Kursus 1: Looma heaolu Teema 3: Loomade heaolu hindamine pidamissüsteemides Õppetund 8: Lambad ja kitsed

1. Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis Kursus 1: Looma heaoluTeema 3: Loomade heaolu hindamine pidamissüsteemidesÕppetund 8: Lambad ja kitsed

2. Lambad ja kitsed • Peamised nõuded lammaste heaolule • Peamised nõuded kitsede heaolule • Loomade heaolu mõjustavad tootmisvõtted • Muutused käitumises seoses ohuga heaolule • Looma heaolu teaduslik hindamine • Lammaste heaolu hindamine • Heaolu hindamise kategooriad • Valuaistingu hindamine • Käitumises avalduvad tervisehäired (Warren Gill) • Interneti allikad, kirjandus

3. 1. Peamised nõuded lammaste heaolule • Hea tervise ja normaalse talitluse tagamiseks vajalik söötmine • Varustatus kvaliteetse joogiveega füsioloogilise vajaduse tasemel • Sotsiaalne kontakt teiste lammastega • Kaitse kiskjate eest • Kaitse valu, vigastuste ja haiguste eest • Kaitse ohustavate ilmastikuolude eest • Ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks (tuleohutustsoonid, söödahoidlad jne) • Hooldamisvahendid, mille kasutamine ei vigasta ega põhjusta stressi • Küllaldane ruum seismiseks, mahaheitmiseks, ümberpööramiseks, keha hooldamiseks jne

4. 2. Peamised nõuded kitsede heaolule • Terviseks ja elujõuks vajalik sööt ja vesi • Küllaldane ruum seismiseks, mahaheitmiseks, ringutamiseks, ümberpööramiseks, keha hooldamiseks • Kaitse kiskjate eest • Multifaktoriaalsete haiguste riskitegurite vältimine • Kaitse ekstreemsete kliimategurite eest erinevatel eluperioodidel • Kaitse valu, kannatuse, vigastuste ja haiguste eest

5. 3. Tootmisega seotud tegevus võib ebasoodsalt mõjuda loomade heaolule Pügamine:mõjustab lambaid ja angoora kitsi. Stressi esilekutsuv toiming (liikumispiirang, müra, temperatuur, kontakt inimesega). Koerad:kasutamine karjatamisel võib kutsuda esile hirmu (tunnuseks kestev südametalitluse kiirenemine). Treenitud koerte kasutamine ei põhjusta kortikosteroidide taseme tõusu seoses nende lühiajalise mõjuga karja suunamisel. Sõrgade värkimine, kastreerimine: kirurgilise meetodi kasutamine kastreerimisel on vähem valulik kui kummirõngaste kasutamine, kuid suureneb infektsiooni oht. Sabade amputeerimine:kirurgiline moodus on nõrgem stressor võrreldes kummirõngaste kasutamisega.

6. 3. Tootmisega seotud tegevus võib ebasoodsalt mõjuda loomade heaolule Poegimine: meetmed tallede suremuse vähendamiseks võivad mõjustada mõnede tallede ja uttede heaolu. Hoolitsemine:mitmete pidamistehnoloogiate korral põhjustab latrite kasutamine uttede pikaajalist liikumiskitsendust, kuid võrdlusandmed vähem stressi esilekutsuvate süsteemidega puuduvad. Käitumise kitsendamine:intensiivse kitsenduse korral esineb villakitkumist. Sellise käitumise kui stressori tugevus retsipiendile ei ole teada. Arvatakse, et villakitkumise esinemine viitab aedikus olevate loomadekestvale stressile.

7. 4.Tähtsamad muutused käitumises seoses heaolu halvenemisega: Kaklus Vägivaldne käitumine Hirm Põgenemine/ rünnak Suurem aktiivsus Ebarahuldav keskkond Sotsiaalne eraldatus Asendi muutus Halb tervis Vähenenud aktiivsus Stereotüüpne käitumine Ebanormaalne käitumine Kannatus Vähenenud hoolduskäitumine Hinch, G.N. jt järgi

8. 5. Loomade heaolu teaduslik hindamine • Kaks peamist hindamise meetodit on: 1. Halbade tingimuste mõju tagajärgede uurimine 2. Looma organismi ressursside jaotuse, kasutamise taseme ning eelistuste mõõtmine

9. 6.Lammaste heaolu hindamine Lambaid peetakse väga erinevas keskkonnas: tihedasti asustatud ruumidest mägede terrassideni. See tingib tähtsaid logistilisi väljakutseid nii intensiivsete kui ekstensiivsete pidamissüsteemide puhul.Heaolu ohustavad paljud tegurid, eriti haigused.Lammastel võib esineda palju haigusi (nakkushaigused, mittenakkavad haigused). Sageli kaasneb vigastustega vigastatud kudede äge või krooniline põletik. Rutiinsete protseduuridega (saba amputatsioon ja kastreerimine kummirõngaga) kaasneb põletik ja saba, munandite ning skrootumi nekroos.

10. 7. Heaolu hindamise kategooriad Lammaste ja kitsede heaolu mõõdetavad näitajad: Füsioloogilised näitajad:sagedamini kasutatav ja informatiivsem biokeemiline näitaja on plasma kortisooli tase, teised kasulikud näitajad on β-endorfiini/β-lipotrofiini, glükoosi ja prolaktiini tase. Käitumisnäitajad:lammaste ja kitsede normaalse käitumise tundmine on aluseks heaolu hindamisel. Käitumise muutumine on sageli heaolu hindamiseltähtsaim näitaja. Patoloogilised näitajad:haigused viitavad tavaliselt heaolu vähenemisele. Haigestumuse ja suremuse näitajad on heaolu hindamiselsuunajateks. Toodangunäitajad:sõltuvalt olukorrast võivad olla usaldusväärseks heaolu näitajaks.

11. 7. Heaolu hindamise kategooriad Lammaste ja kitsede heaolu mõõdetavaid näitajaid võib liigitada ka järgmiselt: Loomal põhinevad mõõtmised:vigastuste esinemine, toitumus, kartlikkus, karkassi hindamine (liha kvaliteet, luumurrud jne).Loom peegeldab kõige paremini, kuidas ta kohaneb nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonnaga. Ressurssidel põhinevad mõõtmised:kasutatav ruum, rühma suurus, temperatuur, ammoniaagi kontsentratsioon jne. Näitajad on lihtsalt määratavad, peegeldavad riske heaolule ja aitavad kindlaks teha riskifaktoreid kuid tegelikku heaolu iseloomustavad vähem. Töökorraldusel põhinevad näitajad:loomakasvatajate sobivus (isikuomadused, oskused, kogemus), töökorraldusjne. Näitajad ei viita looma heaolule antud momendil, kuid loomade heaolu sõltub suurel määral loomakasvatajast.

12. Looma heaolu ja kannatuse mõõtmine ja hindamine on problemaatiline ja subjektiivne, kuna puuduvad spetsiifilised mõõdetavad näitajad kannatuse iseloomustamiseks. Molony and Kenti (1997) järgi on looma kannatus vastumeelne sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis sümboliseerib looma teadlikkust ohust kudede kahjustusele või terviklikkusele. Valulik kogemus põhjustab füsioloogilisi ja käitumise muutusi, kavatsusega minimeerida või vältida edasisi vigastusi, vähendada kogemuse kordumise tõenäosust ja kindlustada vigastuste ja kahjustuste paranemine. Akuutse valuga kaasneb sümpatikotoonia, muutused südamerütmis, pupillidiameetris, naha toonuses, perifeerses vereringes ja kortikosteroidide tasemes. Neid näitajaid saab jälgida valuvabadel loomadel ja selliste valulike protseduuride korral nagu kastreerimine. Probleemiks interpreteerimisel on asjaolu, et stressi korral samuti tõuseb kortisooli tase ja kiireneb südametalitlus ning muutusi võib seletada stressi mitte valuga. 8. Kannatuse hindamine

13. 8. Kannatuse hindamine • Käitumise muutusednagu agressiivsuse suurenemine (tavaliselt vähem emas- ja rohkem isasloomade puhul), suurenenud/vähenenud aktiivsus (näiteks eraldamisel rühmast), mittetäielik/ebanormaalne reproduktiivkäitumine, vähenenud söömus, vähenenud kehahooldus, stereotüüpne käitumine, hammaste krigistamine, intensiivne häälitsemine (eriti kitsede puhul), kiirenenud hingamine, ebatavaline asend, vähenenud valvsus, apaatia, isutus on vähenenud heaolu usutavad näitajad (Hinch 1993). • Lambad on stoilisemad, kitsed demonstratiivsemad, mis võimaldab kergemini tuvastada heaolu halvenemist.

14. 9. Käitumine võimalike terviseprobleemide korral(by Warren Gill)

15. 9. Käitumine võimalike terviseprobleemide korral(by Warren Gill)

16. 10. Interneti allikad http://www.welfarequality.net/everyone/29956 http://www.gla.ac.uk/faculties/vet/clinical/painandwelfare/projects http://www.defra.gov.uk/animalh/welfare/farmed/sheep/index.htm http://www.biosecurity.govt.nz/animal-welfare/codes/sheep/#E22E1 http://www.agric.wa.gov.au/pls/portal30/docs/FOLDER/IKMP/PW/AH/sheepwelfare.pdf http://www.nal.usda.gov/awic/pubs/97issues.htm http://www.awionline.org/photo/fai/index.htm http://www.awionline.org/pubs/cq/sheep.htm

17. 11.Soovitatav kirjandus Bartussek, H. (1999). A review of the animal needs index (ANI) for the assessment of animal’s well-being in the housing systems of Austrian proprietary products and legislation. In : Livestock Production Science 61, 179-192. Broom D. M., M. J. Corke: Effects of Disease on Farm Animal Welfare. Acta Vet. Brno,2002, 71: 133-136. Farm Animal Welfare Council (2001). Interim report on the animal welfare implications of farm assurance schemes, DEFRA, London. Hargreaves, A.L. and G.D. Hutson (1990). Some effects of repeated handling on stress responses in sheep. Applied Animal Behaviour Science 26(3):253-265.Hutson, G.D. (1993). Behavioural principles of sheep handling. Livestock Handling and Transport, T. Grandin, ed., CAB International: Wallingford, UK, pp. 127-146.Lynch JJ, Hinch GN, Adams DB 1992. The Behaviour of Sheep: Biological Principles and Implications for Production. CAB International & Commonwealth Scientific and Industrial Organisation (CSIRO): Wallingford. Hall, S.J.G., M.L. Forsling, and D.M. Broom (1998). Stress responses of sheep to routine procedures: changes in plasma concentrations of vasopressin, oxytocin and cortisol. Veterinary Record 142(4):91-93. Prepared by: Warren Gill, Professor, Applied Sheep Behavior:Animal Science Department,The University of Tennessee www.grandin.com Webster A.J.F. (2001). Farm animal welfare:the five freedoms and the free market. In: The Veterinary Journal 161, 229-237. Baldock, N.M. and R.M. Sibly (1990). Molony V, Kent JE (1997) Assessment of acute pain in farm animals using behavioral and physiological measurements. J. Anim. Sci. 75 (1), 266-272. D. Fraser. Assessing Animal Welfare at the Farm and Group Level: the Interplay of Science and Values. Animal Welfare Program, Faculty of Agricultural Sciences and Centre for Applied Ethics, University of British Columbia, 2357 Main Mall, Vancouver V6T 1Z4, Canada, Animal Welfare 2003, 12: 433-443I. Lyons, G. Griffits, R. Norris, K. Bell and R. Caseystockguard. Sheep and Goats, Strategic Assessment, Animal Welfare, June 2001