevandamisjäätmekavade kontrollimisel; • jätkame teadlikumalt kaevise võõrandamise kontrolle.

30. Tänan tähelepanu eest!