1 / 19

Keel kultuuri kandja ja vahendajana

Keel kultuuri kandja ja vahendajana. 2010 Inger Kraav. Kultuuriline identiteet. Kes me oleme? Kellele või millele oleme lojaalsed? Mille poolest erineme teistest? Olla Soov kuuluda globaalse   oma kohalikku suhtesüsteemi keskkonda osa. Identiteet ja folklorism.

lucine
Download Presentation

Keel kultuuri kandja ja vahendajana

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Keel kultuuri kandja ja vahendajana 2010 Inger Kraav

  2. Kultuuriline identiteet • Kes me oleme? • Kellele või millele oleme lojaalsed? • Mille poolest erineme teistest? Olla Soov kuuluda globaalse   oma kohalikku suhtesüsteemi keskkonda osa

  3. Identiteet ja folklorism Folklorism – folkloori teadlik tunnustamine ja kasutamine – on üks võimalusi oma etnilise identiteedi taastootmisel. Eestis rahvalaul, -muusika, -tants, rahvaluule – paraku siiski harrastustegevus väikesele osale rahvast.

  4. Kõigile on keel… …see, mis • mõtestab tegelikkust • vahendab nii globaalset kui ka lokaalset kultuuri • juhib vastu võtma etnilist kultuuri • aitab luua oma identiteeti

  5. Lapse keel – kõigist maailma häälikuist oma keeleni! 1a.11k: Muu ei söö seda (pakub pildil olevale lehmale kella). Venna pilti võtsin muule näidata (näitab). Tibu-tibu, tule söö!

  6. Kui sõnu ei jätku – • Oi, kolelane! • Tahan ka rehada! Ja siis hakkan luudama! • Siin on põrune tee (autosõidul) • Näe, konn voolab! • Las isa veab kelku, ta on jõukam! • Koolijuhataja juhatab lapsed kooli.

  7. Vahel tuleb aga välja mõelda muutmisvorm • Ma olen ei-tahtlik!(2a6k) • Minu tassis on tilgake limumaadi mata joom!(2a1k) 2 a 1k seisab klaveri kõrval ja laulab: Pakane on nagu rasvane hobune, ega sa luba talle oma jalgratast? Oi-oi-oi-oo, oi-oi-oi-oooo

  8. Vahel tuleb arutada, kuidas on õige öelda • Päike paistab. Rong ka paistab. Tuul puhub, tuul ei paista. Päike ei puhu ka.(1a 8k) • Laps: Ma rääkisin Toomasega. Ema: Ütle Toomaga, Toomas-Toomaga nagu hammas: hambaga! Laps: Miks hammas:hambaga? Ma ütlen nagu Madis: Madisega!

  9. Keel areneb koos maailma-nägemusega • Kas kuu on päeval ka?Aga miks isa ütleb ‘kuupäev’?(2a.9k) • See pilv on palju joonud, nüüd on ta vett täis ja sajab (2a.7k) • Keefiri juues: Kui mõni veresoon katki läheks, siis muidugi et voolaks kõik keefir välja!(3a.11k) • Kas välk kõrvetab vihmausse, kui ta maa sisse läheb(3a.5k))

  10. Keel areneb koos maailma-nägemusega • Kui ma väga hästi söön, kas mul siis tuleb teine sünnipäev juurde? • Üks ja seesama kuu peab vahel suur ja vahel väike olema – kuusid ju ei sünni juurde. • Ema, kui sina väike olid, siis oli sinu voodil ka võre ees ja teie isaga ei kukkunud voodist välja!

  11. Keel areneb koos maailma-nägemusega (5a poeg õrnalt emale) • Ma ei taha, et sa ära sured! Ma tahan, et sa kaua-kaua elaksid, veel oma 2-3 aastat! • Tädi Piia (lapsehoidja) võiks meiega abielluda, siis ta saaks siin elada, ei peaks õhtul ära minema

  12. Kuidas arengule kaasa aidata? • Lapsepõlv öeldakse lühenevat. • Lapsed ei tunne/ei mängi enam paljusid vanu mänge • Vanematega koosoldud aeg - kodus mobiil ja arvuti, autos muusika või (vanema enda keeleõppe huvides ingliskeelne järjejutt). • Rahvakalender – lasteaias ja kodus!

  13. Kuidas arengule kaasa aidata? • Kirjandus, eesti (laste)kirjandus, luuletused – kõige nooremast east peale, täiseani välja! Ammendamatu! • Jutusta - elust, inimestest, oma lapsepõlvest, loetud lugudest! • Vanasõnad igaks elujuhtumiks!

  14. Kuidas arengule kaasa aidata? Sõnamängud ootushetkedesse, ka igapäevaellu: • Täidan, täidan laeva – millega? • Kuningas kinkis tuhat eurot, mis sa selle eest ostaksid? – ei, jaa, must ja valge ei tohi ütelda!

  15. Kuidas arengule kaasa aidata? Suurepärane vahend: mõistatused! Ka liitsõnamängud (P. Voolaid OK 2004, nr 2), nt • Missugune nina ei hinga – Saapanina! • Missugune suu ei räägi – Kotisuu! • Missugune jalg ei jookse – Lauajalg!

  16. Kuidas arengule kaasa aidata? • Kelle kael ei anna käända? – Pudelikael • Milline kabi ei löö – Varsakabi • Missugune hammas ei asu suus – Naljahammas • Missugune kops ei hinga – Kadekops • Missuguseid nägusid nähakse pimeduses? – Unenägusid • Missugune pea ei mõtle? - Kapsapea

  17. Kuidas arengule kaasa aidata? Sõna lõpuosa võib samuti kasutada. • Mis vits sünnib süüa – kõrvits • Millise sendi eest ei saa midagi osta – presendi • Millist potti süüakse – kompotti • Konnad ei krooksu - ülikonnad • Milline peet ei kasva – tapeet

  18. Keele kaudu kultuurini ja identiteedini • Pärimuskultuuri põhiprobleem: peale suruda ei tohi, lasta lastel endil huvituda ja valikud teha! AGA • Kui ei pakuta, siis ei tunne, kui ei tunne, siis ei saa valida!

  19. AITÄH

More Related