150 likes | 331 Views
Uued arengusuunad kutsete süsteemis. Katrin Kerem Kutsekoja juhatuse liige. Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit. TÄNANE KUTSETE SÜSTEEM. 16 kutsevaldkonda katvat kutsenõukogu , kus on esindatud nii tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid kui riigi esindajad
E N D
Uued arengusuunad kutsete süsteemis Katrin Kerem Kutsekoja juhatuse liige Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit
TÄNANE KUTSETE SÜSTEEM 16 kutsevaldkonda katvat kutsenõukogu, kus on esindatud nii tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid kui riigi esindajad 338 kutsealal kokku 669 kehtivat kutsestandardit 86tegusat kutset omistavat organit 31073väljastatud kutsetunnistust
ESF programm kutsete süsteemi arendamiseks Üldeesmärk • On rakendunud elukestvale õppele ja tööjõu vabale liikumisele toeks olev, tööturu vajadusi arvestav jätkusuutlik kutsete süsteem
Tegevused (1) • Kutsete süsteemi uue kontseptsiooni ja kvaliteeditagamise põhimõtete välja töötamine. • hariduslikke kvalifikatsioone ja kutseid ühendava kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine • kaardistatakse ning analüüsitakse EL riikide kogemusi kvalifikatsioonisüsteemide arendamisel; • analüüsitakse, määratletakse ja arendatakse Eesti kvalifikatsioonisüsteemi rollijaotuseid, koostatakse uus kutsete süsteemi kontseptsioon, metoodika vana ja uue süsteemi seostamiseks ja kutsete süsteemi kvaliteedikäsiraamat;
Tegevused 2 Eesti kutsete ja kutsealade klassifitseerimine ja kataloogimine a) kaardistatakse ja analüüsitakse kutsetegevuste klassifitseerimispõhimõtted ning parimat praktikat teiste riikide kogemuste põhjal; b) koostatakse uute klassifitseerimispõhimõtete alusel kutsete kataloog; c) arendatakse metoodikat tööturu ja kutsetetegevuste prognoosiuuringuteks
Tegevused (3) Kutsestandardite koostamise metoodika kaasajastamine, kutsestandardite uuendamine a) uuendatakse kutsestandardite koostamise metoodika, avaldatakse vastav metoodiline juhend; b) arendatakse ja laiendatakse tööturu, kutse- ja kõrghariduse esindajate koostöövõrgustikku ja koostöövorme kutsestandardite koostamiseks; c) koostatakse kutsestandardid ning tõlgitakse inglise ja vene keelde; d) koostatakse kutsetunnistuste lisad
Tegevused (4) Kutseomistamise süsteemi arendamine a) töötatakse välja põhimõtted ja piloteeritakse 15 valdkonnas VÕTA-põhist kutseomistamist; b) käivitatakse osakvalifikatsiooni omistamine 30 kutsealal; c) töötatakse välja kutseoskuste kompetentsipõhise omistamise metoodiline juhend; d) käivitatakse kutseoskuste kompetentsipõhine hindamine 25 valdkonnas; e) luuakse kutseomistamise võimalused kutse- ja kõrgkoolide lõpetajatele.
Tegevused (5) Kutsete süsteemi kompetentsikeskuse väljaarendamine, kvalifikatsioonisüsteemi rakendumisega seotud spetsialistide ning sidusgruppide koolitamine a) koolitatakse Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse töötajaid; b) koolitatakse kutsestandardite koostajaid, kutsenõukogude liikmeid, KOO vastutavaid isikuid, kutsekomisjonide liikmeid, õpetajaid, täiskasvanute koolitajaid.
Tegevused (6) Programmi tegevustest ja tulemustest teavitamine a) töötatakse välja kutsete süsteemi kommunikatsioonistrateegia; b) viiakse läbi programmi tutvustavaid teavitusüritusi; c) programmi tegevusi tutvustatakse meedias; d) tellitakse programmi tutvustavaid reklaamtooteid
KUTSETE SÜSTEEM KUI LIIDES Tööturg (avalik, äri- ja mitte- tulundus- sektor) Haridus- süsteem (formaalne, mittefor- maalne ja informaal- ne õpe) Kut- sete süs- teem
PÕHIKONTSEPTSIOON Kutsete süsteem on liides tööturu ja haridussüsteemi vahel Haridussüsteemi mõistame selle sõna laiastähenduses, st haaravana kogu formaalset (taseme- ja täiendõpet), mitteformaalset ja informaalset õpet Eesti kutsete süsteem on liides mitte ainult Eesti tööturu ja Eesti haridussüsteemi vahel, vaid ka Euroopa ja maailma tööturu ning Eesti haridussüsteemi vahel ja vastupidi ...
KUTSETE SÜSTEEM ja KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM • Kutsete süsteem onosaõpitulemuste tunnustamisega tegelevast kvalifikatsioonisüsteemist. • Kutsete süsteem seob haridussüsteemi tööturuga ja kodanikuühiskonnaga
KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK • Tänane kutsete raamistik 5-tasemeline (I-III – oskustöölised, IV-V – “valgekraed”) • Euroopa kvalifikatsiooniraamistik(EQF) (EP ja EN soovitus 14.02.2008): • 8 kompetentsipõhist (teadmised, oskused, pädevus (iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) taset • 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga • 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme kohta • Milline on Eesti kvalifikatsiooniraamistik?
RAAMISTIKUD EQF= =EKR? EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik HR – haridusraamistik KR – kutsete raamistik HR KR Riiklikud õppekavad Kutse- standardid HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG Kompe- tentsid, kvalifi- katsioonid Õpi- tulemused (diplomid, tunnistused)