Valga Maavalitsus

1. Valgamaa kuvandi uuringu tulemused 2011 Valga Maavalitsus

2. Metoodika • Uuringu teostas Faktum-Ariko OÜ, küsitlus toimus 2011 aasta novembris. • Eesmärk - koguda spontaanseid seoseid ja hinnanguid Valga maakonna kohta, et täpsemini määratleda maakonna mainet ja kuvandit. • Küsimustik jagunes teemadeks: Valgamaa külastamine, Valgamaa kuvandi seosed ja hinnangud, Valgamaa kohtade ja ürituste tuntus, Valgamaa seos Liivimaaga. • Andmekogumine toimus telefoniküsitluse teel. • küsitleti üle Eesti 1002 täiskasvanut vanusevahemikus 15-74 aastat. Uuringu valim vastab Eesti rahvastikumudelile selles vanusevahemikus ning uuringu tulemused on taandatavad kogu Eesti elanikkonnale.

3. TULEMUSED I KÜLASTAMINE

4. I Külastamine

5. I Külastamine

6. I Külastamine

7. I Külastamine

8. I Külastamine • Valgamaad on külastanud kolm neljandikku väljaspool Valgamaad elanud vastajatest, neist omakorda kolmandik viimase aasta jooksul • Üle kolmandiku külastajatest oli lihtsalt läbisõidul, kolmandik puhkas või külastas üritusi, viiendik külastas kodu/sugulasi või tuttavaid, kümnendik käis tööasjus. • Valgamaad mittekülastanud neljandiku vastajate seas on keskmisest rohkem naisi, noori, muulasi, väiksema sissetulekuga inimesi ja põhjaeestlasi.

9. TULEMUSED II KUVANDISEOSED/HINNANGUD

10. II Kuvandi seosed/hinnangud

11. II Kuvandi seosed/hinnangud

12. II Kuvandi seosed/hinnangud

13. II Kuvandi seosed/hinnangud • Spontaansetest seostest Valga maakonnaga esinesid sagedamini .. •  linnad Valga/Valka, Otepää • Läti piirialal paiknemine • lõunapoolsuse sümbolina olek • Kolmandikul vastajatest spontaanseid seoseid ei tekkinud, mittekülastanutest 62% -dil. • Läti naabrus ning ilus ja puhas loodus olid hindamiseks antud Valgamaa tunnustest need kaks, mis ka erinevate vastajarühmade arvates on eelkõige Valgamaa positiivsed omadused. • Ülejäänud vastajate hinnangud erinesid kõige rohkem Valgamaa enda vastajate hinnangust hea teedevõrgu, ürituste rohkuse ja raudteeühenduse osas. Need tunnused said väljaspool Valgamaad tunduvalt vähem positiivseid hinnanguid. .

14. TULEMUSED III KOHTADE JA ÜRITUSTE TUNTUS

15. III Kohtade ja ürituste tuntus

16. III Kohtade ja ürituste tuntus

17. III Kohtade ja ürituste tuntus

18. III Kohtade ja ürituste tuntus

19. III Kohtade ja ürituste tuntus • Valgamaa üritustest teati rohkem MK etappi, Tartu maratoni üritusi ja talvepealinna üritusi. - seega siis eelkõige Otepääga seotud üritusi. Ühtegi üritust ei meenunud 45%-le vastajatest, mittekülastajatest 65%-le. • Viis tuntumat kohta Valgamaal olid Valga, Otepää, Tõrva, Sangaste, Pühajärve. Neljandikule vastajatest ei meenunud ühtegi kohta. • Vastaja, kes ei olnud Valgamaad külastanud, tundis kohti tunduvalt vähem kuid umbes samas proportsioonis külastajaga, siiski nimetas ta suhteliselt rohkem üritusi või kasutas sagedamini laiemaid või Valgamaale mittekuuluvaid nimetusi. .

20. TULEMUSED IV SEOS LIIVIMAAGA

21. IV Seos Liivimaaga

22. IV Seos Liivimaaga

23. IV Seos Liivimaaga • Liivimaa teemal ei osanud ca 40% vastajatest midagi arvata. Nende seas, kes arvamust avaldasid seostub Liivimaaga eelkõige … • ajaloolisus - erinevad ajaloonähtused sh. liivlaste kurb saatus • ning paiknemine - Eesti/Läti alade kombinatsioon kusagil lõuna pool • Tugevat seost ei paista ühegi maakonnaga, kuid maakondades seas on kõige sagedamini nimetatud Valgamaad. Maakondadest on järgmised Valgamaa naabermaakonnad. • Valga ja ka teiste Eesti maakondade seos Liivimaaga põhineb uuringu tulemuste alusel valdavalt asukohal mitte mõnel sümbolil, ajaloolisusel või üritusel. Väike erand on siin Põltsamaa kui kunagine Liivimaa kuningriigi pealinn. .

24. KOKKUVÕTTEKS • Valgamaa kohta teatakse suhteliselt vähe, kuid maine on pigem hea kui halb. • Maakonna eripära tuletatakse eelkõige Valga linna, selle asukoha järgi. Samas sisulise tegevuse seisukohalt tuntakse eelkõige Otepää omapära ja erinevaid üritusi. • Eelkõige tänu Valga/Valkale tajutakse Valgamaad rohkem piirimaakonnana kui teisi maakondi. Võib oletada, et seetõttu sõltub ka Valgamaa maine Läti mainest Eestis rohkem kui mõne naabermaakonna maine. • Kui Lätiga piirnemine on selgelt tajutav, siis piire naabermaakondadega on tajutud hägusemalt. Samas on Valgamaa kohtadeks/sündmusteks sagedamini pakutud Võrumaa kui Viljandimaa omi. Võimalik , et Valgamaad tajutakse sarnasemana Võrumaaga kui Viljandimaaga. • Linnadest iseloomustavad Valgamaad just Valga ja Otepää, samas nende kuvandite ühisosa tundub olevat suhteliselt väike. Riia eeslinn Valga ja Eesti talvepealinn Otepää on maakonnatervikuks kuidagi liiga omaette. Pigem on Valgamaa käsitletav kui ülemineku ala, pigem protsess (voog, tee) kui struktuur, kui maakond mis ei mahu ühte maakonda ära. Ülemaakonnalisus avaldub ka raudteetranspordi kui kuvandi tunnuse esiletulekus. • Piiriäärseim, piiriüleseim ja lõunapoolseim - need on tunnused Valgamaa kuvandis, mis haakuvad Liivimaa kuvandiga. Samas on Liivimaa kuvandis need tunnused teadmatuse kihi (ca40% vastanutest ei tekkinud seoseid) all ja ajaloolisuse kihi all. Seda taustal, et traditsioonid ja ajaloolisus ei tulnud esile Valgamaa tugevusena. • Külastanud/mittekülastanud vastajate vastused, erinesid eelkõige selle poolest, et külastanute seas oli tunduvalt suurem osatähtsus neil kes vastasid – teadsid, oskasid hinnanguid anda. Muus osas olid mõlema vastajarühma vastuste mustrid/pingeread suhteliselt sarnased.