Õpetaja kui juht ja nõustaja KAT 7005 II B loeng

1. Õpetaja kui juht ja nõustajaKAT 7005 II B loeng Juhi ülesanded probleemse käitumisega toimetulekul Õpetaja kui juht ja nõustaja

2. Miks lapsed halvasti käituvad? R. Dreikursi käsitlus

3. Rudolf Dreikurs (tsit. Walton, Powers, 2001) väidab, et laps, kes käitub halvasti, tunneb end ebakindlalt, abaadekvaatselt. • Käitumine on eesmärgipärane - laps tahab üle saada ebakindlusest ning halva käitumise eesmärkideks võivad olla: 1. Tähelepanu otsimine 2. Suurema mõjuvõimu saavutamine 3. Üritatakse kätte maksta 4. Näidatakse end abituna (küündimatuna), saamaks hüvede või suurema tähelepanu osaliseks. Õpetaja kui juht ja nõustaja

4. Käitumise eesmärk: "Ma ei ole küll suurepärane, aga vähemalt ei saa minust mööda vaadata, kui ma suudan saada erilise tähelepanu, askeldamise või teeninduse osaliseks.“ Käitumine: Lärmakas, rahutu, praaliv, püüab liigselt meeldida, räägib liiga palju, teeb vaiksemat sorti pahandust, mängib narri, hüperaktiivne. Õpetajat otseselt ei ründa. Tähelepanu Õpetaja kui juht ja nõustaja

5. 2 Lapse reaktsioon korralekutsumisele: Laps Iõpetab halva käitumise lühikeseks ajaks. Õpetaja reaktsioon: Tunneb end ärritatuna. Tavatsetakse pidada last koormaks ja nuhtluseks või vähemalt liiga palju aega ja energiat nõudvaks. Õpetaja kui juht ja nõustaja

6. Käitumise eesmärk: "Ma ei pruugi küll olla võitja, aga vähemalt saan ma inimestele näidata, et nad ei suuda mind alla suruda või takistada tegemast asju, mida ma teha tahan või sundida mind tegema asju, mida nemad tahavad." Käitumine: Agressiivne, trotsib autoriteeti, häbematu, keeldub kaasa töötamast, valetab, ei kuula sõna, näitab iseloomu, peremehetseb, mossitab, protesteerib, kui ei saa oma tahtmist. Püüab õpetajat proovile panna, kuid ei soovi otseselt teda haavata. Võim Õpetaja kui juht ja nõustaja

7. 2 Lapse reaktsioon korralekutsumisele: Halb käitumine jätkub, võib korralekutsumisel isegi halveneda. Õpetaja reaktsioon: Tunneb end lööduna, pettununa vihasena. Võimalik tunne, et juhipositsioon on ohus. Õpetaja kui juht ja nõustaja

8. Käitumise eesmärk: "Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan ma vastu lüüa, kui mulle on liiga tehtud." Käitumine: Vägivaldne, julm, tusane. Verbaalselt ja füüsiliselt kaaslasi ja täiskasvanuid kahjustav. Püüab otseselt õpetajat haavata ja tekitada talle ebameeldivusi. Sisuliselt provotseerib õpetajat. Kättemaks Õpetaja kui juht ja nõustaja

9. 2 Lapse reaktsioon korralekutsumisele: Korralekutsumisel muutub rünnak veel vägivaldsemaks, üritab kätte maksta. Õpetaja reaktsioon: Tunneb end haavatuna. Võib pidada last alatuks ja pahatahtlikuks Õpetaja kui juht ja nõustaja

10. Käitumise eesmärk: "Ma ei pruugi küll ootustele vastata, aga vähemalt, kui ma midagi ei tee, jäetakse mind ehk rahule." Käitumine: Ei tee midagi, ei proovi midagi teha; kui midagi üritabki, annab kergesti alla. Tõmbub teistest eemale, alandlik.Tavaliselt ei peeta probleemseks. Õpetaja autoriteeti ei kahjusta. Abitus Õpetaja kui juht ja nõustaja

11. 2 Lapse reaktsioon korralekutsumisele: Korralekutsumisele ei järgne mingit reaktsiooni. Õpetaja reaktsioon: On segaduses, tunneb end abituna, või on sooviks loobumine ”Mida temaga küll peale hakata?” Õpetaja võib pidada last kas unistajaks või rumalaks. Õpetaja kui juht ja nõustaja

12. Kuidas lapsi aidata? I Jälgida lapse käitumist, etmõista, mis on probleemse käitumise eesmärk. II Alustada lapsega vestlusi (individuaalset nõustamist), et aidata talmõista oma käitumise eesmärki. - Oskad sa mulle öelda, miks sa tunnis paberikuule pildusid? - Ei - Luba, ma ütlen sulle, mida mina arvan. Õpetaja kui juht ja nõustaja

13. 2 T: Võibolla sa arvad, et ma ei pane sind tähele; sul on soov, et ma sinuga pidevalt tegeleksin; sul on soov, et me sind vaataksime... V: Võibolla sa tahad mulle näidata, et sa võid teha, mida soovid, ja keegi teine ei saa sind sundida muud tegema K: On ehk võimalik, et sa tahad mulle (või oma kaaslastele) haiget teha? A: On ehk võimalik, et sa tunned, et ei saa nii hästi hakkama kui tahaksid, nii et parema meelega ei ürita sa üldse? Õpetaja kui juht ja nõustaja

14. 3 • Õige küsimuse puhul on märgatav lapse näol äratundmisreaktsioon (naeratus, muu nõustumismärk). • Halba käitumist pole tal mõtet jätkata, kuna mõistab, et ise aitab oma raskustele kaasa. • NB! Mitte sildistada, laps ei otsi tähelepanu, vaid märkamist,et oma ebakindlusest vabaneda. • Järgneb arutlus, mida saab koos õpetajaga ette võtta halva käitumise muutmiseks. • Arutlus pole loeng vaid sõbralik koostöö kahe inimese vahel. Õpetaja kui juht ja nõustaja

15. 4 III Lõpetadakasu, mida laps halvast käitumisest saab ja leida mooduseid, kuidas last toetada tema ebakindlusest ülesaamisel. T: halva käitumise ignoreerimine (kui võimalik); kokkulepete sõlmimine; vaikuse ootamine; koostöö teise õpetajaga; teise lapse hea käitumise tunnustamine; mooduste leidmine, kuidas laps saaks tunnustust. V: võimuvõitlusest loobumine; koostöö õpilasega tuleb välja teenida, seda ei saa nõuda; arvestada et laps tahab olla tähtsal positsioonil-aidata tal tunda end tähtsana mõnel kasulikul moel (teise lapse juhendamine, korrapidamine...). Õpetaja kui juht ja nõustaja

16. 5 K: arvestada, et laps ei usu, et keegi võiks teda aktsepteerida või armastada, võib provotseerida õpetajat, et seda tõestada. Otsida võimalusi poolehoiu võitmiseks. A: aidata lapsel jõuda äratundmisele, et ta suudab mõningaid asju hästi teha (olge leidlik); mitte täita lapse ootusi (ma ei saa hakkama!) rõhutades tema puudusi, nõudmiste latt asetada madalale?!; tunnustada lapse positiivset panust. Õpetaja kui juht ja nõustaja

17. IV Kasutada klassi toetust • Arvestada grupidünaamika põhimõtteid, luua ühtsustunne • Mitte vastandada end klassiga (ühisrinde tekke võimalus !), vaid leida endale koht grupis • Koos klassi reeglites kokku-leppimine ja jõudude ühendamine, et korrarikkumisega koos hakkama saada • Jagada lastega vastutust: selle eest, mis sünnib klassiruumis, ei vastuta ainult õpetaja vaid igaüks, kes klassis viibib. Õpetaja kui juht ja nõustaja

18. Tänan tähelepanu eest! Õpetaja kui juht ja nõustaja