Download
1 / 12
120 likes | 544 Views
Õpetaja kui juht ja nõustaja KAT 7005. Loeng: Kehtestav käitumine Helve Saat helves@tlu.ee. Kehtestav käitumine vs alistuv ja agressiivne käitumine (tsit. Krips, 2003). Def. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi.
E N D
Õpetaja kui juht ja nõustajaKAT 7005 Loeng: Kehtestav käitumine Helve Saat helves@tlu.ee Õpetaja kui juht ja nõustaja
Kehtestav käitumine vs alistuv ja agressiivne käitumine (tsit. Krips, 2003) • Def.Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. • Kehtestav käitumine vastandub alistuvale ja agressiivsele käituminele. 1. Alistuv käitumine: • on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele • tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise sooviks midagi muud
Samas teatud enesepiiramine sotsiaalsetes suhetes on normkäitumine, aluseks kokkulepped ja reeglid konkreetses keskkonnas (tunnis) • Alistuv käitumine on arukas situatsioonides, kus, kus on oht isiku turvalisusele (n kohtumine agressiivse või mittestabiilse isikuga) • Mõnedel juhtudel alistuv käitumine kui mõtteviis ja elustiil- enese huvide teadlik ohverdamine teistele (n. ema Teresa)
Alistuva käitumise negat. pool: inimene , elab ainult teiste elu ja samas tahaks ka oma huvide ja vajaduste eest seista, aga ei usu, et on selleks võimeline. • Tagajärjeks on negatiivsed emotsioonid ja emotsionaalsed seisundid: kurbus, ärevus, viha, rahulolematus, masendus, apaatia jne. • Alistuvaid, teiste soovidele vastu tulijaid (nn head inimesed) võidakse ära kasutada (töökohustusi aina lisandub, pühade ajal alati tööl).
2. Agressiivne käitumine- on toimimisviis, kus kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tavaliselt on tegemist teise isiku tahtliku kahjustamise või haavamisega (füüsiline, vaimne, hingeline ,majanduslik kahju või häving). E. Fromm (1973) Agressiivse käitumise vormid, olenevalt eesmärkidest: a) Pseudoagressiivsus –tahtmatu kahju tekitamine b) Kaitseagressiivsus- eesmärgiks on säilitada elu, tervis, vara. Rünnatakse kui tajutakse ohtu. • Konformne agressiivsus- ei tulene isiku soovist vaid grupi survest nii käituda (eriti hierarhilistes struktuurides, kus kuulekus on norm) • Kuritahtlik agressiivsus –teisele tahtlik liiga tegemine, sundimine, teise isiku õiguste rikkumine
3. Kehtestav käitumine - kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Arvestatakse teiste õiguste, vajaduste ja huvidega, samas ei kahjustata endi omi. • Aluseks austav hoiak enese ja teiste suhtes, oma tunnetega toimetulek ning selge ja kindel eneseväljendus. • Tehnikatena kasutatakse kehtestavaid sõnumeid (kindlas kõneviisis), mis ei ole dialoogid. • Kehtestav käitumine on selge sõnum teisele, et ta on rikkunud reegleid, leppeid või õigusi ja temalt oosatakse käitumise muutust.
Kehtestava käitumise tehnikad, mida kasutatakse kas iseseisvalt või kombineerituna, olenevalt situatsioonist: • Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus • Kokkuvõttev kehtestav soov • Tunnete verbaalne väljendamine • Suhtlemispartneri aktsepteerimine ja/või positiivse suhtumise väljendamine teise suhtes (pai tegemine) • Suhtlemispartneri käitumise konkreetse mõju selgitamine ja /või oma õiguste rõhutamine
Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus • Tihti rikutakse reegleid mõtlematusest, impulsiivsusest ning ning ei anta endale aru teo tagajärgedest. • Hinnanguvaba (vs agressiivne) kirjeldus aitab mõista rikkumise olemust ning selles kritiseeritakse käitumist, mitte isiksust . • Tehnika väärtus seisneb vastutuse andmises teo tegijale, ta ise otsustab et on reegleid rikkunud (“Sa hilinesid täna tööle 20 minutit”)
2. Kokkuvõttev kehtestav soov lisatakse kehtestava sõnumi lõppu, olenemata, mis kehtestamistehnikat rakendati (“ Ma tahan, sa soovin, ma ootan”) 3.Tunnete verbaalne väljendamine- väljendatakse oma suhtumist toimunusse, ei rünnata ega süüdistata. • Inimestel on õigus erinevaid tundeid tunda ning neid väljendada . • Kui see tehnika lisada hinnanguvabale kirjeldusele, aitab see suhtlemispartneril paremini mõista seost toimunu ja tunde vahel (“Sa tõukasid oma väikest venda ja ma olen selle pärast väga kurb”).
4. Suhtlemispartneri aktsepteerimine ja/või positiivse suhtumise väljendamine teise suhtes (pai tegemine) • Reeglite rikkuja ei tohiks kehtestavat sõnumit tajuda sunni või rünnakuna isiksuse koht, vaid mõstaks, et kehtestav sõnum puudutab vaid käitumist. • Seetõttu tuleb suhtlemispartnerile näidata tema isiku aktsepteerimist, temast hoolimist, mida lähedasemad suhted seda olulisem. • (“ Sa oled viimastel nädalates tubli olnud ja häid hindeid saanud.Vaid täna said “2”.Ma soovin et sa selle osa uuesti ära õpiksid.”)
5. Suhtlemispartneri käitumise konkreetse mõju selgitamine ja /või oma õiguste rõhutamine • Vahel ei jätku hinnanguvabast käitumise kirjeldusest, vaid tuleb rääkida sellise käitumise mõjust, tagajärgedest, hinnast (”Sa jätsid eile telefonikõne X firmasse tegemata ning seetõttu kaotasime me olulise võtmekliendi ja 9000 eurot”). • Tihti lisatakse sellele sõnumile konkreetne kehtestav soov (“ Ma soovin/tahan, et seda enam ei juhtu”) • Et partner sellist sõnumit vastu võtta saaks, peab olema objektiivne, mitte tõde moonutama e.kasutama demagoogiavõtteid (“Nüüd läheme pankrotti”).
