Marjut Ojanen Kõneterapeut, filosoofia magister Meditsiiniõde, psühhiaatriaravi

1. Marjut Ojanen Kõneterapeut, filosoofia magister Meditsiiniõde, psühhiaatriaravi STUDENT WITH SPECIAL NEEDS - trainingKoolitusERILINE ÕPPIJA II Jyväskylä ÜlikoolitäienduskoolituskeskusTallinn 27.05.2009

2. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Laste kõnepuuded • Lapse kommunikatsiooniraskuste põhjuseks võib olla nt. • Keele arengu häire ehk düsfaasia • Kõne ja keele arengu hilinemine • Arengupuue • Tserebraalparalüüs • Autism / Aspergeri sündroom • Kogelemine/puterdamine

3. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM • Spetsiifiline kõnepuue • Spesific Language Disorder • (Düsfaasia)

4. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Spetsiifiline kõnepuue • ”keele arengu häire on neurobioloogiline häire, mille puhul laps ei omanda keelt ootuspäraselt, kuigi tema areng on muus osas normaalne” (Marttinen, Ahonen, Aho & Siiskonen, 2001) • Rahvusvahelises ulatuses varieerub esinemissagedus vahemikus 0.5-7.4%

5. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Spetsiifiline kõnepuue • Üldmõiste raskete keele ja kõne arengu häiretele • Sümptomaatika ja raskusaste on individuaalselt erinevad • Raskusi võib esineda kõne tootmisel ja mõistmisel (ainult kõne tootmises) • Raskusi ka lugema ja kirjutama õppimises, arvutamises, raha kasutuses, ajakasutuses, erineva raskusastmega õpiraskused

6. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõneterapeudi uuring • Põhineb tähelepanekutel, mängul, vestlusel lapsega ja vanema küsitlemisel ning standardiseeritud testidel • Reynelli kõne mõistmise test • Sõnavaratest, nt. Bo Ege • Mõistete test, nt. Boehm • Erinevus keelelise ja mittekeelelise toimetuleku vahel Testid moodustavad uuringu baasi  viitavad ainult osale lapse keelelistest oskustest

7. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõneterapeudi uuring • Keele erinevad tasandid • foneetiline (häälikute füüsikalised ja artikulatoorsed omadused) • fonoloogiline (keele häälikute süsteemi kuuluv) • leksikaalne (sõnavaraline) • semantiline (tähendusõpetuslik) • morfoloogiline (vormiõpetuslik) • süntaktiline (lauseõpetuslik) • pragmaatiline (keele kasutamist käsitlev)

8. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõne ja keele arengu hilinemine • Keele arenguetapid on normaalsed, kuid arenevad tavapärasest aeglasemalt • Keele areng on tervikuna hilinenud • Oletatakse, et laps saavutab normaalse keele arengutaseme • Põhjused: keskkonnategurid, pärilikkus (aju väljakujunemine), mitmekeelsus, korduvad kõrvapõletikud, tserebraalparalüüs

9. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Spetsiifiline kõnepuue • Kõne ja keele areng kulgeb viivitustega ja normaalselt lapsest erineval viisil • Prognoos ei ole nii hea, sümptomid on püsivamad • Iseloomulikud omadused: nimetamisraskused, grammatilised erinevused, sõnakujude oluline muutumine, erandlik keelekasutus (pragmaatilised probleemid) • Keele kasutamise osade oskuste peetunud areng”out of order”

10. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõne ja keele omadused • Samaealistega võrdlemisel ilmnevad piirangud kõikides keelevaldkondades • Keele arengu erijooned ”out of order” • Kõne ja keele areng algab hiljem • Esimesed sõnad hilja / normaalselt, aga sõnavara ei suurene, areng taandub • Sõnadest lausete moodustamine hilinemisega • Piiratud sõnavara ja mõistete puudulik haldamine

11. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõne ja keele omadused • Perseveratsioon ehk silpide ja häälikute tarbetu kordamine • Düspraksia • Artikulatsioonivead • Rohkem vigu ja need kestavad kauem, • Samuti rohkem ebatüüpilistes häälikutes • Sõnade häälikulised eripärad • Sõnakujud moonduvad • Sõnade puuduvad / üleliigsed häälikud • (valmis= maamis )

12. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõne ja keele omadused • Raskused sõnade leidmisel – kõnes on pikki pause / asendusväljendeid • Spontaanne eneseväljendamine ja jutustamine on rasked • Grammatika tundub olevat SLI-laste suurim probleem • Sõnade käänamine ja pööramine, lausete moodustamine • Uuritud juba 1964 Menyuk • Üksikute sõnade üleüldistamine, sõnajärjestuse tähenduste nõrkus

13. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõne ja keele omadused • Ka nõrk keeleline teadlikkus • Keeleline otsustusraskus ja keeleline aeglus • Raskused vastastikmõjus, vestlustes (pragmaatika) • Rohkesõnaline, laialivalguv jutustamine, teemas püsimine raskendatud, vestluspartneri arvestamine puudulik

14. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Õpiraskused • Sageli raskusi ka lugemisel ja kirjutamisel • Fonoloogilise teadlikkuse, keelelise mälu ja sõnade leidmise raskused on düsleksia probleemi riskifaktorid (Torgesen, Wagner & Rashotte, 1994) • Mehhaaniline lugemisoskus / loetu mõistmine • õigekii • Raskusi ka võõrkeelte õppimisel • Matemaatilised raskused • Eriti keelelist protsessikulgu eeldatavates ülesannetes • Kellaajad, ajakavad, raha kasutamine

15. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kõne ja keele omadused • Mõnedes valdkondades võivad oskused olla vastavuses / ligilähedased ja teistes valdkondades võivad raskused olla suuremad • Oluline profiilivahe; ebaühtlus ja varieerumine keele omadustes • ND –lastel on keele arengu profiil ühtlasem • SLI –lapsed samal tasemel nagu MLU (mean length utterance), kuid erinevused üksikutes keele omadustes (nt. inglise keele mitmus ja ainsuse 3. isik) ühed keele omadused arenevad kiiremini ja teised jäävad MLU-alusel võrdluses kasutatud lastest maha

16. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Keeleline mõistmine • Mõistmise raskused on väga tavalised • Väljenduvad eriti pikemate juhiste puhul • Tõlgendamine lausekontekstis on raske • Võrdlevate väljendite mõistmine on raske • Lapsed enamasti mõistavad rohkem kui toodavad ise • Aeglane vastamine tundub seostuvat ka mõistmise raskustega • Sageli võib vanematel / laste lähedastel olla eriarvamus (seda tuleb põhjendada!)

17. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Pragmaatilised raskused • Uuritud juba 20 aastat • Sotsiaalsed raskused, tõrjutus, madalam sotsioökonoomiline tase, ka agressiivsus ja tagasitõmbumine • Suhetes eakaaslastega ja täiskasvanutega vähem vaheldumisi suhtlemist, kontakti võtmist, algatuste tegemist, vestluse arendamist • Ei märka teiste tehtud algatusi

18. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Pragmaatilised raskused • Vestluse teemas püsimine on raske (teemad vahelduvad kiiresti) vestluse sobitamine kuulajaga on nõrgem kui ND-lapsel kaudsed küsimused jäävad sagedamini tähelepanuta keeleline probleemilahendus tekitab raskusi

19. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Pragmaatilised raskused • Lühemad väljendused, rohkem ühesõnalisi väljendusi • Tootlikkus kahaneb eeskätt grupis (nt. klassiruumis on rohkem kontaktis täiskasvanutega) • Kohesiooni, sidususe loomine jutustusest on raske SLI –laste keelelisi oskusi kiputakse eeskätt pragmaatiliste raskuste puhul üle hindama

20. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Kaasnevad häired • Visuaalse ettekujutamise raskused • Motoorne kohmakus (apraksia) • Keha tunnetuses ja kompamismeeles probleeme • Keskendumisraskused • Ülielavus / ettevaatlikkus • Tegevuse alustamise raskused • Raskus taluda üleminekusituatsioone ja uusi asju • Enesehinnangu probleemid • Kommunikatsiooniprobleemide tagajärjel käitumisraskused

21. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Põhjused • Auditiivne vastuvõtmine • Mälu ja ettekujutuse loomine • Raskused helidele ja helikeskkonna muutustele reageerimisel • Raskused tugevate heliliste ärritite talumisel • Kuulmisel põhineva protsessi aeglane kulg • Raskused heliärritite erinevuste tajumisel • Fonoloogilise teadlikkuse nõrkus • Võimetus järjestata helilisi ärriteid ja neid taasesitatavasse vormi viia • Kõnehäälikut pikkuse ja kõrguste nõrgenenud eristamisvõime (Korpilahti, 1996) • Keele kestuserinevuste auditiivne täheldamine on raskendatud

22. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM • Auditiivse protsessi nõrkus võib olla seletav faktor • Mitmed keele omadused ei eelda lühikeste akustiliste omaduste eristamist • Otsustamisel on abi ka laiematest keelelistest teadmistest (top – down –läbitöötamine) • Auditiivse analüüsimise nõrkust saab parendada harjutamisega, kuid SLI ei kao • Samalaadseid auditiivse protsessiga seotud raskusi on täheldatud ADHD –lastel, kuigi neil ei pruugi esineda keelelise protsessi probleeme > Võib siiski järeldada, et SLI –laste raskused kiirete ja kiiresti toodetud stiimulite (lühike ISI) on SLI üheks faktoriks

23. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Põhjused • Pärilikkus • Geneetilisi põhjusi on nimetatud 1959, 1961, 1970 • Uuritud eeskätt 1980-aastate keskel • Oluline faktor • Grupiuurimuste käigus on leitud 30 % laste lähisugulastest • Isasid rohkem kui emasid, vendasid rohkem kui õdesid

24. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM • SLI –laste täiskasvanutest lähisugulastel • 15 %-l on kõneprobleeme • 2 % -l on kõne ja lugemise probleeme • 3 %-l on muid õpiraskusi • kontrollgrupist 0 – 2 %-l • Millised oleks tulemused, kui täiskasvanud oleks osalenud rehabilitatsioonis?

25. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM • Pärilikkus ei ole piisav põhjendus • Võimalik, et geneetilistest faktoristest tulenevad raskused, aga põhjused võivad olla ka muus • Teine võimalus, et kõikidel on geneetiline lähtekoht, kuid ilmnevad erineval viisil • kuid 30 – 60 % lastest on sellised, kelle suguvõsas mingeid keelelisi probleeme ei esine • Ainuke põhjus ei saa olla geneetiline • Millised faktorid koos pärilikkusega põhjustavad SLI?

26. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM SLI universaalsed omadused • Mõistmine on tootmisest tugevam • Fonoloogilised omadused ja vead järgivad keele häälikute süsteemi • Sõnavara areng hilineb • Sõnade ühendamine lauseteks hilinemisega • Häälikute ärajätmist on rohkem kui asendamist • Piiratud keelelised võimed • Osades keele valdkondades meenutavad nooremaid MLU-kontrollgruppe  KEELE ÕPPIMINE AEGLANE JA NÕRK

27. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM SLI universaalsed omadused • Raskused ilmnevad keeletüübile omaselt • Laps, kelle keeles alus, öeldus ja omadussõna käänduvad ja pöörduvad soo ja arvu järgi, kasutavad seda keele alusena, seega järgib type of language, aga teeb rohkem vigu • Kui sõnade järjekord muutub, kasutab laps rohkem varieerumist, kui laps, kelle keeles on regulaarne sõnade järjestus • Kui tegusõna asukoht keeletüübis varieerub, kasutab laps ka seda rohkem kui teise keeletüübi laps • German use german • Spanish use spanish

28. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Mäng • 1968 esimesed uurimused SLI laste sümboolsest mängust • Vanuselisel kontrollgrupil rohkem sümboolset mängu • SLI –lastel üleminek practice playsst sümboolsele mängule hiljem ja üleminekuperiood kestab kauem

29. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Mäng • Vanuselise kontrollgrupiga võrreldes on SLI –lapsed sümboolses mängus maha jäänud, aga MLU-lastega võrreldes ei ole suhe nii selge • On tekkinud veendumus, et sümboolse mängu ja keele arengu vaheline suhe on reaalsus • SLI –laste sümboolse mängu oskused arenevad välja hiljem kui keelelised oskused • nt. objekti asendamine tundub pikaajaliste uurimuste alusel õnnestuvat siis, kui sellele õnnestub nimi anda

30. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM Mäng • Capreol, 1994 • Lapsed, kellel on laiem sõnavara ja paremad oskused sõnade lauseteks ühendamisel, on sümboolses mängus arenenumad Mida väiksemad keelelised oskused, seda minimaalsem on sümboolne mäng

31. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM

32. Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM