Kursus 3: Toidu kvaliteet

1. Leuveni Katoliiklik Ülikool R. Geers Kursus 3: Toidu kvaliteet Teema 5: Seostatus ja läbipaistvus „köögist farmini”, riskid ja kvaliteedi tagamine Õppetund 2: Telemeetriline andmehõive seakasvatussaaduste kvaliteedikontrollis

2. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Tehnoloogia 3. Elektrooniline identifitseerimine ja registreerimine 3.1. Miks identifitseerimine 3.2. Välikatse 4. Elektrooniline monitooring 5. Järeldus Täiendav materjal: WP3T5L2.pdf

3. 1. Sissejuhatus Kaasaegne põllumajandus esitab suurenenud nõuded talunike majandamise oskustele. Elektroonilise identifitseerimise ja monitooringu seadmed aitavad sellele kaasa. Loomade nakkushaigused ja pettus on jätkuvalt kaks põhilist probleemi, mis raskendavad loomade vaba vedu. Täiustatud identifitseerimine ja registreerimine on vajalikud kontrolli eesmärgil ning võimaldavad reguleeritud tapmist ja markervaktsiinide kasutamist. Ühendades elektroonilised andmed DNA-andmetega, on võimalik jälgida loomseid produkte talust tarbijani. Loomade liikumise kontrollimiseks on vajalik võltsimiskindel loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem.

4. 2. Tehnoloogia • Põhiline identifitseerimise ja registreerimise süsteem koosneb • kolmest osast: • 1. Transponder • 2. Induktor-vastuvõtja koos antenniga • 3. Tarkvara

5. 2. Transponder Transponderid ehk elektroonilised numbriandurid loomade identifitseerimiseks on distantsilt aktiveeritavad vastuvõtjad – saatjad. Transponderidpeaksid olema väikesed, kerged ja tugevad. Nende ekspluatatsiooniline eluiga peaks ületama looma eluea. Nendekorpus peab olema läbitav raadiolainetele, mehaaniline tugevus peab ära hoidma purunemise looma märgistamisel (nt süstla abil), looma eluajal ja tapmisel. Süstla abil organismi viidud transponderite pakend peaks olema ühenduses kudedega, et vältida rännet organismis.

6. 2. Tehnoloogia • Identifitseerimine, mille puhul kasutatakse raadiosignaale (RS), omab • muude meetoditega võrreldes eeliseid, näiteks puudub vajadus • otsenähtavuse järele. • Tööpiirkond on tavaliselt määratud : • maksimaalselt lubatud väljatugevusega, • ümbritseva keskkonna elektromagnetilise müra taseme ja iseloomuga, • transponderi energiatarbega, • transponderi ja induktor-vastuvõtja omavahelise orientatsiooniga antud keskkonnas. • Sideprotokollid on nüüd määratletud ISO suunistes 11784ja 11785.

7. 3. Elektrooniline identifitseerimine ja registreerimine Farmiloomade identifitseerimine tuli võtta kasutusele, kui loomakasvatuse arenedes tekkis vajadus seostada looma omanikuga. Miks identifitseerimine? Välikatse

8. 3.1 Elektrooniline identifitseerimine ja registreerimine – miks? Tootmise uute eesmärkide realiseerimiseks tuleb juurutada uus administreerimise menetlusviis üldises kvaliteedi korralduse süsteemis. Üldise kvaliteedijuhtimise põhiprintsiibi kohaselt tuleb välja selgitada kõik toodetes või tootmisprotsessides toimuvate muutuste põhjused ja need kõrvaldada. Loomakasvatuses põhjustavad varieeruvust enamasti erinevused individuaalsete loomade vahel. Kvaliteedijuhtimise seisukohast on loomade individuaalsete erinevuste kontrolli all hoidmise vahenditeks loomade individuaalne käitlemine ja identifitseerimine.

9. 3.1. Elektrooniline identifitseerimine ja registreerimine – miks? Korraldus ELNõukogu Direktiiv 92/102/EC loomade identifitseerimisest ja registreerimisest Euroopa Liidus on võimalik kokku võtta järgmiselt : 1. Ühendusesiseses kaubandusesliikuvad loomad tuleb identifitseerida vastavalt EL eeskirjadele ja registreerida viisil, mis võimaldab tuvastada päritolu ja transiidivahendaja, -keskuse või –organisatsiooni. 2. Kaasajal tuleb nende identifitseerimis- ja registreerimissüsteemide kasutamist laiendada loomade liikumisele,et võimaldada jälgimist ka iga liikmesriigi territooriumil.

10. 3.2 Elektrooniline identifitseerimine ja registreerimine - välikatse Alates 1990.a on läbi viidud laiaulatuslikud välikatsed süstitavate transponderitega. Lambooij, 1991: erineva suurusega implanteeritavatel transponderitel registreeriti nihkumist esialgsest asukohast eemale, kaotsiminekut ja tehnilisi rikkeid. Transponderid peavad olema minimaalse suurusega. Pirkelman ja Kern, 1994: suuremate klaaskestaga transponderite purunemise vältimiseks peab kest olema paksemast klaasist. Polk ja Postow, 1996: potensiaalseks probleemiks on vajadus kasutada väga suurt väljatugevust dünaamilise mahalugemise ajal. Probleemid võivad tekkida transponderite eemaldamisega loomade lihakehadest tapamajas.

11. 4. Elektrooniline monitooring Otsene vajadus loomadele süstitavate identifitseerimis- ja monitooringusüsteemide järele tekkis seoses keeruliste tehnoloogiaelementide rakendamisega ekstensiivses ja industriaalses loomakasvatuses. Karjakasvatuses ollakse veendunud karja automaatse juhtimis-süsteemi vajaduses. Mikroarvutid talumajapidamises, kombineerituna loomal paiknevate individuaalsete intelligentsete bioanduritega, võimaldavad iga looma valitud andmete automaatset seiret. Andmed siiratakse keskarvutisse, kus neid töödeldakse spetsiifiliste andmetöötlusprogrammidega (näit tervisekontrolli programmid).

12. 4. Elektrooniline monitooring • Transponderitel põhinevate kombineeritud monitooringu jaidentifitseerimise integreeritud andmehõiveüsteemide rakendused ja kasu on mitmekülgsed: • On võimalik mõõta arvukaid füsioloogilisi parameetreid. • Loomade seire pealelaadimise, transpordi ja mahalaadimise ajal lubamatu stressitaseme kindlakstegemiseks. • Automaatne varajane inna, tiinuse jt seisundite avastamine. • Integratsioon GIS ja GPS süsteemidega paremaks epidemioloogiliseks järelvalveks jne.

13. 5. Järeldus Põllumajanduses on algamas infotehnoloogiline ajastu, mis põhineb elektrooniliste seadmete ja süsteemide laiaulatuslikul kasutamisel. Nende rakendamise peamised põhjused on talumajanduse efektiivsuse suurendamine jaläbipaistvuse ning ohutuse parandamine toiduahelas.