E u roprojektide läbiviimise kogemus T allinna Ettevõtlusamet i näitel

1. Europrojektide läbiviimise kogemusTallinna Ettevõtlusameti näitel Ingrid Hindrikson Arenguprojektide koordinaator 16. veebruar 2006

2. EL projektid Ettevõtlusametis • Kogemused aastast 2001 • 5 aastaga osalenud 14 projektis üldmahus: 41 milj EEK +(51.9 milj EEK) (sh Tallinna Tehnoloogiapargi, turismiosakonna ja partnerite koordineeritavates projektides) kokku ligi 93 milj EEK • Koordineerinud neist 8 projekti (taotleja), 6 kaaspartner • Ettevõtlusameti kaasfinantseering 1,58+3,28 milj - kokku 4,86 milj EEK

3. Rahastamisallikad • Interreg IIIA, IIIB • Phare CBC SPF 2001, 2002 • Phare ESC 2003 • Leonardo Da Vinci programm • EL Struktuurifondid: ESF-meetmed 1.1 (inimressursi arendamine) ja 1.3 (võrdsed võimalused tööjõuturul) • 5.raamkava • Bilateraalsed projektid: Eesti-Flandria koostööprogramm

4. Koostööpõhimõtted Ettevõtted MTÜ KOV Taotleja: Ettevõtlusamet või MTÜ, sihtasutused Partnerid: ettevõtted, ettevõtete ühendused/ erialaliidud, KOV-d, kõrgkoolid Sihtgrupp: suurem grupp ettevõtjaid, sektor laiemalt ja tugistruktuurid • Ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine • Inimressursi arendamine

5. Tallinna Ettevõtlusameti sektoraalsed arendusprojektid Efektiivne koostöö: Eesti Masinatööstuse Liit - EML Sektori valikukriteeriumid: • Juhtpositsioon töötlevas tööstuses • 26% töötleva tööstuse ekspordist • 1 a jooksul loodud 4000 uut töökohta • 40 000 töötajat • Innovaatilised trendid tootmises- Suur osa ettevõtetest tugineb Eesti kapitalile • Liidu enese aktiivsus

6. Projektide areng programmideks

7. EL toetus – kasu kohalikule omavalitsusele? KOHALIK OMAVALITSUS: • Olla koostöömootor • Olla uute sünergiate tekitaja (praktikud, teoreetikud, ametnikud) • Aidata leida lahendusi “pudelikaelte ”likvideerimisel • Valida projekte, kaasfinantseerida: tugineda uuringutele, ülevaadetele, arenguprogrammidele, strateegiatele 7

8. EL toetus –kasu ettevõtjale? ETTEVÕTJA: • Arendustegevus laiemas tähenduses • Projektikesksete mudelite loomine, süsteemide loomine-mida saab kasutada laiem ringkond või teine sektor • Oskusteabe (know-how) edastamine • Paremad võimalused töötajate (inimressursi) arendamiseks ja koolitamiseks • Ettevõtete omavahelise koostöö stimuleerimine: koostöö konkurentsitingimustes

9. Kogemused, õppetunnid • Põhjalik ettevalmistus on projekti edu alus! • Vali partnereid! (tegelikeks partneriteks persoonid, mitte asutused: HEA MEESKOND VIIB VÕIDULE!) • Leia hea projektijuht! Tööülesannete jaotus olgu selge. • Bürokraatia vs sisuline töö. Bürokraatia ei ole taandunud, pigem suureneb.

10. “VÕIDAVAD KÕIK” METOODIKA ALUSED PROJEKTIDES • Lähtekohaks multilateraalne kasu • Ühine huvi, ühised eesmärgid, ühine panus • Tulemused kasutatavad ja vajalikud kõikidele partneritele • OMANIKUTUNDE TEKITAMINE PROJEKTIS • MOTIVATSIOONISÜSTEEM • Projekti inimressursi tunnihind peab olema kõrge!

11. Europrojektide plussid ja miinused • MIINUSED • Liigne bürokraatia • Kaasfinantseeringu kõrge määr • Struktuurifondides rahade laekumine “tagantjärele” • PLUSSID • KOV tasandil võimalused paindlikult ja kiiresti tegutseda • Luua uusi lähenemisi, skeeme, mudeleid • Arendada koostööd, võrgustumist, otsekontakte ettevõtjatega, sotsiaalsete partneritega • Arendada ja areneda

12. KOKKUVÕTTEKS • Projektiks ollakse siis valmis, kui on teada, mida tahetakse teha, miks seda tahetakse teha, millal, kellega ja kuidas saab seda teha: eeltöö projekti koostamisel • Tähtis on inimene ja meeskond • Oluline on tööjaotus • Oluline on interkommunikatsioon • Iga projekt on olemuselt arendustegevus, looge uut! • www.tallinn.ee/ettevotlus