110 likes | 526 Views
KAHJULIKUD AINED ÕHUS JA VEES. Ülle Säälik Esitlus-konspekt TÜ Avatud Ülikooli kursusel “Inimene ja terviseedendus”. MIDA VAJAB INIMENE ELUKS KÕIGE ENAM? Tavaliselt pakutakse vastuseks süüa, juua, sooja jne Kui kaua saab inimene olla ilma... ...söögita? Ligi 30 päeva.
E N D
KAHJULIKUD AINED ÕHUS JA VEES Ülle Säälik Esitlus-konspekt TÜ Avatud Ülikooli kursusel “Inimene ja terviseedendus”
MIDA VAJAB INIMENE ELUKS KÕIGE ENAM? Tavaliselt pakutakse vastuseks süüa, juua, sooja jne Kui kaua saab inimene olla ilma... ...söögita? Ligi 30 päeva. ...joogita? Kuni 10 päeva. ...HINGAMATA? Vee alla vajunud inimene suudab tavaliselt 0,5-1,5 minutit hinge kinni hoida, siis nõuab organism sisse hingamist.
ÕHK • Maakera ümbritsev gaasiline keskkond- atmosfäär, reguleerib soojust ja kiirgust. • Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21%, argoonist 1% ja muudest ühenditest nagu neoon, heelium, krüptoon, vesinik jt kokku alla 1%
ÕHUSAASTE • Esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19.saj.teisel poolel Inglismaal- kivisöe põletamisest tekkinud sudu tõttu suri ligi 700 inimest. • Los Angeles- sudu 1940.-50-tel aastatel • Kagu-Aasias kantakse tihti tänaval makse ja lastel ei soovitata majadest väljuda (näit. biomassi põletamisest tingitud suitsu tõttu) • Eestis 1970-ndail põlevkivist elektrienergia tootmise kasvu tõttu suitsugaaside saaste õhus.
ÕHUSAASTE • CO2- moodustub hingamisel, põlemisel, kõdunemisel; põhjustab kasvuhooneefekti ja kliima muutusi • SO2 –tekib kivisöe, põlevkivi, kütteõli ja diislikütuse põlemisest; põhjustab veekogude ja pinnase hapestumist, happevihma • Lämmastikuoksiidid- tekib soojuselektrijaamades, auto-ja reaktiivlennuki heitgaasidest ja lämmastikväetiste lagunemisest; põhjustab nii kasvuhooneefekti kui happevihmasid • Kloorisaaste- tekib põlevkivi põletamisel • Jämedate osakeste sade- lenduvad õhku mineraalse materjali purustamisel, tuharikaste kütuste põletamisel ning tsemendi tootmisel
VESI • 97% maakera veest ookeanides- soolane, mitte joodav • Põhjavesi- kõige puhtam vesi, voolab maa all
Allikas: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonianhi.html
VEE REOSTUS • Tööstusettevõtete reoveed • Asulate reoveed • Põllumajandus- lämmastiku ja fosfori reostus väetamisest • Reoained õhust • Põhjavee rohke ammutamine ja liigkasutus
VEE REOSTUS • Mikrobioloogiline- veega levivad ja vees elavad haigustekitajad- koolera, kõhulahtisus jt • Bioloogiline- näit sinivetikatest tingitud mürgised toksiinid • Keemiline- fluoriid, nitraadid, raud, mangaan, ammoonium, kloriid, radioaktiivsed elemendid jm
Õhu ja vee kaitseks: • Nii tööstus kui tavatarbija keskkonnateadlikuks ja keskkonnasäästlikuks ! • Reklaam, seadused jms mõjutamise vahendid muutuste läbiviimiseks. • Keskkonnateave elanikele kättesaadavaks ning võimalus osaleda otsuste tegemises. • Avalikustatud kontroll otsuste täitmise üle. Allikas: Kraav, E.;Lahtvee,V. Eesti keskkonnastrateegia ja selle tegevuskava.
Viiteid: • Kikas, Ülle; Kimmel, Veljo Õhk ja tema tähtsus elule, http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Huvilistele/ohus_on_koike.htm • Kornel, Siim Õhk ja inimtegevus, http://miksike.com/docs/referaadid2007/ohk_siimkornel.htm • Leetsar, Karel Vesi: maakera tähtsaim aine http://www.slideshare.net/karell/vesi/ • Veeringe skeem, Vee jaotus maakeral ,USGS, Estonian Agricultural University http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonianhi.html • Sarapuu, Angelika, Vesi http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/vesi2.htm • Kraav, Eva; Lahtvee,Valdur Eesti keskkonnastrateegia ja selle tegevuskava http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_11keskkonnastrateegia.html • Vee analüüs. Joogi-ja heitvesi. http://www.tlu.ee/keemia/KAK2008/KK%20kursus%20vesi2.ppt