Sissejuhatus botaanikasse. Õistaimede organid.

1. Sissejuhatus botaanikasse. Õistaimede organid. Karl Pütsepp TTG 2014

2. Õistaimede organid ÕIS LEHT VARS JUUR VÕSU JUURESTIK

3. JUUR (Radix) Ülesanded, ehitus ja liigitus. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

4. 1. Mõiste • Juur on harulise ehitusega maasisene taimeorgan, millel on tipmine kasvukuhik. • Juur ei kanna kunagi lehti, ent võivad tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud.

5. 2. Juure ülesanded • Taime kinnitamine mulda • H₂O ja selles lahustunud mineraalainete vastuvõtt ja transport võssu • Säilitusorgan • Vegetataiivse paljunemise vahend

6. JUUREVÖÖTMED – skeem JUUREKARVAD IMEVVÖÖDE KASVUVÖÖDE KASVUKUHIK JUUREKÜBAR

7. 4. Talitlus • Vesi liigub juurde osmoosi teel. • OSMOOS – nähtus, kus ainemolekulid liiguvad läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. • Vesi liigub puidusoones ülespoole tänu juurerõhule.

8. Vee liikumine juurde – skeem

9. 5. Juurestik • Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku. • Peajuur e skelettjuur • Külgjuur e imijuur

10. JUUR – sammas- ja narmasjuurestik

11. 6. Juuremuudendid • Säilitusjuured • Tõmbjuured • Seenjuur e mükoriisa • Õhujuured • Ronijuured • Tugijuured

12. 7. Juurte kooselu teiste organismidega • Mükoriisa e seenjuur – muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel juurte läbipõimumisel seeneniitidega. • Bakteritega – mügarbakterid (elavad kooselus liblikõielistega juures asuvates mügarates)

13. 8.Kasutamine • Toiduks inimestele ja loomadele • Tööstuses • Raviks • Takistavad erosiooni ja puhastavad mulda

14. VARS • Vars võimaldab vees lahustunud ainete liikumist taimes, lehtede sobivamat asetust päikese suhtes, varuainete kogumist. Noortes rohelistes vartes toimub fotosüntees.

15. Varre kasutamine — Varsi kasutatakse toiduks (kartul, suhkruroost suhkur) ja loomasöödaks; — puitunud varsi aga mitmesugusel moel ehituses ja tekstiilitööstuses (lina); — keemiatööstuses toorainena (vaik, tõrv, värvained); — farmaatsias ravimite toorainena (näiteks piimmahlad)

16. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kastani_lehed.jpg Leht (folium) 8.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

17. Mis on leht? • Asub õhukeskkonnas • Vegetatiivne organ Lehe funktsioonid: • Fotosüntees • Transpiratsioon (vee aurumine lehe pinnalt) Miks on vee aurumine lehe pinnalt vajalik? V: paneb vee taimes ülespoole liikuma.

18. Lehe morfoloogia https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leaf_Morphology.png LEGEND: 1 – pearood 2 – külgrood 3 – lehe serv 4 – lehelaba alus 5 – lehelaba tipp

20. Liht- ja liitlehed https://en.wikipedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_1aJPG.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Illustration_Sorbus_aucuparia0.jpg

22. Priestley katse

23. Õis ja vili Õie ehitus, tüübid, õisikud. Õievalemid. Ühe- ja mõlemasugulised taimed. Tolmlemine. Viljad. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

24. 1. Õis • Õis on õistaime sugulise paljunemise organ. • Pärast tolmlemist ja viljastumist tekivad õiest seemned ja viljad. • Õite kasutamine:

25. ÕISI ON MITMESUGUSEID.

26. 2. Õisikud • Õisik on õite kogumik taimevarrel. • Õite arv õisikus on erinev: mõnest kümnete tuhandeteni. Õisikud on näiteks põdrakanepil.

27. 2.1. Õisikute bioloogiline tähtsus • Õisikute bioloogiline tähtsus seisneb tolmlemise tõenäosuse suurendamises. Mida rohkem õisi ühel taimel, seda suurem tõenäosus, et mõni putukas, seda tolmeldab.

28. 2.2. Õisikutüübid Pea e tähk kobar pööris

29. tõlvik nutt korvik kännas

30. sarikas liitsarikas urb

31. 3. Õite ehitus TÄHISED: D – kroonleht P – emakasuue H – tolmukas L – sigimik O – seemnealge C – tuppleht B - õiepõhi

32. 3.1. Emakas A B C D A – emakasuue B – emakakael C – seemnealge D – sigimik Emakas (pistillum) on õistaimede emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.

33. 3.2. Tolmukas http://www.edplace.com/worksheet_preview.php?eId=1948&type=topic tolmukapea tolmuka- niit Tolmukas on õie osa, milles valmivad tolmuterad e isassugurakud. Elektronmikroskoobis saab näha tolmukapead ja sellel asuvaid tolmuterasid.

34. 4. Ühe- ja mõlemasugulised õied • Vastavalt sellele, kas õies paiknevad nii emakas, kui ka tolmukad, jaotatakse õied ühe- ja mõlemasuguliseks. • Ühe- ehk lahksugulised õied on nt. sarapuul, kurgil. • Kui emas- ja isasõied on ühel ja samal taimel, on taim ühekojaline (tamm, lepp), kui erinevatel taimedel, siis kahekojaline (pajud, murakas). • Mõlemasugulised nt. toomingas.

35. 6. Tolmlemine • Tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukalt emakasuudmele. (õietolm = isassugurakkude kogum) tolmukapea Tolmuterade levimine t.-niit emakas

36. TOLMLEMINE ISETOLMLEMINE RISTTOLMLEMINE

37. Putuk- ja tuultolmlemine PUTUKTOLMLEMINE • Enamik õistaimi. • Õied eredavärvilised, et hästi silma paista. • Sageli õisikud – suurem tõenäosus tolmeldamisele. • Õied lõhnavad ja sisaldavad tihti nektarit. • Tolmuterad karedad või kleepuvad.

38. TUULTOLMLEJAD • Õied väikesed, ilmetud, lõhnatud ja taandarenenud õiekattega. • Õietolmu rohkem, kui putukt. • Tolmuterad kerged, väikesed ja kuivad. • Tuulele avatud. Kõrrelised on ühed tuntumad tuultolmlejad.

39. 7. Viljastamine • On munaraku ja seemneraku ühinemine. • Kui tolmlemine on edukas st. kui tolmutera jõuab emakasse, toimub viljastamine. • Selle tulemusena areneb seeme. • Seemnete arv sõltub seemnealgete arvust.

40. 8. Vili • Vili (fructus) on vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemneid. • Ülesandeks on seemne(te) kaitsmine. Vilju on erinevaid.

41. Vilja teke

42. Viljade kasutamine ja tähtsus • Toiduks paljudele loomadele (sealhulgas inimesele); • Toiduainete valmistamine (rapsiõli, kohv, pipar);

43. Viljatüübid • Lihakviljad (suur veesisaldus) – õun, tomat, apelsin jne. • Kuivviljad (madal veesisaldus) – hernes, pähklid jne. Marjad on lihakviljad.

44. Seeme Mõiste, ehitus ja idanemine. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.

45. 1. Mõiste • Seeme on seemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. 1. Millised taimehõimkonnad kuuluvad seemnetaimede hulka?

46. 2. Seemne ehitus • Seemnes paikneb uue taime alge e idu ja toitekude (endosperm), mis on kaetud seemnekattega. • Idu koosneb iduvarrest, idulehest (või –lehtedest) ja idupungast. • Neist arenevad tulevase taime organid. • Toitekoe moodustavad tärklis, valk ja õlitilgakesed, nendest hakkabki arenev idu toituma.

47. SEEMNE EHITUS IDUPUNG IDUVARS IDULEHT IDUJUUR SEEMNEKEST

48. Seemne ehituse seos levimisviisiga • Seemnete suurus ja varuainete hulk on seotud taime levimisviisiga. • Väikesed, väheste varuainetega seemned on tavaliselt tuulleviga taimedel. • Suured, rikkaliku toitainetehulga ja hästi varustatud kaitse- ja levivahenditega varustatud seemned on tavaliselt loomadega levivatel taimedel. • Tuullevivaid seemneid on taimel palju, loomlevivaid vähe.

49. Kaheidulised ja üheidulised taimed • Kahe idulehega taimedel (nt liblikõielised ja korvõielised) paikneb toitainetevaru idulehtedes. • Paljude üheiduleheliste (nt kõrreliste) seemnes paikneb toitekude väljaspool idu.

50. 3. Seemnete koostis • Seeme sisaldab nii orgaanilisi aineid (tärklis ja valk) kui ka mineraalaineid. • Kõiki neid aineid nimetatakse varuaineteks, sest nad moodustavad toiduvaru idanevale seemnele. • Lisaks mineraalainetele, tärklise- ja valguteradele sisaldavad seemned ka õlitilgakesi (eriti lina, rapsi ja päevalille seemnetes).