“Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise lähteülesanne

1. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise lähteülesanne EKAK ühiskomisjoni istung 27. oktoober 2009 Lähteülesannet koostanud töögrupi nimel: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

2. Esitluse ülesehitus • Lähteülesande koostamise ülevaade. • Uue arengukava koostamise vajaduse põhjendused. • Valdkonna probleemide ülevaade. • “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” lähtekohad ja eesmärgid. • “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise protsess: partnerite kaasamine ja ajakava. • Lähteülesande kohta laekunud kommentaaride ülevaade.

3. Lähteülesande koostamine • Lähteülesande koostamiseks moodustas Siseministeerium juhtrühma ja ekspertgrupid prioriteetsete suundade aruteluks • Maris Jõgeva, Avatud Eesti Fond • Agu Laius, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Mikko Lagerspetz, TLÜ KUAK • Tanel Vallimäe, TLÜ KUAK • Jon Ender, Praxis • Annika Uudelepp, Praxis • Ekspertgruppide sisendid, kommentaarid • Kodanikuhariduse töögrupp (16 liiget) • Vabatahtliku tegevuse töögrupp (16 liiget) • Kaasamise töögrupp koordinaatorite võrgustik ja Hille Hinsberg (Riigikantselei juhtimisel, 13 liiget) • Indikaatorite ekspertgrupp (18 liiget)

4. Uue arengukava koostamise põhjendused • EKAKile on vaja tagada selge rakendamise süsteem: • demokraatia tugevdamiseks • kodanikeühenduste ja riigivõimu partnerluse arendamiseks • kodanikuaktiivsuse elavdamiseks • Arengukava täpsustab riigi rolle kodanikuühiskonna arengus • Arengukava toetab horisontaalsete sisuliste eesmärkide seadmist ja elluviimist • EL struktuurifondide kasutamise juhtimisel ja panustamisel kodanikuühiskonna arengusse • Arengukava määratleb vastutuse ja tööjaotuse: kodanikuühiskonna arendamine läbib poliitikavaldkondi ja valitsemise tasandeid; vajalik tegevuste koordineeritus • Arengukava ja selle rakendamine loob süsteemse aluse ja hoovad ühiskondlikele muutustele reageerimiseks

5. Valdkonna peamised probleemid • Kodanikuharidus • Ühiskonnaliikmete kodanikuteadlikkus vähene. • Ühiskonnaliikmed vähene teadlikkus kodanikuhariduse võimalustest. • Tegevus on senini olnud killustatud ja vähe koordineeritud. • Formaalhariduse ja mitteformaalse hariduse vähene seostatus. • Kodanikuühiskonna ja –algatuse organiseerumine • Ühenduste vähene koostöö, katusorganisatsioonide vähesus, valdkondlik killustatus. • Ühenduste esindajate eeskostevõimekus ja juhtimissuutlikkus veel nõrk. • Ühenduste töö oma sihtrühmade ja liikmetega vajab arendamist. • Nõrgemate ühiskonnagruppide marginaliseerumise ja võõrandumise risk.

6. Valdkonna peamised probleemid (2) • Vabatahtlik tegevus ja annetamine • Vabatahtliku tegevuse võimalustest vähene teadlikkus. • Vabatahtliku töö õigusliku määratluse puudumine. • Kodanikeühendustele annetuste vähenemine. • Annetamist soodustavate hoobade ebapiisavus. • Kaasamine • Kaasamise võimekus ja kultuur avaliku võimu asutustes väga varieeruv. • Kaasamisprotsesside läbipaistvus ja avatus jätab kohati paljuski soovida. • Kui keskvalitsuse tasandil on tekkinud kaasamise koordinaatorite võrgustik, siis kohalike omavalitsuste tasandil süsteemset arendustegevust ei toimu. • Kaasamise alased teadmised ja oskused on sageli väga kesised.

7. Valdkonna peamised probleemid (3) • Kodanikeühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel • Avalike teenuste delegeerimise oskused ja teadmised varieeruvad oluliselt. • Ühenduste huvi avalikke teenuseid osutada pole teada. • Koostöösuhted pole valdavalt partnerluse kesksed. • Teenuste sisunõuded on sageli väga üldiselt määratletud. • Kodanikeühenduste riigieelarveline rahastamine • Kodanikeühenduste rahastamist ei ole valdavalt seostatud riiklike prioriteetidega; • Rahastamise eesmärgid on sageli ühekülgsed, arvestamata eestkostetegevusi ning sellega kaasnevat tegevustoetuse vajadust; • Rahastamise tulemuslikkust ei hinnata; • Rahastamise lähtealused on riigiasutuste lõikes erinevad ning see ei toeta rahastamise läbipaistvuse saavutamist;

8. Valdkonna peamised probleemid (4) • Kodanikeühenduste arengu hindamine: statistika ja analüüsid • Kodanikeühenduste tegevust kajastavad registrid ebapiisavad • Kodanikuühiskonna arengut hindavad indikaatorid vajavad väljatöötamist ja kasutuselevõttu. • Uurimusteabe vajadused on selgelt määratlemata.

9. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”lähtekohad • Koostatav kodanikuühiskonna valdkondlik arengukava peab keskenduma osapoolte partnerluse tugevdamisele ja koostöö väärtustamisele prioriteetsete teemade ja valdkondade arendamisel; • Arengukava peab arvestama kohaliku omavalitsuse tasandi arendustegevuste olulisuse ja tähtsusega kodanikuühiskonna arendamisel.

10. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (1) • Toimiv ja süsteemne kodanikuharidus • Kodanikuhariduse koordineerimine ja arendustegevuse juhtimine on süsteemselt korraldatud; • Kodanikuharidus formaalhariduses ja mitteformaalhariduses on horisontaalset sidustatud; • Tagatud on toetus kogu elanikkonna kodanikuhariduse edenemist soodustavatele tegevustele.

11. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (2) • Kodanikuühiskonna ja –algatuse parem organiseerumine ning toimivad võrgustikud • Juriidilised alused erinevat tüüpi kodanikeühenduste määratlemiseks on asjakohased ; • Riiklike tugiteenuste (sh maakondlike arenduskeskuste) maht ja kvaliteet vastavad kodanikuühiskonna ootustele ja vajadustele; • Rahvusvahelistes, üle-eestilistes, piirkondlikes ja valdkondlikes võrgustikes osalemine on ühenduste poolt väärtustatud ja avaliku sektori poolt toetatud; • Vähemkindlustatud elanikkonnagrupid on aktiivsed ja ühiskonda kaasatud; • Muukeelsete ühenduste suutlikkus on võrdselt eestikeelsetega  tõusnud, võrgustumise tase paranenud ning koostöösuhted laienenud.

12. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (4) • Kaasamise Hea Tava on laialdaselt kasutusele võetud • Kaasamisprotsessid on teadlikult plaanitud, tõhusalt korraldatud ning mõjusad s.t. arvestavad osalejate sisendiga: • Osalemisvõimalused on mitmekesised ning erinevate sihtrühmade erisusi arvestavad kaasamismudelid ühiskonnas tuntud, tunnustatud ja aktiivselt kasutuses; • Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende partnerite koostöö alused on läbimõeldud, fikseeritud ja avalikud; • Ametnike teadlikkus ja oskused kaasamise põhimõtete ja praktilise korralduse kohta on arenenud; • Tõusnud on eestkosteorganisatsioonide võimekus poliitika kujundamises osalemiseks.

13. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (5) • Vabatahtlik tegevus ja annetamine on laiaulatuslik ja mitmekesine • Vabatahtlik tegevus on õigusraamistikus asjakohaselt määratletud; • Teadlikkus vabatahtliku tegevuse väärtuslikkusest on tõusnud ning valdkond süsteemselt edendatud; • Kujundatud on toetav keskkond annetamiskultuuri edendamiseks. • Kodanikeühendused on tunnustatud partnerid avalike teenuste osutamisel • Teenuste osutamise delegeerimine kodanikeühendustele on korraldatud vastavalt hea valitsemise põhimõtetele; • Kohalike omavalitsuste praktikad, ootused ja arusaamad teenuste delegeerimisel kodanikeühendustele on ühtlustatud.

14. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (6) • Kodanikeühenduste riiklik rahastamine on läbipaistev ja korraldatud ühtsetel alustel • Kodanikeühenduste riigi- ja KOV eelarveline rahastamine on vastavalt kontseptsioonis kirjeldatud vajadustele ja soovitustele korrastatud; • Kodanikuühiskonna arengu toetamiseks algatatud riiklikud programmid on läbimõeldud, vajadustest lähtuvad ning omavahel süsteemselt seotud. • Kodanikeühiskonna arendamise planeerimiseks ja hindamiseks vajalik info on piisav ja kättesaadav • Kättesaadavad statistilised andmed kirjeldavad parimal moel kodanikuühiskonna iseloomu ja trende; • Valdkonna edendamiseks ja arengute hindamiseks tagatud piisaval hulgal analüüside ja uuringute läbiviimine ning nende kättesaadavus.

15. Arengukava koostamise protsess:põhimõtted • Arengukava koostamisel arvestatakse kodanikuühiskonna arengu toetamiseks vajalike käimasolevate protsessidega; • Arengukava on avatud uute poliitika ja toetusskeemide ellukutsumisele ning koostamisel ei eeldata tingimata jäämist juba kujundatud raamidesse. • Arengukavaga tagatakse tegevuste läbiviimiseks vajalikud ressursid. • Arengukava koostamisse kaasatakse võimalikult lai ring kodanikeühendusi, mis pikemas perspektiivis aitab kaasa selle tulemuslikule täitmisele. • Kodanikuühiskonna arengukava ja rakendusplaani arutatakse avalikult kodanikeühenduste esindajatega kahel korral vähemalt kahes Eesti piirkonnas.

16. Arengukava koostamise protsess:kaasamine • Lähteülesandes on kaardistatud esialgne nimekiri arengukava koostamisse kaasatavatest osapooltest: kodanikualgatuslikud organisatsioonid; riigiasutused (sh rahastamise üksused); omavalitsuste esindusorganisatsioonid ettevõtted; analüüsiorganisatsioonid. • Koostatakse üksikasjalik kaasamise kava, mille kulgu pidevalt jälgitakse ning analüüsitakse. • Konsultatsioonid partneritega on kahetasandilised: • Esimeses etapis koondatakse sisendid rohujuure tasandil tegutsevatelt mittetulundusühendustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt. • Teises etapis toimuvad konsultatsioonid ministeeriumite ja nendega ulatuslikku koostööd tegevate katusorganisatsioonidega

17. Arengukava koostamise protsess:ajakava (1)

18. Arengukava koostamise protsess:ajakava (2)

19. Kokkuvõtteks Arengukava elluviimise kaudu on võimalik: • aidata kaasa kodanikuühiskonna väärtuste kinnistumisele ja osalusdemokraatia edendamisele; • tugevdada kodanikuühenduste institutsionaalset võimekust ja koordineerida paremini avaliku sektori koostööd kodanikuühiskonna arengu toetamisel; • toetada kolmanda sektori sotsiaalmajandusliku rolli selgemat määratlemist; • väärtustada ja edendada vabatahtlikku tegevust ja heategevust; • suurendada hea valitsemise põhimõtete kinnistamist läbi avaliku sektori ja kodanikuühiskonna koostöö; • parandada otsusprotsessi läbipaistvust, tagades kodanike rahulolu.

20. Senised kommentaarid lähteülesandele Kommentaare on esitanud: • Justiitsministeerium (Laidi Surva) • MKM (Elo Tuppits) • EMSL (Urmo Kübar) • ERKAS (Jaan Lõõnik) • Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (Tuulike Mänd) • SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo (Marit Kannelmäe-Geerts) • Tartu Ülikool (Kristiina Tõnnisson) • Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit • Inimõiguste Instituut (Merle Haruoja) • ...

21. Kommentaaride kokkuvõte • Üldiselt: põhisisuga ollakse nõus. • Valdavalt lähteülesande teksti täpsustavad, täiendavad ja selgitavad sisukad ettepanekud; • Kaasamise korralduse kohta ettepanekud: • varem alustada (töörühmade etapis); • kaasata ka erakondi. • Kaasatavate ringi on tehtud täiendusi; • Indikaatoreid on kommenteeritud, täpsustavaid küsimusi ja ettepanekuid esitatud; • Muret on tuntud arengukava tegevuste rahastamise üle.

22. Tänan tähelepanu eest! http://www.praxis.ee; praxis@praxis.ee annika.uudelepp@praxis.ee Skype: annikauu