Miks kiduvad Eesti ühiskonnateadused

1. Miks kiduvadEesti ühiskonnateadused Ülo Vooglaid 2005.a.

2. Eesmärgid: • rõhutada, et ühiskonnateadustel on tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas fundamentaalne osa, • alla kriipsutada ühiskonnateaduse eripära, • avada arutlus ühiskonnateaduse ja teaduslike uuringute tähtsusest ühiskonnas ja kultuuris, otsustusprotsessides, ühiskonnaõppes, prognooside koostamises jpm, • näidata fragmente ühest arusaamast teadusliku uuringu kohta ja uurimistulemuste kasutamise (teadusevälise rakendamise) kohta, • lisada toetust teaduslikule mõtlemisviisile, • meelde tuletada, et rahuldavad saavad olla vaid süsteemsed ja komplekssed käsitlused, et kirjeldused ei ole uuringud, et teaduslikuks uuringuks on vaja luua teoreetiline, metodoloogiline ja metoodiline alus jpm .

3. Ühiskonnateadus kui teadusharu Ühiskonnateadus on üks teadusharu, milles osalemise eelduseks on akadeemiline ettevalmistus (TUJUST EI PIISA). Ühiskonnateadulike uuringute objektiks on PROBLEEMID, mis kujunevad inimestel inimeste, gruppide, töörühmade ja ühiskonna, kui diskreetse institutsionaalse süsteemi ning kultuuri kui holograafilise süsteemi kasutamiseks, rikastamiseks, hoidmiseks, taasloomiseks, seostamiseks so nii ainelise kui ka vaimse, psüühilise, sotsiaalse, majandusliku, õigusliku, organisatsioonilise jt eelduse ühtsuses . Ühiskonnateadus on ühiskonna- ja kultuurielu mõtestamise ja aruka korraldamise eeldus, mis on latentse, enamasti mitmekordselt vahendatud ja vastuolulise toimega.

4. Ühiskonnateaduse spetsiifika-1 Selleks, et leida ühiskonnateaduste edenemise eeldused ja kidumise põhjused, on vaja • käsitleda teadust tervikuna ning tuvastada ja sõnastada ühiskonnateaduse koht ühiskonnas ja kultuuris; • käsitleda ühiskonda kui institutsionaalset süsteemi ja teadust ühe institutsioonina, potentsiaalse ressursina, ; • käsitleda aegruumi olekut, muutumist ja arengut permanentsete ühiskonnaseaduste kohaselt toimuva iseregulatsiooni, juhuste, sunduse ja eesmärgistatud tegevuse ühtsuses; • käsitleda olevikku nii mineviku kui ka tuleviku kontekstis.

5. Ühiskonnateaduse spetsiifika-2 Käsitleda iga probleemi nii ... • dünaamikas kui ka staatikas (nende koostoimes); • Funktsioneerimise, muutumise ja arengu ühtsuses; • Otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse ühts.-s; • Olemusliku ja nähtumusliku probleemistiku ühts. • ahaa-elamuse eelduseks on protsesside, asjade ja nähtuste kooskäsitlemine

6. Muidugi peaks meil olema võimalik tugineda vastava uuringu tulemustele • Paraku sellist uuringut ei ole ja arvatavasti lähitulevikus ka ei tule, sest isikutel, kellest sõltub ühiskonna-alaseks uuringuks vajalike ressursside eraldamine, ei ole ühiskonnast, eriti Eesti ühiskonnast, sooja ega külma; neil ei ole veel ka kujutlust ühiskonnateaduse eripärast ühiskonnauuringust ja uurimistulemuste kasutamisest majanduslikus, õiguslikus, sotsiaalses jm regulatsioonis.

7. Kogemuse varal võib öelda, et ühiskonnateadused kiduvad seetõttu, et • Eestis ei ole veel kujunenud olukorda, kus saadikud, valitsus, riigi- ja omavalitsustegelased jt peaksid kandma reaalset vastutust oma tegevuse, tegematajätmiste, tulemuste ja tagajärgede eest. 1. Juhtkonnal ei ole tõsiteaduslikke teadmisi vaja. • Eesti elanikel ei ole reaalset võimalust oma põhiseaduslike õiguste kasutamiseks. 2. Elanikkonnal ei ole tõsiteaduslikke teadmisi vaja. • Ühiskonnauuringuteks suutelisi uurimiskeskusi Eestis enam ei ole. Ülikoolides ja mujal tehakse uuringute asemel kirjeldusi. Ühiskonnauuringuteks peetakse aval. arvamust.

8. Kolmas põhjus: • Riigi juhtkond koosneb isikutest, kes väidavad, et nad teavad, mis on teadus, haridus, majandus, poliitika, kultuur, inimene, ühiskond jne,ent tegelikult neil ühiskonna-alast ettevalmistust ei ole ja tunnetussüsteemist, kommunikatsiooni- ja interaktsioonisüsteemist, dispositsioonide süsteemist ega millestki muust, mida peaks teadma, nad ei  tea peaaegu mitte midagi. Põhireegliks on selles mängus, et keegi ei tohi seda (mida kõik teavad) valju häälega välja öelda.

9. Neljas põhjus • Teaduslike uuringute abil tuvastatud tõsikindlad seadused ja nende avaldumise seaduspärasused ei ole suurte otsuste tegemisel ammu enam argumendiks. Ühiskonna ja selle alasüsteemide funktsioneerimise, muutumise ja arengu eelduste kohta olevate teooriate tundmine ei ole kõne all, aga metodoloogia on sootuks võõras mõiste.

10. Viies põhjus • Müüdid Eesti edukusest, mida on ette nähtud kõikjal korrata, ja tegelikkus ei ole kooskõlas. “Edu” saavutamise tagajärjeks on ühiskonna ränk kihistumine protsentuaalselt kõige madalam sündivus, kõige rohkem enesetappe ja lapsetappe (aborte), kõige rohkem (10 000 inimese kohta) tulekahjudes ning autoõnnetustes hukkunuid, kõige rohkem end surnuks joonud inimesi, rängalt palju muud kuritegevust. Teadlased ei soostu valetama. Tervise, tööhõive, hariduse, keskkonna, juhtimise jmt käsitlemine toimub Eestis ammu kõlbmatuks vananenud paradigmade raames ja on kaasaegsel teaduslikul käsitlusel risti-põiki ees. 

11. Ühiskonnateadlaseks olemise spetsiifika Ühiskonnateadlane ei saa (loe: ei või) teenida • kõlbmatuks vananenud mõttekonstruktsioone; • poliitikuid, kes üritavad mingi erakonna edu nimel rahvast peibutada ja valedega valima ahvatleda; • ideolooge, kes punuvad argumente, mille abil tekitada uut eliiti ja sundida rahva enamust rahulduma manipuleerimise objektiks olemisega; • isikuid, kes tegutsevad isikliku kasu saamiseks kultuuriväärtuste, looduse, inimeste tervise, rahva usu, usalduse, lootuse ja kodumaa-armastuse arvel. Teadlane peaks teenima tõde ja oma rahvast.

12. Kes on ühiskonnateadlane - 1? Ühiskonnateadlane on inimene, kes • Tunneb ja austab inimest; • Tunneb inimese elu ja elamise eeldusi; • Tunneb ühiskonda ja kultuuri kui konteksti (holistiline); • Tunneb elukeskkonda kui metasüsteemide süsteemi; • Tunneb kõiki tunnetusteid, sh teaduslikku tunnetust; • Oskab eristada mõõtmise, uurimise, juhtimise, haldamise, valdamise, sidustamise jm objekte; • Eristab teadmist arvamustest, uskumustest, lootustest .. • Valdab mõõtmismeetodid, oskab mõõta ja fikseerida mõõtmistulemusi, mis on usaldatavad;

13. Kes on ühiskonnateadlane – 2 ? 8. Valdab üld-, keskastme- ja konkreetteooriaid uurimise aine avamiseks; 9. Valdab algandmete kogumise, töötlemise ja analüüsi metoodikaid; vastutab tuvastatud faktide usaldatavuse eest; 10. Valdab metodoloogiat ja oskab korraldada tunnetusprotsessi, mille tulemused on väärtuslikud; 11. Valdab metateooriaid uuringutes tuvastatud statistiliste faktide interpreteerimiseks; 12. Valdab innovatsiooniteooriaid ja oskab nõustada isikuid, kellel on õigus ja kohustus elukeskkonda hoida ja täiustada 13. On järjekindlalt leppimatu igaliiki petturluse, korruptiivse käitumise, mittesüsteemse tegutsemise jm vääritu suhtes.

14. Miks on vaja teadlasi? • Teadusliku mõtlemisviisi hoidmiseks, tutvustamiseks, põhjendamiseks ja nõudmiseks. • Uute teadmiste hankimiseks, vääristamiseks ja seostamiseks emakeelde, teadusse ning praktikasse. • Fundamentaalsete teadmiste seostamiseks ja rakendamiseks, innovaatilisteks otsinguteks, prognooside ja kavade loomiseks, aruaamise ja mõistm. saavutamiseks. • Vananenud arusaamadest vabanemiseks. • Ohtude ja uute võimaluste õigeaegseks (võimalikult varaseks) avastamiseks, sõnastamiseks ja avalikustamiseks. • Suhtlemiseks teiste maade teadlastega (teadlased suhtlevad peamiselt teadlastega). • Õppejõududeks kõrgkoolidesse ja ülikoolidesse.

15. Väärtuseks on mitte teadmised, vaid VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MÜÜTIDE JA TABUDE SÜSTEEM, MIS KUJUNEB TEADMISTE, OSKUSTE OMA JA TEISTE KOGE MUSTE TAHTE, USU, LOOTUSE, ARMAS- TUSE ARUSAAMISE JA TÄHENDUSE VÄÄRTUSTAMISE ÜHTSUSES

16. Ühiskonnateadused on mõttetud demokraatiata maal Demokraatlik riigikord ei ole tänapäeval võimalik ilma ühiskonnauuringuteta ja juhtkonnata, kes tegelikult kujutaks ette, mida rahvas ja ta ise soovib saavutada, mis on tema tegevuse tagajärg ja oskaks teadusliku uurimise tulemusi kasutada. Demokraatlikus ühiskonnas peaks iga inimene tundma inimest, perekonda, kogukonda, ühiskonda ja kultuuri. NB! Haridussüsteem peaks olema orienteeritud mitte ainult lastele, vaid kogu rahvale, et tagada võimalus põhiseaduslike õiguste tegelikuks kasutamiseks.

17. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on • avalikkus igasuguses asjaajamises, (sh kodanike õigus osaleda arutlustes, kus saadikutel ja ametnikel on kohustus seletada (mitte salastada), miks mingeid otsuseid tehakse või tegemata jäetakse, mida kavatsetakse teha, mida ja keda vältida või eelistada jne); • elanikkonna informeeritus (iga kodaniku õigus olla informeeritud kõigest, mis ühiskonnas aset leiab (NB! osaliselt informeeritud inimesed on petetud); • rahva, saadikute ja ametnike haritus, ausus, õiglus, usk, usaldus ja austus nii vanemate põlvkondade kui ka laste ees.

18. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on 4. Haritus (subjekti olek, mitte koolis käimine), mis võimaldab aru saada, millest oleks vaja olla informeeritud ja millal on keegi tegelikult küllalt informeeritud selleks, et kasutada oma põhiseaduslikke õigusi, sh õigust valida ja olla valitud; 5.Põhjendatud autoriteedistruktuur. Eestis kehtiv valimisseadus võimaldab kandideerida mistahes profaanil. Pealegi võib üks isik vedada riigikokku 5 – 6 inimest, kelle ettevalmistus ja isiksuslikud omadused on nii kesised, et seadusloomes osalemine ei ole mõeldav (saab olla vaid mänguline).

19. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on 6.Edasisidestus ja tagasisidestus. 7.Rahva osalemine otsustusprotsessides (sh eesmärkide seadmises, vahendite valikus, isikute sobivuse hindamises, printsiipide loomises jne). 8. Usaldatav avalik statistika. 9. Toimiv kommunikatsioonisüsteem, millel on sotsiaalse kontrolli ja integratsiooni funktsioon.

20. Demokraatlikus ühiskonnas peaks valitsus viima ellurahva tahet. Kuidas saab valitsus rahva tahet realiseerida, kui ta ei tea seda? Kuidas saab valitsus arvestada elanikkonna vajaduste ja huvidega, kui ühiskonna-alaseid uuringuid ei ole, kui ei ole kujutlustki sellest, kuidas uuringuid korraldada?

21. Miks on ühiskonnateadust vaja? Ühiskonnateaduse kidumine (loe:puudumine) muudab juhtimise, valitsemise jm eesmärgistatud tegevuse võimatuks (loe: mänguliseks). Ilma ühiskonnateadusteta osutub võimatuks ka edasi- ja tagasisidestus, prognoosimine ja alternatiivide võrdlemine, tulemuste ja tagajärgede põhjuste analüüs. Ilma ühiskonnateaduseta läheb sassi ja kaob keel, lakkabkeeleloome ning hääbub võimalus nii professionaalseteks kui ka avalikeks arutlusteks.

22. Otsustamiseks on vaja tunda keskkonda Üks võimalus keskkonna käsitlemiseks võiks olla KESKKOND MITTEMATERIAALNE VIRTUAALNE MATERIAALNE (AINELINE) • VAIMNE KESKKOND • PSÜÜHILINE KESKOND • SOTSIAALNE KESKKOND • SUULISED TEKSTID • KIRJALIKUD TEKSTID PABERIL • ELEKTROONILISED • TEKSTID • LOODUSKESKKOND • TEHISKESKKOND • FÜÜSILINE KESKKOND

23. Heade otsuste tegemise eelduseks on teaduslik info • OLEKU JA SELLE SOBIVUSE, • MUUTUMISE TENDENTSIDE JA INTENSIIVSUSE, • UUTE OHTUDE JA VÕIMALUSTE, • INIMESTE HUVIDE JA VAJADUSTE, • HINNANGUTE JA HOIAKUTE, • VÄÄRTUSTE JA NORMIDE, • MÜÜTIDE JA TABUDE, • VASTUOLUDE JA NENDE PÕHJUSTE, • ALTERNATIIVIDE JA PRIORITEETIDE, • STSENAARIUMITE JA NENDE HINDAMISE EELDUSTE, • KOMPENSATSIOONIAÜATEEMI, • AVALIKE HUVIDE, KAPITALI JA RAHVA SUHTE KOHTA

24. Igasuguste otsuste tegemise eelduseks on teadmine otsusest NB! • Kes otsustab, see peab ka vastutama! KÕIK, MILLEST SÕLTUB OTSUS JA OTSUS- TAMINE KÕIK, MIS SÕLTUB OTSUSTEST JA OTSUSTA- MISEST OTSUS • OTSUSE TÄHENDUSED, • KOOSSEIS, • STRUKTUUR, • GENEES JA • DÜNAAMIKA

25. Iga suur otsus on regulatsioonimehhanism • Regulatsioonimehhanismidel on üks või mitu toimemehhanismi. • Igal toimemehhanismil võib olla üks või mitu toimet. • Toimed võivad olla • avalikud või varjatud, • otsesed või kaudsed, • lokaalsed või globaalsed jne

26. Ühiskonnas ja kultuuris muutuste esile kutsumiseks tuleb olla sihiteadlik ja järjekindel • Ootustega kooskõlas olevate toimete kõrval võivad kujuneda ka ootustega vastuolus olevad toimed. • Eesmärkidega vastuolus olevad toimed (tagajärjed) tekivad pea alati; erandiks on pigem nende puudumine • Sel juhul on vaja kavandada tõkestusmehhanisme. • Kui tõkestusmehhanismidest ei olnud küllaldast kaitset, siis on vaja kompensatsioonimehhanisme.

27. Ühiskond võib olla lõdva, keskmise ja tugeva determinatsiooniga Ühiskond on heterogeenne, paljudest vastuoludest ja paradoksidest räsitud, kompensatoorne ja paradoksaalne süsteem, mis funktsioneerib ja muutub, areneb ning hääbuboma siseloogika (loe: objektiivsete seaduste ja nende avaldumise seaduspärasuste) kohaselt. Inimesed saavad arengut (hääbumist) toetada või takistada.

28. Ühiskonnas peaks toimima vaimsus, hoolivus, halastus, andestus… Paraku on ühiskonnas inimesi, kellel on kombeks valetada, petta, varastada, elada teiste arvel, eelistada asju ja mõnulemist mistahes hinna eest, sh oma elu ja õnne eest. Oma osa on inimeste eluvõitlusel, so tahtelisel (eesmärgistatud ja/või sihipärasel) tegevusel. Oma osa on juhusel, mis on paljude meelest jumal ja/või kurat.

29. RAHVAOSALEMINE OTSUSTUSPROTSESSIDES ONDEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA TUNNUS EESMÄRGID VAHENDID VALIKU- SITUATSIOON INFORMEERITUS ÕIGUSED OTSUSTAMINE KOGEMUS HARITUS KOHUSTUSED AKTIIVSUS VASTUTUSTUNNE OTSUS PROTSESSID TAGAJÄR- JED EELDUSED TULEMUSED

30. Ühiskonna-uuringud peaksid olema küllalt komplekssed • Kõige primitiivsem on ühest mingist vaatepunktist nähtud pilt; see ei saa ülevaatlik olla (1). • Kahest-kolmest vaatepunktist nähtud pilt on mõnevõrra parm, kui ühest punktist paistnu, ent ikkagi primitiivne. (Praegune Riigikogu tase.) (2). • Kompleksseks võib käsitlust pidada, kui objekti vaadeldakse kõikidest olulistest külgedest (3). • Rahuldav komplekssuse tase on käes sel juhul, kui igast vaatepunktist nähtav on seostatud dialektilise vastandi aspektist nähtuga (4).

31. Mõningaid vastanditepaare • Käsitleda saab aega ja ruumi (kohta), ent millegi tegemiseks on vaja aegruumi, st aja ja ruumi ühtsust. Samamoodi on • tehnika ja energiaga, • tehnoloogia ja ökoloogiaga, • majandusliku ja sotsiaalsega, • õiguse ja poliitikaga, • kultuuri ja ideoloogiaga jne. OLULISI ASPEKTE ON VÄHEMALT 24.

32. Uuring peaks olema süsteemne • Esmane (lapsik) tase millegi käsitlemisel oleks piirduda mingite osade (mehhaaniliselt eristatavate tükkidega). • Keerukam oleks võtta objektiks alasüsteem(-id). • Veel keerukam oleks keskenduda süsteemile. • Võibolla oleks veel keerukam võtta objektiks element (bioloogiliste süsteemide puhul rakk)? • Järgmine aste võiks olla süsteem metasüsteemis, • siis süsteem mitmes metasüsteemis ja • muidugi ka süsteem metasüsteemide süsteemis.

33. Milline on kellegi ühiskonnaalase mõtlemise tase? UURIMISE OBJEKTIKS ON… SÜSTEEMSUS OSA ALA- SÜS- TEEM SÜS- TEEM ELE- MENT . KOMP- LEKSSUS e g a b c d f 1. Ühest küljest 2. Kahest- kolmest ! 3. Igakülgselt 4. Kõik vastandiga Jõudu ! Kui palju võiks maksta enam-vähem korralik ühiskonnauuring?

34. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Küsimused, täiendused, parandused jms on väga oodatud. Ylo.vooglaid@mail.ee Tel. 48 33410 ; 56660122