MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM

1. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik – majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere)– majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu – on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest TASU HÜVISTE EEST TEGURITULUD Joonis 13.1. Tulude–kulude ringkäik I 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM KAUDSED MAKSUD VALITSUSE KULUD TULU- SIIRDED OTSESED MAKSUD Joonis 13.2. Tulude–kulude ringkäik II Otsene maks – valituse poolt tegurituludele rakendatud maks Kaudne maks – ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks Tulusiire – rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigi- eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM INVESTEERING SÄÄST Joonis 13.3. Tulude–kulude ringkäik III Sääst– osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmis- vahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasva- tamist ühiskonnas Finantsturg – turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM PUHASEKSPORT IMPORT EKSPORT VÄLISINVESTEERINGUD Joonis 13.4. Tulude–kulude ringkäik IV Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodu- maiseks kasutamiseks Puhaseksport – ekspordi-impordi vahe 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Rahvamajanduse arvestus Ühiskonnas loodud väärtusi võib mõõta kolmest aspektist lähtudes: lähtudes kaupade ja teenuste ostmisel tehtavatest kulutustest lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu– ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu– kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT – KAUDSED – AMORTISAT- MAKSUD SIOON Palk Rent teguritulud Intress Kasum 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM II. SKP arvutamine kulumeetodil Investeeringud Valitsuse kulutused Puhas- eksport Eratarbimine Eratarbimine– majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo- dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG – VAHETOODANG Lisandväärtus – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang – ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang – lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprot- sessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tabel 13.1. Jalgratta hinna kujunemine Realiseerija Kaup Jaemüügi Vaheprodukti Lisand hind (kr) väärtus (kr) väärtus (kr) Kaevur, Tooraine 100 Kummitootja, ühe jalg- värvitootja ratta jaoks 100 Jalgratta Jalgratas 350 100 tootja 250 Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP– arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP – näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40896,8 1996 233 95275,155192,1 SKP ühe elaniku kohta – saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet(OVP) – printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu(PUMAH) – lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoo- dangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskon- nareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL