1 / 32

Kadri Koha

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca). Kadri Koha. 2010. Millest räägime?. Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine

louis
Download Presentation

Kadri Koha

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEASKui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010

  2. Millest räägime? • Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon • Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine • Väärtused • Aeg ja efektiivne aja kasutamine • Enesearendamine, eneseuuendamine

  3. Motivatsioon • Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema • A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud.

  4. Motivatsioon • Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid • On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav • Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi

  5. Motivatsioon • Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused, edu, saavutus. Tähtis inimesele endale, enesearengu tagamine. • Sisemise motivaatori käivitab oma MINA teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina. • Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved

  6. Motivatsioon • Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad vähendavad õpiedu. • Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste • Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv? Sest enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni olemasolu

  7. Ennastjuhtiv õppijaEnesejuhitud õppimine • Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust (Knowles 1975) • Vajalikud oskused : oskus õppida • Vajalikud isiksuseomadused: valmisolek vastutada, initsiatiiv ja sõltumatus, usk endasse kui efektiivsesse õppijasse

  8. Motivatsioon Enesemotivatsioon • Ainus tõeline motivatsioon – kui teed tööd, mida tahad teha, on motivatsioon püsiv • Muuta suhtumist “pean tegema” versus “tahan teha” • Enesemotivatsioon- püstita endale uusi ülesandeid • Ilma eesmärkideta on raske olla motiveeritud

  9. Enesemotivatsioon • Õpi ebaõnnestumistest ja pettumustest, ära jää sellesse seisundisse kauaks • Tee ära kõige tähtsam asi, mitte kõige kiirem • Näe enam töö/õppimise positiivseid külgi • Ära looda, et oled täiuslik, kuid tee tööd/õpi nii hästi kui suudad • Eksimine on inimlik • Hoolitse tervise ja välimuse eest • Säilita innustust tööst ja õppimisest, arenda end • Tunne iseennast ja ole endaga rahul

  10. Täiskasvanu mina-pilt • Omane terviklik mina-pilt so enesetunnetusel põhinev arusaamade süsteem iseendast, oma sotsiaalsetest rollidest ja käitumisest, suhtest keskkonnaga, teiste inimestega: • “Hea mina” • “Halb mina” • “Mitte mina” • “Ideaalne mina”

  11. Õpingute kavandamine • Algab oma õpivajaduse kindlakstegemisest: • Kas olen rahul oma tööga, ametikohaga? Kas ja kuivõrd need rahuldavad minu vajadusi? Kas suudan pakkuda seda, mida minult oodatakse? • Kuidas hindan oma rolli kodanikuna, kas mul on piisavalt teadmisi ja oskusi toimetulekuks? • Kuidas hindan oma toimetulekut perekonnas? • Kas mul on huvitav elu? Jne See on hinnangu andmine oma elukvaliteedile. Kavandamine algab vajaduste ja võimaluste analüüsimisest

  12. Õpingute kavandamine • Õpivõimaluste uurimine: • Iseõppimine • Koolitused, kursused • Akadeemiline õpe Info otsimine (internet, trükised, koolituskalendrid, ajalehekuulutused, koolituse pakkujad)

  13. Õpingute kavandamine • Ressursside leidmine – visadus, järjekindlus, enesekontroll, loobumised, meeldejätmise iseärasused, tähelepanu, tegelik aeg ja õpingute korraldus, raha.

  14. EesmärgidMIKS? • Eesmärkide püstitamine on loova kujutlusvõime ja sõltumatu tahte avaldus. Eesmärgistamine aitab olulist märgata ja motiveerib meid aktiivselt püüdlema oma sihtide poole. Eesmärkide püstitamine võimaldab: • Ø      Saavutada rohkem • Ø      Suurendada jõulisust • Ø      Motiveerida end ja meeskonda • Ø      Suurendada rahulolu • Ø      Tõsta enesekindlust

  15. EesmärgidEdukad inimesed on ennast harjutanud eesmärgi saavutamise nimel ebameeldivaid asju tegema (Gray 2004) Eesmärke püstitavad inimesed on: • Enesekindlamad • Tegusamad • Kontsentratsioonivõime parem • Rahulolu tööga kõrgem • Kannatavad vähem stressi, hirmu ja ärevuse all

  16. Eesmärgid Põhjused, miks eesmärke ei saavutata: • Eesmärk on ebaselge •  Eesmärk on ebareaalne • Asjaolud muutuvad •  Inimesed muutuvad • Eesmärkide püstitamine ja nende täitmine on kaootiline ja laialivalguv • Vähene emotsionaalne seotus

  17. Eesmärk peab olema TARK • S (specific) – spetsiifiline, konkreetne • M (measurable) – mõõdetav • A (agreed) – kokkulepitud, kooskõlastatud • R (realistic) - reaalne • T (timed) - tähtajastatud Eesmärk võiks olla parajalt pingutustnõudev ja väljakutsuv ning sõnastatud tulemuse kaudu. Stoner & Blanchard ( 2003) ja L. Kolk ( 2002 )

  18. Kõige tähtsamaks komponendiks eesmärgi puhul on tähendus • TULEVIK SÕLTUB ainult ühest – sinu elu eesmärgist. • Eesmärk peab olema praktiline, mitte abstraktne. See ei pea aga raudselt loogiline olema. • Parim on luua selline eesmärk, mis on sinu jaoks pigem emotsionaalse väärtusega • NB! Inimeste vajadused on loogilised, soovid ning ihad emotsionaalset laadi. Vajadused sunnivad meid edasi pürgima vaid seni, kuni neid rahuldatakse.

  19. VäärtusedKUIDAS? • Kuidas sa oma eesmärki täites igapäevaselt käitud? Mille järgi ma elada tahan ja kuidas? • Väärtused on üldised, kõige tähtsamad tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides • On uskumused või ideaalid.  On sügavale juurdunud uskumused selle kohta, et mõned omadused on ihaldatavad. Nad defineerivad meile, mis on õige või meie jaoks põhjapanevalt tähtis. Me juhindume neist oma tegudes ja valikutes.

  20. Aeg ja aja kasutamine • 80: 20 printsiip (Pareto) • Kontroll oma aja kasutamise üle aitab saavutada sisemist rahulolu

  21. Ajajuhtimine • USA endist presidenti Dwight D. Eisenhowerit peetakse esimeseks, kes avalikult rõhutas, et mis on oluline, on harva pakiline ja vastupidi. Seda lähenemist nimetatakse Eisenhoweri meetodiks. • Populaarse raamatu “Efektiivse inimese 7 harjumust” autor Stephen Covey on sama põhimõtte järgi koostanud järgneva tegevuste hindamise maatriksi:

  22. Oluline on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb. Vähendada tuleks III veerandi tegevusi ja pühendada rohkem aega II veerandi tegevustele. Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. S. Covey ajamaatriks

  23. Nimekirjade tegemine - ajajuhtimise võtmeteema • Millal ja kui tihti nimekirju teha? • Päris alguses võtab selline tegevuste kogumine kuni kaks päeva. • Kui suurt kogumist teha aeg-ajalt (kasvõi ainult paar korda aastas), on lihtsam aru saada, kuhu meie aeg kaob. • Kui on selline töökoht, et ootamatusi on vähem, siis võib ka korra nädalas teha. • Lisaks igapäevase nimekirja jälgimisele on väga oluline hoida regulaarselt silm peal ka pikaajaliste eesmärkide nimekirjal. Selleks, et kõik väikesed asjad liiguksid õiges suunas, on oluline vaadata vähemalt korra nädalas “Suurt nimekirja”.

  24. Nimekirjad

  25. Kes on ajavampiirid? • Inimesed, kes vanusest sõltumata arvavad, et kogu maailm pöörleb nende ümber ja seetõttu imevad endasse võimalikult palju meie vaba aega. Peamine ravi on nende vältimine.

  26. Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 1 • 1. “Kas-sul-on-hetk”-tüüp - Temale sobival (ja sulle vägagi mittesobival) ajal astub sinu juurde ja küsib – “Kas sul on hetk?”. See võib olla 5 minutit, aga päeva peale juhtub seda päris mitu korda. Nagu enne oleme rääkinud – sellised katkestused on väga ohtlikud Lahendus: Pead määrama kindlad kellaajad, millal sind võidakse tülitada. Või paluda suhelda e-posti teel.. • 2. Jutupaunik- Kogu aeg on midagi huvitavat rääkida. Ohtlik on just see, et on väga meeldiv inimene ja räägib väga põnevalt, uudiseid, kuulujutte, teinekord isegi mõne anekdoodi. Lahendus: Tuleb lihtsalt panna ajalised limiidid ja jälgida, et Jutupaunik liiale ei läheks.

  27. Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 2 • 3. “Saame kokku”-tüüpMoto: Teeme koosoleku ja arutame asja. Lahendused: 1. Küsi: Mida me arutame? Äkki räägime telefonis kiirelt ära.2. Paku, et saame kokku. Aga saada enne e-maili teel punktid, mida arutame.3. Palu kellelgi kindlal ajal helistada või lepid koosoleku enne lõunaaega (et nälg lõpetaks koosoleku kiiremini).

  28. Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 3 • 4. “Draamakuninganna"Tekitab draama mõttetult pisikestest probleemidest. Seepeale kohe helistab või tuleb rääkima. Lahendus: Kui ta tuleb sinu juurde “tähtsat” juttu puhuma, ära lase tal istuda ja tõuse ise ka püsti. Draamakuningannat saab õppida mingil hetkel ignoreerima. Kui draamaga kaasa ei lähe, siis kaob ka tal vaikselt huvi ära.

  29. Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 4 • 5. Hädapätakas.Ma ei oska, ma ei saa hakkama.Tegelikult on selle taga väga tihti “ma ei viitsi”. Eriti kipuvad naised niimoodi mehi ära kasutama. Lahendus: Natuke koolitada, et vältida korduvaid probleeme.

  30. … ja kui see ei aita , siis … 1. Kao mingiks ajaks ära 2. Ära telefoni vastu võta 3. Pane oma kontori uks lukku 4. Küsi raha oma aja eest 5. Teeskle, et oled haige

  31. Ole oma aja peremees • Sõnasta täpselt eesmärgid • Sea eesmärgid ajalisse järjestusse • Keskendu põhilisele • Tee kõike hästi ja kiiresti • Arenda oma järjekindlust • Koost endale kirjalik plaan • Tegele kõigepealt esmatähtsate asjadega • Analüüsi tehtut • Takistused on ületamiseks • Ära kuluta end tühja- tähja peale • Lahenda ise oma probleemid (R. K. Pekk 1999)

  32. Tasakaalustatud eneseuuendamine • Füüsiline • Vaimne • Hingeline • Emotsionaal- sotsiaalne (Covey)

More Related