Kadri Koha 2010

1. Õppimine täiskasvanueasEi piisa sellest, et teatakse, - teadmisi tuleb ka rakendada; ei piisa sellest, et tahetakse, - tuleb ka vastavalt tegutseda. J.W.Goethe Kadri Koha 2010

2. Millest räägime? • Täiskasvanuõppe lähtekontseptsioonid • Proaktiivsus • Ennastjuhtiv õppija • Õppija tüübid • Täiskasvanu õppimise paradoksid

3. TÄISKASVANUÕPPE LÄHTEKONTSEPTSIOONID • Kommunikatiivne lähenemine • Treeningukontseptsioon • Isiksuse arengu kontseptsioon • Sotsiaalse interaktsiooni kontseptsioon • Sotsiaalse aktsiooni kontseptsioon

4. Kommunikatiivne lähenemine • Põhiprintsiibiks: Õppimine õpetamise kaudu (täiskasvanuõppes formaalhariduse süsteemis) • Mitteformaalse õppe puhul kasutatakse ka alternatiivseid meetodeid. Samuti vabahariduses • Eeldab head sõna valdamist, veenvat esinemisoskust jne

5. Treeningu kontseptsioon • Põhiprintsiibiks: ühtede ja samade tegevuste järjepidev kordamine, uute oskuste omandamine või olemasolevate tõstmine • Suhtlemistreening • Aktiivse kuulamise treening • Enesekehtestamise treening • Avaliku esinemise treening • Koostöö ja meeskonnatöö treening • +autokool, massaaž, kiirlugemine, keeleõpe, arvuti

6. Isiksuse arengu kontseptsioon 1 • Seotud indiviidi personaalsete omaduste arenguga ja isiksuse kui enesearengu subjekti kujunemisega • Enamik eeldustest luuakse ühiskonna poolt (Vooglaid), vaid kompetentsus on indiviidi poolt arendatav • Lähtutakse küsimustest: Milline peaks inimene olema? Mida peaks teadma? Mida peaks oskama ja suutma? • Subjekti arengu eelduseks on looming • Inimene peab olema adekvaatne s.t. omama adekvaatset enesetunnetust ja –teadvust;grupitunnetust- ja teadvust; ühiskonnatunnetust – ja teadvust. See aitab vältida vigu

7. Isiksuse arengu kontseptsioon 2Mida inimene peab teadma? • Mida ta teab, oskab ja suudab; • Mida ta peaks teadma, aga ei tea; • Kuidas mõista, et mitteteadmine pole häbi, kui sa seda tunnistad ja tegutsed selle ületamiseks; • Mida teha, et saada teada Neile küsimustele vastuse leidmine on ennastjuhtiva subjekti eesmärk

8. Sotsiaalse interaktsiooni kontseptsioon • Eesmärgiks võimaldada õppijatel omandada oskus toimetulekuks lähemas sotsiaalses keskkonnas (mikrokeskkond) • Õppida suhtlema ning tunda end teiste inimeste hulgas vabalt • Õppida mõistma grupiprotsesse

9. Sotsiaalse aktsiooni kontseptsioon • Orientatsioon ühiskonnale (makrokeskkonnale). Eesmärk aidata inimesel ühiskonda sulanduda e sotsialiseeruda • Põhjamaades omalaadne , rajajaks taanlane Grundtvig (folkeoplysning). Spetsiaalne õppekeskus. Elustiil. Rahvakõrgkool. • Asukoht looduses, kõik kui üks pere. Aidatakse õppijatel avastada oma varjatud anded – õpetatakse elama. Rõhk õppijal, mitte ainel.

10. TÄISKASVANUD ÕPPIJA JA ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS • Õppiminekitsamas tähenduses – juba olemasoleva tarkuse omandamine õpetaja vm infokandja vahendusel • Õppiminelaiemas tähenduses - uue teadmise, idee, oskuse, arusaama, hoiaku jm omandamine elu jooksul läbi sotsiaalsete rollide. Tulemusliku õppimise eeltingimuseks on vastutuse võtmine enda harituks kujunemise eest. Andragoogilises lähenemises väärtustatakse õppimist, kui mõtlemisprotsesside täiustamist ja arengut, täiskasvanu sisemaailma kujunemise ja mina -pildi täiustumist

11. TÄISKASVANUD ÕPPIJA JA ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS • Täiskasvanuks olemine tähendab teadlikku vastutuse võtmist oma elu eest • Rahuldust pakkuv elu on võimalik üksnes muudatuste juhtimise strateegiat rakendades • Teadlik muudatuste juhtimine eeldab enesejuhtimist • Enesejuhtimise oluline valdkond on oma harituse juhtimine • Edu eelduseks on proaktiivne käitumine

12. Teadmiste sügavust ei saa asendada teadmiste hulgaga – elu ei kujuta endast viktoriini.Igasugused teadmised on ainult siis väärtus, kui see aitab sul endal jõuda mingile järeldusele (M.- I. Pedajas 1991)

13. Mis on proaktiivsus? • Inimesena vastutame me ise oma elu eest • Suudame tundeid allutada väärtustele • On algatusvõimet ja otsustust, et hakata tegutsema “Keegi ei saa teid solvata ilma teie enda nõusolekuta” (Eleanor Roosvelt) See, mis meid haavab, pole see, mis teised mulle teevad, vaid minu reageering sellele.

14. Reaktiivne Mina ei saa siin midagi teha Just selline ma olengi Ta ajab mu hulluks Nad ei lase seda teha Ma ei saa Ma pean Kui ainult… Proaktiivne Vaatleme alternatiive Ma võin valida teistsuguse lähenemise Ma kontrollin oma tundeid Ma suudan… Ma valin… Ma eelistan… Ma tahan… Proaktiivne keelekasutus

15. Ennastjuhtiv õppija • Enesejuhtimine sisaldab oma õppimise juhtimist • Juhtida saab protsesse, protsessi juhtimine eeldab toimunu mõtestamist, kogetava suhetamist varem teadaolevaga • Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine algab eneseanalüüsist

16. Ennastjuhtiva õppija omadused • Iseseisvus • Positiivne käsitlus endast kui õppijast • Vastutus enda õppimise eest • Enesealgatus • Sisemine motivatsioon • Kohanemisvõime

17. Õppija tüübid(G. Grow) • Sõltuv – ootab täpseid juhiseid, kontrolli • Huvitatud - ootab juhendamist, on valmis kaasa tulema uute õppimisviisidega ja meetoditega, kui mõistab eesmärki, miks seda tehakse • Kaasatud – kogemustega õppija, omab teadmisi ja oskusi oma õppimise planeerimiseks, teadvustab vastutust • Ennastjuhtiv – teab, mida soovib, püstitab ise eesmärgid, teeb valikuid olemasolevate võimaluste piires

18. Täiskasvanu õppimise paradoksid(Jarvis 1996) • Õppimine on tingitud vajadusest muutuda, kasvada, areneda • Õppimine põhjustab muutusi • Muutus võib tunduda ohuna isiklikule rahulolule ja tasakaalule. Kaasneb soov olla erinev, loov, mõtleja, suhtleja, tegutseja • Valmisolek muutusteks on täiskasvanu õppimise eeldus ja võimalus • Inimesele on omane vaimse täiustamise taotlus ja see saab motiveerituks juhul, kui inimene teadvustab ja mõistab iseenda ebatäiust

19. Oskused ja võimed enesejuhitavaks õppimiseks(Knowles 1990) • Arenguvõime ja teadmishimu, võime mõelda ebatraditsiooniliselt • Võime tajuda teiste eesmärke ja aktsepteerida tagasisidet • Võime diagnoosida enda õpivajadusi • Võime formuleerida õppimise eesmärke tulemuse saavutamiseks • Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks • Võime analüütiliselt mõelda, teostada õppeplaani süstemaatiliselt • Võime teha järeldusi

20. Õppimine toimub alati konkreetses keskkonnas ja situatsioonis • Õppimine ei ole täiesti subjektiivne ja välisteguritest sõltumatu • Nii subjektiivsed (õppija enda) ja objektiivsed (keskkonnast ja situatsioonist tulenevad) tegurid kas soodustavad või takistavad õppimist. Täiskasvanu õpib, kui on veendunud, et see on vajalik