Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu infopäev Tartus 16.11.2010

1. Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu infopäev Tartus 16.11.2010

2. Päevakava: • 15.00-15.15   kogunemine, tervituskohv • 15.15-15.45   Tiina ettekanne • 15.45-16.00 paus • 16.00-17.00   töö juhtumiga

3. Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing Loodi 1997. aastal. Alates 2003. aastast Euroopa Rahvuslike Supervisiooniühingute Assotsiatsiooni (ANSE) liige. Eesmärgiks on hoida ja arendada Eesti superviisorite erialast taset. Samuti supervisiooni kui teenuse arendamine, kvalifikatsiooninõuete välja töötamine, rahvusvahelises erialainimeste kogukonnas tegutsemine. Ühingus on 45 liiget, erinevatesse töörühmadesse on kaasatud peaaegu kõik aktiivsed liikmed. Tööd koordineerib kolmeliikmeline juhatus. ESvÜ http://www.supervisioon.ee/ ANSE http://www.anse.eu/

5. Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing • Ühingu asutamise initsiaatoriteks olid Tallinna Pedagoogikaülikooli, Saksamaa Organisatsiooni-, kommunikatsiooni- ja supervisiooni Instituudi Der Rote Faden, EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lastefondi koostöös käivitatud supervisiooniõppe esimese kursuse õppurid.

6. Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing • Suurem osa ühingu liikmeid on saanud oma ettevalmistuse Tallinna Ülikooli juures läbitud koolitusel, tuntud Saksamaa superviisor ja pereterapeut Achim Fritzsche käe all. • Teine osa ühingu liikmeid on saanud ettevalmistuse Soomes töönõustamise koolituse käigus.

7. Mis on supervisioon? • Supervisioon on tööprotsessiga seotud nõustamine, kus töö toimub n.ö. tellija materjalist • See tähendab, et kui koolituste või treeningute puhul on eesmärgid alati selgelt määratletud, siis supervisioonis toimub töö vastavalt sellele, millega juhid ja töötajad hetkel silmitsi seisavad • Supervisioon on professionaalse käitumisega seotud peegeldamisprotsess Heal lapsel mitu nime. Psühholoogias, –teraapias ja psühhiaatrias, sotsiaaltöös – supervisioon. Soomes (kõik valdkonnad) – töönõustamine. Ärivaldkonnas – coaching.

8. Eesti kogemused • Eestis tegutsevad superviisorid töötavad pea kõikides valdkondades: sotsiaal-, tervishoid, äriorganisatsioonid, avalikud asutused ja viimasel ajal on eriti aktiivseks selles osas muutunud haridusasutused.

9. Supervisiooni mudel superviisor jõustamine superviseeritav ala superviseeritav superviseeritava isik (grupp) klient

10. Millal supervisiooni kasutada? • Kui on palju intensiivseid kontakte inimeste vahel nii organisatsioonisiseselt kui suhetes klientidega • Kui organisatsioonis tervikuna või mõningates lülides on oodata suurimuudatusi • Kui on vaja midagi arendada, näiteks: koostööd, toodet või häälestadauut projekti • Kui on palju keerulisi kliente • Kui on suur läbipõlemise oht • Kui on tarvis kõrvaldada vigu ja parandada juhtimismudelit organisatsioonis

11. Supervisiooni võimalikud eesmärgid Professionaalse kompetentsuse suurenemine Kolleegide, klientide ja juhtide omavahelise suhtlemise ja koostöö parendamine Organisatsiooni eesmärkide efektiivsem ja kiirem saavutamine Probleemide konstruktiivsem lahendamine Juhtimise kvaliteedi paranemine Läbipõlemisega toimetulek ja ennetamine

12. Kes on superviisor ? • Superviisor on laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kel on kõrgharidus psühholoogias, pedagoogikas, meditsiinis, õigusteaduses, sotsiaaltöös, teoloogias või sotsiaalvaldkonnas. • Lisaks sellele on ta läbinud 3-aastase supervisioonialase väljaõppe ning omab tunnistust, mis kinnitab tema ettevalmistuse vastavust rahvusvahelistele standarditele • Omab teadmisi ja kogemusi individuaal-, grupi- ja organisatsiooni nõustamises, protsesside juhtimises • On partner, kes on erapooletu, eetiline ja konfidentsiaalne • Aitab indiviidil, grupil, meeskonnal või organisatsioonil ennast ning enda tööviise analüüsida, saada toetust ja tagasisidet ning töötajana edasi areneda

13. Supervisiooni vormid • Individuaalne supervisioon • Grupisupervisioon • Meeskonna supervisioon • Juhtkonna supervisioon (coaching) • Organisatsiooni supervisioon • Projekti supervisioon

14. Individuaalsupervisioon Individuaalsupervisiooni fookus on superviseeritava professionaalsel arengul. Superviisori ja superviseeritava vahel on partnerlussuhe, mille käigus on võimalik tegeleda lahendamist vajavate individuaalsete tööjuhtumitega ja teemadega.Ühe sessiooni kestvus on 1-1,5 tundi.

15. Individuaalsupervisioon • Eesmärk: toetada töötaja toimetulekut töörollis, individuaalsete tööjuhtumite superviseerimine ning eneserefleksiooni käivitamine, töötaja jõustamine • Supervisiooni sessioonide arv sõltub superviseeritava vajadustest ning juhtumite iseloomust. Minimaalne sessioonide arv on 3 korda, intervalliga 1x nädalas või 1x kahe nädala tagant. Maksimaalne sessioonide arv ei ole piiratud.

16. Paarisupervisioon • Viiakse läbi töötajate paarile, kes on seotud ühise töölõiguga ja -eesmärkidega või tööjuhtumiga. Ühe sessiooni kestvus on 1,5 tundi. • Eesmärk: toetada kahe kolleegi omavahelist koostööd, teine teise toetamist, käivitada individuaalne ja paarisisene refleksioon, soodustada konfliktide kiiret lahenemist jms. • Supervisioonisessioonide arv sõltub superviseeritavate vajadustest ning juhtumite iseloomust. Minimaalne sessioonide arv on 3, maksimaalne ei ole piiratud.

17. Grupisupervisioon Grupp võib moodustuda erinevatel alustel - kas organisatsioonisiseselt või sama eriala töötajatest erinevatest organisatsioonidest. • Supervisioon viiakse läbi püsiva kooseisuga grupile. Ühe sessiooni kestvus on 4x45 min (3 tundi). Grupi suuruseks on 4 - 14 inimest. • Eesmärk:toetada gruppi kuuluvate spetsialistide professionaalset arengut, käivitada individuaalne ja grupisisene refleksioon ja tagasisidestamine, töötada grupile vajalike juhtumite ja teemadega.

18. Organisatsioonisupervisioon Organisatsiooni supervisioonis töötatakse eelkõige organisatsiooni eesmärkide, nende saavutamise teede, vajalike muudatuste ja nende läbiviimise strateegiatega. Töö toimub mitmel tasandil, individuaal- ja grupivormis, vajadusel ka dokumenteeritud materjalidega.

19. Juhtide supervisioon Juhtkonnale soovitatakse reeglina intensiivsemat, enam konkreetsetele eesmärkidele ja ülesannetele keskenduvat supervisiooni vormi - coatchingut.

20. Supervisiooniprotsessi sisu Superviseeritava teod ja kogemused professionaalses elus Ametiroll ja funktsioon Juhtumikeskne supervisioon Töö hetke konfliktsituatsiooniga Ametialaste ülesannete peegeldamine Professionaalsete suhete loominemeeskonnas Töö organisatsiooni eesmärkide saavutamisega

21. Supervisoonis kasutatavad meetodid: • Meetodid, mis arendavad ja soodustavad nii individuaalset kui ka grupisisest refleksiooni (enesepeegeldus) ja tagasisidestamist. • Erinevad isiksuse arendamise ja teraapia meetodid/tehnikad, grupitöö meetodid, organisatsiooni arendusmeetodid (ka diagnostilised vahendid) jms.

22. Mujal maailmas: • Soomes on supervisiooni (töönõustamise) Juured sotsiaaltöö ja psühhoteraapia ajaloos. 1920 aastatel oli see peaasjalikult kirikutegelaste ja psühhoanalüütikute pärusmaa.   Kirikute perenõustamistöö algas aastatel 1944 - 1945, mis osutus populaarseks ja vajalikuks. Töö käigus kerkisid esile abielu ja perede rasked probleemid, millega töötamiseks ei piisanud perenõustajate pädevusest.

23. Mujal maailmas: Soome tervishoius on töönõustamist kasutatud 1950 aastatest, psühhoanalüütikute poolt läbiviiduna. Alates 1980 aastatest hakkas töönõustamine hoogsalt arenema: on hakanud ilmuma kirjandust, ministeeriumid kaardistasid töönõustamise vajaduse ja tegid ettepanekud selle rakendamiseks, saab alguse ka töönõustamise teaduslik tegevus. Emeriitprofessor Marita Paunonen-Ilmonen on uurinud töönõustamise mõju töötajatele ja tööle. http://www.suedm.com/index.php?option=com_content&task=viendex.ph p?option=com_content&task=view&id=15&Itemid=26

24. Mujal maailmas: • 1990 aastatel tõstatati Soomes juhtide töönõustamis- vajaduse küsimus. Määrati juhtimistöö eritunnused ja töönõustamise võimalused juhtide ja juhtimise toetamiseks, kus töönõustamistegevus läbib organisatsiooni eri tasemed, alates töötajatest juhtideni. • Äri- ja majandusvaldkonda jõudis töönõustamine 1990 lõpus ja uue sajandi alguses.

25. Mujal maailmas: • Norras on 10 aastat tagasi riiklikul tasemel vastu võetud otsus multisüsteemse teraapia (MST) rakendamisest ühiskonna (ka pered, koolid ja muud organisatsioonid) hüvanguks. See on intensiivne perekonna ja kogukonna ravi programm, mis keskendub kogu maailmas leviva vägivalla pidurdamisele. Selles süsteemis töötab palju erinevaid spetsialiste ja supervisioon on nende professionaalsuse loomulik osa.

26. Mujal maailmas: Hollandis sai supervisioon alguse 40 -50 aastat tagasi, kui metoodiline toetus sotsiaaltöö ja vaimne tervise valdkonna töötajatele ja sotsiaaltöö õppijatele. Sotsiaaltööd tegevad inimesed on kohustatud saama oma praktikale supervisiooni. See võimaldab neil õppida lähenemist ja suhtlemist klientidega. Tänapäeval on supervisioon leidnud oma kindla koha ka haridusvaldkonnas. Valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta inimsuhete juhtimise taset ja haridustöötajate professionaalsust selles.

27. Mujal maailmas: • Saksamaal ja saksa keele mõju piirkonnas sh Austria, Šveits, Itaalia. Alates 1970-st algas sotsiaaltöö professionaliseerumine ja arenes akadeemiline haridus selles valdkonnas. Austrias. Kasutatakse kõige enam haridusvaldkonnas, kus koolidele antakse sertifitseeritud superviisorite nimekiri ja õpetajad saavad kasutada supervisiooni oma professionaalse arengu eesmärkidel. Põhiteema, millega tegeletakse on õpetajate gruppide/meeskondade toetamine koostöö seisukohast. Teine teema on õpilastega seotud juhtumite läbitöötamine. • Saksamaal on supervisioon vähemalt viiel Liidumaal õpetajakoolituse kohustuslik osa, kuulub n.ö. paketti.

28. Mujal maailmas: • Lätis kasutatakse supervisiooni sotsiaaltöös, coaching-ut kasutatakse äriorganisatsioonides ja superviisoreid valmistatakse ette ülikooli tasandil.

29. Mujal maailmas: • USA-s ja Inglismaal sai supervisioon alguse 19. ja 20.saj vahetusel seoses vabatahtlike organisatsioonide tekkega (peamiselt sotsiaalvaldkonnas) vajati koolitatud spetsialistide abi ja nõustamist.

30. Tänan kuulamast!

31. Lisainfo: www. supervisioon.ee