Loovate probleemilahenduse meetodite rakendamise võimalused Tartu Kunstikooli parendusprojektides

1. Loovate probleemilahenduse meetodite rakendamise võimalused Tartu Kunstikooli parendusprojektides Kadi Kreis Kutseõppeasutuste kvaliteedijuhtide pädevuskoolitus 2010

2. „Loovus naeratab vaid neile, kelle vaim on valmis” Louis Pasetur

3. mis on loovus? • mis võiks soodustada loovuse avaldumist? • Kuidas kasutada meeskonna loomingulise potentsiaali rakendamist kooli parendusprojektides? • Kas kvaliteedijuhtimises tuntud loova töö meetodite kaasabil on võimalik kaasata kogu kollektiivi? • Kas ideed ei jää vaid ideedeks? Kuidas ideed rakenduksid? • e-rakenduste kasutamine loova töö meetodite tööriistadena. Kas sellest võiks kasu olla parendusprojektides? Kas arvutitoega loova töö meetodid leiavad koha meie arendusprotsessis?

4. Mis on loovus? • Enamik muutusi saab alguse loovast ideest • Mõiste kreatiivsus /creativity/ võeti kasutusele 20. saj keskpaigas, varem kasutati sama nähtuse kirjeldamiseks mõistet “geenius”. Loovust määratletakse enamasti kahe põhitunnuse kaudu: • loov produkt peab olema uudne ja originaalne • loov produkt peab olema sotsiaalselt väärtuslik(Mikita, 2000)

5. Sternbergi jagab intelligentsuse kolmeks osaks: • Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. • Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. • Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.

6. Kui me mõistame loomeprotsessi, saame luua tingimused loovuse avaldumiseks. • On loovuse tehnikad, mida saab kasutada üksikisik ja tehnikad mida saavad kasutada meeskonnad. • üksikisik saab genereerida vähe erinevaid ideid ja on vähem võimalusi, et need realiseeritakse. • Grupp on võimeline eesmärgipüstituse korral lühikese ajaga looma palju ideid. Grupi liikmed on võimelised hindama ideede väärtust, vaatama ideed erinevatest seisukohtadest ning kogemustele ja teadmistele tuginedes hindama ka idee realiseerimise võimalusi.

7. Michael Michalko • Üks tuntumaid loova mõtlemise eksperte. Mitme raamatu autor (Thinkertoys, ThinkPak, Cracking Creativity). • On oma loova mõtlemise tehnikate abil nõustanud ja töötanud üle 500 äri- või riigiettevõttega, sh NATOga.

8. Michalko 7 strateegiat, kuidas luua väärtuslike ideid: • Ladusalt mõtlemine - produtseerida palju ideid ja nende seast valida. (Võrdlus loodusega: loodus tekitab palju võimalusi ning seejärel otsustab looduslik valik, kes on elujõuline). N: ajurünnak • Uue koosluse loomine - läbi erinevate ideede kombineerimise jõutakse uute väärtuslike ideedeni. Idee kasutamine ja kombineerimine uues kontekstis (Tilmag jt meetodid) • Ühendamatute asjade ühendamine ja neist uute koosluste loomine. • Enda ümberpööramine – tingimuste loomine uue vaatepunkti jaoks. (Välju rutiinist! Rollimängud)

9. Teistesse maailmadesse vaatamine – ostida ja märgata sarnasusi erinevate maailmade olemustes. Kui tahate olla ise edukad, siis selles maailmas te peate julgelt mujalt maailmast ideid vastu võtma, neid oma konteksti panema ja samas oma ideid teistega jagama,» rääkis Viik. http://www.postimees.ee/?id=218270 29.01.2010 ) • Selle leidmine, mida ei ole otsitud. (Julgus eksida! Julgus ebaõnnestuda ja sellest õppimine.) • Koostöövaimu äratamine ja toetamine (Erinevad loovtöö meetodid gruppidele, sotsiaalsed võrgustikud, sotsiaalne tarkvara)

10. Loovtöö meetodite rakendamine Tartu Kunstikooli kvaliteedijuhtimised

11. Erinevad meetodid. • Kirjalik ajurünnak • Imaginaarne ajurünnak • Tilmag • Põhjus-tagajärg diagramm võtmeprobleemide selgitamiseks. • Rollimängud (kooli meeskonna asetamine kooli sidusrühmade rolli) • Avatud ruumi meetod. Mõttetalgud. Kunstikooli oma mõttetalgud. • Mäng

12. Kirjalik ajurünnak sobib meile, sest: • Võimaldab kaasata kogu kollektiivi. • Sunnib „kuulama” kaaslast. • Sõna saavad kõik. • Meeskonnas saab ühendada inimesed, kes tööajal üksteisega ei kohtu . On võimalik organisatsioonisiseselt luua heterogeensed rühmad (ristfunktsionaalsed) • On hea meeskonda ühendav ettevõtmine. • Õpetajad on loomingulised inimesed, kasutame kõigi potentsiaali ühiste eesmärkide saavutamiseks. Lisaväärtused: • Tõstatatud probleem võimaldab õpetajal teha väikese eneseanalüüsi, kokkuvõtte lõppenud õppeaastale. • Õpetajad saavad loova töö tehnikaid tutvustada erinevates erialaainetes ja rikastada õppetööd. • Võimaldab kaasata erivajadustega inimesi.

13. Meie kogemused imaginaarsestajurünnakust: • aitab olemasolevatele ideedele uue pilguga vaadata – toob ringiga tagasi põhiväärtuste ja põhiprobleemidejuurde (näit. õpilase tähelepanuvajadus, turvalisuse vajadus, täis kõht, õpitingimused jne) • läbi huumori näitab tegelikust ja toob hästi välja inimlikud valupunktid (probleemid). • Lõõgastav, meeskonda ühendav

14. TILMAG

16. „Kuidas saada õpilased tunnis aktiivselt osalema?”.(Tartu Kunstikooli meeskonnakoolitus Olustveres 2008.a. Kasutatud meetodid: kirjalikaik ajurünnak, imaginaarne ajurünnak. Õpetaja käsiraamat. TILMAG väiksema meeskonnaga) • Kuisas õpilasest saaks õppija? (Kirjalik ajurünnak Moodle-keskkonnas) N: https://moodle.e-ope.ee • Sisseastumiseksamite uuendamine. https://moodle.e-ope.ee/mod/wiki/view.php?id=22029 • Kunstikooli uue visuaalse identiteedi loomine • Praktikaprojektide parendamine (koos õpilaste ja praktikajuhendajaga. Konflikti lahendamine) • Uue maja avamise ja kooli aastapäevaga ürituste ideed • Kooli oma mõttetalgud (Avatud ruumi meetod)

17. Kirjaliku ajurünnaku kasutamine veebikeskkonnas • Saab laiendada ideede genereerimisprotsessi võimalusi. • Saab kasutada erinevaid tööriistu ideede sorteerimiseks ja valikuprotsessi lihtsustamiseks. • Võimaldab luua heterogeenseid meeskondasid. • Võimaldab luua anonüümseid meeskondasid. • On võimalik vähendada grupis tekkivat võimalikku sotsiaalset survet. • Saab kaasata loovasse probleemilahenduse protsessi inimesi, kes ei saa füüsiliselt kohal viibida. • Võimaldab meeskonna liikmetel aega paindlikult kasutada. • Moodle võimaldab gruppide loomist ning viia kirjalik ajurünnak läbi väga suure arvu osalejatega (kaasata suurt kollektiivi). • Olenevalt kasutatavast tarkvarast, saab moderaator sekkuda ideede kirjutamisse ja märkida näiteks teise värviga sarnased ja korduvad ideed. • www.moodle. e-ope.ee; www.google.com

18. Ideede juhtimine arvutitoega „meetod 3-6-5” kasutamisel. Ideede juhtimise võib jagada kolmeks etapiks (Donker, 2007): 1. Individuaalne valik. Selles etapis võimaldab arvutitugi: • ideid sorteerida ja grupeerida. Esimese sammuna hindavad grupi liikmed ideid individuaalselt. Võimalik on kasutada filtrite mehhanismi. Arvuti erinevates programmides (näiteks tekstitöötlus ja tabeltöötlus programmides) saab ideid grupeerida, neid vedades, kopeerides, ühendades jne. • Erinevaid tarkvarasid kasutades ideid kommenteerida, lisada märkusi jne. • Oluline on võimalus salvestada ja kasutada ideepanka edaspidi, nt. anda valikute tegemiseks või analüüsimiseks teistele gruppidele.

19. 2. Üksikut ideede ja/või ideede gruppide hindamine. Selle sammu alguses peaks moderaator selgitama ideede valiku kriteeriume (lähtuvalt eesmärgist): kas peamiseks kriteeriumiks on rakendatavus, idee uudsus, maksumus vms. 3. Sõelale jäänud ideed loeb üle kogu meeskond. Iga idee selles hulgas on tähtis. Oluline on peamaised valitud ideed kombineerida välja jäänud ideedega, mis on samas grupis (läbi viidud esimeses etapis). Siin võib olla abi ideede sorteerimisest sihtrühma järgi (soo, sotsiaalse grupi, vanuse jne järgi). On võimalik analüüsida ideede domineerimist või hindamist sõltuvalt sihtrühmast.

20. Enamik organisatsioone põhineb loogilisel ja ratsionaalsel mõtlemisel. Oleks enam juhte, kes loobuksid vasaku ajupoolkera sõltuvusest ja kasutaksid ka parema ajupoolkera emotsionaalset ja kujundliku mõtlemist. (Bristol, 2006). Piltide autorid Tartu Kunstikooli töötajad Hillar Uudevald ja Andres Kahur. Pildid Tartu Kunstikooli meeskonna koolitustelt