KARISTUSÕIGUSE ERIOSA PROBLEEM Avaliku korra rikkumisega seonduv ja sellest lähtuvalt politseitöös tulenevad probleemid

1. KARISTUSÕIGUSE ERIOSA PROBLEEMAvaliku korra rikkumisega seonduv ja sellest lähtuvalt politseitöös tulenevad probleemid Kalmer Tikerpe ReigoLoginov Margo Erm Priit Ränk Tiit Kõiv Tiit Jõgi Oktoober 2009

2. Politseitöös tihti esinevad 4 olulist prob-leemi, mida ei saa käsitleda avaliku korra rikkumisena ja politsei sekkumisel tuleb otsida erinevaid lahendeid: • Kodurahu rikkumine • Tülitamine telefonitsi, sms’ ide saatmine (sh ametiasutu-ste- häirekeskuste tülitamine jm). • Päevasel ajal olmemüra tekitamine. • Lõbustusasutustest tulev müra.

3. Karistamise alus: • Karistusseadustik § 2 lg 2 : Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega kedagi ei saa avaliku korra rikkumise eest võtta vastutusele, kui tema tegevuses puudub süüteokoosseis

4. Avaliku korra rikkumise koosseise: • Keelatud on: • lärmata, kasutada ebasündsaid väljendeid, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, seahulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet; • tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid; • häirida öörahu (kella 23.00 kuni 06.00) • Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Eelnimetatu eiramine kaubandus-tegevuse käigus võib olla aluseks kauplemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtiolekuaja piiramisel, samuti kaup-lemisloa kehtetuks tunnistamisel.

5. Politsei üks ülesannetest on avaliku korra kindlustamine ja kodanike turvalisuse tagamine. • Politseiseadus § 3 sätestab, et politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. • Politseiseadus § 12 sätestab, et politsei abistab kodanikke oma pädevuse piires, kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korra, tagab korra avalikes kohtades: õiguse-rikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed jm.

6. Riigikohus avalikust kohast: • http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-102-03 • Avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi (avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest - ...) eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil (mitte rahu rikkumisega). Samas ei nõua seadus avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav ka ettevaatamatu tegu, mis rikub avalikku korda.Seega ei ole tegu, mis pole toime pandud avalikus kohas ja mille tagajärjel ei rikuta teiste isikute rahu ega rikuta muul viisil avalikku korda kvalifitseeritav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi.

7. Riigikohus: • avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334).Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused KarS § 204 järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid.

8. Riigikohus: • Eravalduses toimepandud tegu, mille tagajärjel ei rikuta avalikku korda, ei ole kvalifitseeritav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi ehkki sellel teol võisid olla muud selle väärteo koosseisu tunnused. Näiteks isikute rahu rikkumine eluruumides (HÕS § 145) ja solvamine (KrK § 130), kui sellega ei rikutud kolmandate isikute rahu väljaspool seda eluruumi, kus tegu toime pandi, ei ole kvalifitseeritavad KarS § 262 järgi. Karistusseadustiku järgi ei ole sellised teod enam karistatavad. Sellistel juhtudel on rikutud õigusi võimalik kaitsta eraõiguslike vahenditega.Küll aga on Karistusseadustiku järgi endiselt karistatavad näiteks valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine (KarS § 266), seejuures on seadusest kõrvaldatud selle väärteokoosseisu osas piirangud, mis olid kehtestatud HÕS §-s 1443. Samuti on KarS § 267 järgi endiselt karistatav võõrast hoonest, ruumist, sõidukist ja piirdega alalt lahkumise nõude täitmata jätmine, mis oli karistatav ka HÕS § 1444 järgi.

9. Riigikohus mürast (Rakvere kuursaal näide) http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-94-08 Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud sellega, et talle ei ole tagatud tema elukohas Rakveres Roosi 7 öörahu elumaja vahetus läheduses asuva OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku "Kuur-saal" tegutsemise tõttu kuni kella kolmeni öösel. Otsus: Müra tekitamine tunnistati ebaseaduslikuks. Tartu Halduskohus rahuldas 30. aprilli 2008. a otsusega kaebuse, tunnistas Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku "Kuur-saal" põhjustatud müraprobleemi lahendamisel õigusvastaseks ja mõistis Rakvere Linnavalitsuselt välja menetluskulud Ain Satsi kasuks summas 1746,66 krooni- Riigikohus jättis jõusse.

10. Riigikohus lõbustusasutuses muusika mängimisest (Narva-Jõesuu näide): http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-82-07 3. novembri 2006. a otsusega karistati RafaelŠarafetdinovKarS § 262 järgi rahatrahviga 2400 krooni selle eest, et ta 9. juulil 2006 kell 23.40 mängis Narva-Jõesuus Vabaduse puiestee 30 paikneva restorani Yes avatud terrassil valju muusikat, millega segas kodanike puhkamist. Otsus: käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et restoranist kostuv vali muusika häiris Narva-Jõesuu elanike öörahu, seega oli rikutud väljaspool restorani viibivate isikute rahu. Samas on laulja esinemine restoranis või ööklubis ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisviis ning selle tõkestamine ei kuulu KarS § 262 kaitsealasse.

11. Eelpool äratoodud 4. probleemi analüüs: • Rahu rikkumine eluruumides • Tulenevalt Riigikohtu lahendist ei ole korter ega eramu avalik koht, seega vastutus neis kohtades avaliku korra rikkumise eest puudub (lärm, sõim, rahu rikkumine jne). • Probleemiks perekonda terroriseeriv abikaasa- isa jm. • Alkoholijoobes isik pere rahu rikkudes on võimalik toimetada kainenema pereliikme avalduse alusel. (Juhindume Politseiseadus § 152 lg 3 p1, lg 4) Hommikul isiku vabastame - vastutus puudub. Naastes koju, korraldab mees uue skandaali- näiteks miks eelnevalt kutsuti politsei. Politsei kohale jõudes konstateerib fakti, et mees on kaine ning alus tema kinnipidamiseks puudub. Naine koos hüsteerilise lapsega on sunnitud korterist lahkuma.

12. Probleemi analüüs: • Kuna politseil puuduvad seaduslikud alused probleemi lahendamiseks, siis kaob ka antud kodaniku usk politseisse. • Oleme arvamusel, et antud lünk seaduses soodustab perevägivalda. • Vastuolu: Avalduse alusel alkoholijoobes agressiivne isik paigutatakse kainenema, kuid menetlustoiminguid avalduse alusel ei alustata (ei koostata ka väärteo mittealustamist ning ei peeta kinni asjaajamiskorrast- avaldajale ei koostata vastust).

13. Ettepanek probleemi lahendamiseks: • Viia Karistusseadustikku sisse täiendav paragrahv- rahu rikkumine eluruumides (eksisteeris enne Karistusseadus-tikku - HÕS § 145). • Selle tulemusel väheneb perevägivald. Korduva psüühilise vägivalla puhul saaksime isikule kohandada aresti, mis paneks mõnegi perevägivallatseja mõtlema ja tõenäoliselt jääks antud isiku poolt nii mõnigi kuritegu sooritamata.

14. Telefonitsi tülitamine, tülitavate SMS’ ide saatmine: • Politseitöös tihti esinev probleem, kus inimene pöördub politseisse ja palub abi ,,telefoniterrori’’ eest. • Analüüsides eelpool äratoodud Riigikohtu lahendit, ei saa telefonitsi toimepandud tülitamist käsitleda avaliku korra rikkumisena- tülitamine on suunatud ühele isikule. • Isikul soovitame pöörduda kohtusse au ja väärikuse kaitseks, juhul kui ta tunneb ennast solvatuna. (Võlaõigusseadus § 128 lg 1, 5) • Vastuolu: Politseiseadus § 12 sätestab, et politsei kaitseb kodanike au ja väärikust. Antud juhul politsei ei kaitse kodaniku au ning väärikust, vaid soovitab pöörduda kohtusse (koostab teatise väärteo mittealustamisest).

15. Probleem: • Paljudel juhtudel isikul ei ole võimalik kohtusse pöörduda, kuna on teadmata isik, kes teda telefonitsi tülitab. • Kohtu soovitus kodanikule: pöörduge politseisse • Väljaspool kriminaalmenetlust ja prokuröri loata ei ole võimalik teostada kõnede eristust, kuna tegemist jälitustoiminguga. • Kodanike usk politseisse väheneb.

16. Ettepanek probleemi lahendamiseks: • Tuleb täiendada seadusandlust, lisades Karistusseadus-tikku täienduse- Kodanike korduva pahatahtliku rahu rikkumise eest sidevahenditega.

17. Olmemüra tekitamine (enne öörahu): • Politseitöös tihti esinev probleem, kus päevasel ajal mängib naabril kõvasti muusika, tehakse remonti jne • Tulenevalt eelpool äratoodud kohtulahendist, võime antud rikkumisi käsitleda avaliku korra rikkumisena. • Politseil ei ole võimalik antud rikkumise eest kedagi vastutusele võtta, kuna politseil puudub seaduslik alus olmemüra mõõtmiseks- pädevus tervisekaitseinspekts-ioonil- Välisõhu kaitse seadus § 123-129 ning sotsiaal-ministri 04.03.2002 määrus nr 42 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=163756 • Rahvaterviseseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13101746

18. Probleemilahendus: • Tõhustada koostööd tervisekaitseinspektsiooniga ja kordu-vate rikkujate taltsutamiseks vajadusel koos tervisekaitse-inspektsiooniga teostada mõõtmisi. Välisõhu kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202035 Põhiseadus § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827

19. Lõbustusasutustest tulev müra: • Eelnevate äratoodud Riigikohtu lahenditega ei saa lõbustusasutuse poolt tekitatud müra käsitleda avaliku korra rikkumisena • Politseil puudub seaduslik alus kellegi vastutusele võtmiseks (ei ole võimalik tuvastada müra). • Tegemist tervisekaitse valdkonnaga (vt eelmiseid slaide). • Välisõhu kaitse seadus § 139. Välisõhu kaitse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumine (1) Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

20. Probleemi lahendus: • Parandada koostööd tervisekaitseinspektsiooni ja kohaliku omavalitsusega, kes tulenevalt Kaubandustegevuse sea-dusest võib tühistada lõbustusasutuse tegevusloa või muuta muid tingimusi (KaubTS § 16 lg 6 p 3) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12925203 • Politsei peaks olmemüra valdkonnas rohkem tegema selgitustööd, kuna kodanikud ei teadvusta, et esmane järelevalve antud juhul on tervisekaitseinspektsioonil ja kohalikul omavalitsusel. Politsei pideva kriitika all.

21. Vastuolu: Avaliku korra eeskiri sätestab: On keelatud tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid. NB! Mõõtmisi teostab tervisekaitseinspektsioon, mitte politsei. Väärteomenetluse seadustik § 52 sätestab, et KARS § 262 kohtuväline menetleja on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei ja valla- või linnavalitsus. Tervisekaitseinspektsioon pädevust ei oma. Seega avaliku korra eeskirjas punkt, mille eest politsei ega tervisekaitse vastutusele kedagi võtta ei saa. Seega vastutus Välisõhu kaitse seadus järgi- Tervisekaitse pädevus.

22. Ettepanek: • Täiendada Karistusseadustikku alljärgneva sättega: § 2621 Rahu rikkumine (1) Rahu rikkumise eest eluruumides (2) Korduva pahatahtliku rahu rikkumise eest, kui kasutati sidevahendeid- karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.

23. Kasutatud materjalid: • Eesti Vabariigi Põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 • Karistusseadustik https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13204491 • Kaubandustegevuse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12925203 • Rahvatervise seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13101746 • Välisõhu kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202035 • Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13160258 • Politseiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13093343

24. Kasutatud materjalid: • Riigikohtu lahend 3-1-1-102-03 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-102-03 • Riigikohtu lahend 3-3-1-94-08 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-94-08 • Riigikohtu lahend 3-1-1-82-07 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-82-07 • Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=163756 • Rakvere linna avaliku korra eeskiri https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=824352 • Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=936593

25. Kasutatud materjalid: • Väärteomenetluse seadustik https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13117987 • Anni Raigna lõputöö, Sisekaitseakadeemia 2009 https://webct.e-uni.ee/webct/urw/lc14252001.tp0/cobaltMainFrame.dowebct

26. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!