360 likes | 593 Views
MAK 2007-2013 2. telje püsihindamistulemused. Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajanduskeskkonnaseire ja uuringute osakond Livi Rooma. 2. telje meetmete hindamisalased uuringud 2012 :. Mullastik – 5 uuringut
E N D
MAK 2007-2013 2. telje püsihindamistulemused Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajanduskeskkonnaseire ja uuringute osakond Livi Rooma
2. telje meetmete hindamisalased uuringud 2012: • Mullastik – 5 uuringut põllumuldade mullaviljakus ja orgaaniline aine, toiteelementide dünaamika, põllumuldade bioloogiline mitmekesisus, minimeeritud harimine, põllumajandusmaade kasutusest välja jäämine • Vesi – 3 uuringut taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees, toiteelementide bilanss ja pestitsiidide kasutuskoormus, Räpu jõe valgala • Elurikkus – 2 uuringut põllulindude ja kimalaste arvukus ja mitmekesisus • Maastik – 5 uuringut maastiku struktuuri muutused • Sotsiaalmajandus ja muud – 3 uuringut ettevõtjatulu, mahetoodete mahedana müügi osatähtsus, loomade karjatamine • Kompleksuuring mahe- ja tavakülvikorras erinevate viljelusviiside võrdlus
MAK 1., 2., 3. ja LEADER telje toetuste jagunemine maakonniti 2012. aastal, milj EUR
MAK 2007-2013 2. telje kõikide toetuste väljamaksete jagunemine maakonniti 2009-2012, miljon EUR
2. telje kõikide välja makstud toetuste jagunemine (%) põllumajandustootjate suurusklasside (tuhat eurot) vahel 2012. aastal Põllumajandustootjate suurusklassid ja tootmistüübid on määratud vastavalt standardkogutoodangu (SKT) väärtusele eurodes. SKT määratakse lähtudes hektarite ja loomade arvust selles majapidamises ning vastavatest standardtoodangu koefitsientidest (EL FADN tüpoloogia)
Erineva majandusliku suurusega (tuh €) tootjatele väljamakstud toetuste osakaal (%) erinevate 2. telje välja makstud toetuste kogusummas, 2010 ja 2011
Määratud pindalatoetused hektarites ja erinevate toetustüüpide aluse maa osatähtsus (%) ÜPT pinnast aastatel 2007-2012
PKT pinna osatähtsus (%) kogu ÜPT alusest pinnast maakondade lõikes ja maakonnasisene jaotus 2012. aastal
2012. aastal KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT alusest pinnast maakondade keskmisena ja maakonnasisene jaotus
Püsirohumaa ja põllumaa peamiste kultuurigruppide struktuur ÜPT, KST/KSM ja MAHE toetustüüpide lõikes 2007.-2012. a
Peamiste kultuurigruppide struktuur põllumaal ÜPT, KST/KSM ja MAHE toetustüüpide lõikes 2007.-2012. a
MUSTKESA toetusalune pind (ha) ja osatähtsus (%) põllumaast toetustüüpide lõikes aastatel 2007-2012
LIBLIKÕIELISTE KULTUURIDE pind maakonniti (ha) ja erinevate toetustüüpide liblikõieliste kultuuride osatähtsus (%) põllumaast 2012. a
Taotlemata PRIA põllumassiivide pind (ha) valdade lõikes 2011. aastal
Turvasmuldadega põllumassiivide pindala on 2012 a põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel 85 000 ha Erodeeritud muldi on 2012 a PRIA põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel 24 974 ha
PÕLLULINDUDE populatsiooniindeks (Farmland Bird Index - FBI) Eestis aastatel 1988-2011 (Kuresoo et al., 2011 alusel, EOÜ haudelinnustiku punktloendus 31.01.2012)
PÕLLULINDUDE seire üldnäitajad aastatel 2006-2009 ja 2010-2012 • 66 seireettevõtet (Mahe, KSM, ÜPT) • transektloenduse meetod (3 loendust perioodil aprilli lõpp – juuni keskpaik) • märgitakse pesitsevate ja külastavate lindude arvukus ja liigid
PÕLLULINNUseire näitajad eri toetustüübiga ettevõtetes 2010-2012 Lisanäitajatena analüüsi kaasatud: maastikuelementide pindala, piirkondade koosanalüüsil ka piirkond. + statistiliselt oluline mõju, - statistiliselt oluline mõju puudub M-K – MAHE kõrgem kui KSM M-K,Ü – MAHE kõrgem kui KSM ja ÜPT M-Ü– MAHE kõrgem kui ÜPT
KIMALASTEseire näitajad eri toetustüübiga ettevõtetes 2009-2012 Lisanäitajatena analüüsi kaasatud: õite tihedus, piirkondade koosanalüüsil ka piirkond + statistiliselt oluline mõju, - statistiliselt oluline mõju puudub • M-Ü – MAHE kõrgem kui ÜPT • M-K,Ü – MAHE kõrgem kui KSM ja ÜPT • M,K-Ü – MAHE ja KSM kõrgemad kui ÜPT • K-Ü – KSM kõrgem kui ÜPT • K-M,Ü – KSM kõrgem kui MAHE ja ÜPT
MULDADE agrokeemiline seireHappeliste muldade (pHKCl<5,5) osatähtsus (%) kogu analüüsitud pinnast valdade lõikes perioodil 2003-2011
MULDADE agrokeemiline seireMadala P sisaldusega (PMeh3<25mg/kg) muldade osatähtsus (%) valdade lõikes perioodil 2003-2011 Madala P sisaldusega (PMeh3<45mg/kg) muldade osatähtsus (%) valdade lõikes perioodil 2003-2011
MULDADE agrokeemiline seireMadala K-sisaldusega (KMeh3<130mg/kg) muldade osatähtsus kogu analüüsitud pinnast valdade lõikes perioodil 2003-2011
MULLA viljakuse ja orgaanilise aine uuring(kogu valim ca 1900 proovi)Keskmise pH, liikuva kaaliumi (K) ja liikuva fosfori (P) sisalduse muutus alg- ja lõppaastal (vastavalt 0 ja 5) toetustüüpide lõikes
Happeliste muldade ja madala liikuva P ja K sisaldusega muldade osatähtsuse (%) muutus toetustüüpide lõikes alg- ja lõppaastal
Põhja- ja pinnavee seisund Nitraatiooni sisalduse muutus maapinnalähedastes põhjaveekogumites (1992-1994=100%; Kvaternaari põhjaveekogum=5,2 mg/l; Devoni põhjaveekogum=0,3 mg/l; Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum=13,8 mg/l)
Nitraatiooni sisalduse muutus sügaval lasuvates põhjaveekogumites(1992-1994=100%; Ordoviitsiumi-Kambriumi=1,6 mg/l; Kambriumi-Vendi=1,9 mg/l)
Nitraatiooni kontsentratsiooni suhteline muutus jõgedes(kõik Eesti jõgede seirejaamad v.a. 61, 64, 65) aastatel 1992-2011 (1992-1994 =100% = 5,84 mg NO3/l)
Väetatud pinnale ja põllumaale kasutatud mineraalväetisannused Eestis perioodil 2004-2011 (SA 2012) • Kõik toimeained on väljendatud elementidena • Mineraalväetiste kasutamine ja väetatud pinna muutus Eestis perioodil 2004-2011 (SA 2012) • Kõik toimeained on väljendatud elementidena
Lämmastiku leostumine seirepõldudelt perioodil 2006/7-2011/12 • Fosfori leostumine seirepõldudelt perioodil 2006-2012
Lämmastiku ja fosfori bilanss toetustüübiti (kg/ha) aastatel 2004-2011
Liblikõieliste poolt seotud lämmastiku osakaal (%) N- sisendist aastatel 2007-2011 • Mineraalväetiste osakaal (%) N-, P-, K- sisendist aastatel 2007-2011
Pritsitud pind põllumajandusmaast (%) ja kasutatud pestitsiidide toimeainet pritsitud pinnale (kg/ha) tootmistüübiti, aastatel 2006-2011 • Pritsitud pind põllumajandusmaast (%) ja kasutatud pestitsiidide toimeainet pritsitud pinnale (kg/ha) toetustüübiti, aastatel 2006-2011
TEAVITAMINE 2012.a. • rahvusvaheline konverents “Quo vadis põllumajandusmaa elurikkus” (75 osavõtjat) • KSM algkoolitus ja täiendkoolitused kõikides maakondades (27 koolitust; 855 tootjat) • infopäevad ametnikele, konsulentidele, tootjatele (3 infopäeva) • mahetootjate täiendkoolitused (2 koolitust) • tagasiside seirevalimi ettevõtetele (661ettevõtet) • osalemine ettekannetega seire ja hindamisalaste uuringute ning tulemuste kohta muudel kodu ja välismaistel üritustel (16 korral) • osalemine projektides, töögruppides, võrgustikes (11 erinevat) • info kirjalik avaldamine artiklites (10 erinevat)
Tänan tähelepanu eest!Täiendav info ja uuringute täismahus versioonid http://pmk.agri.ee/pkt Trükis: Eesti kimalased- samuti kättesaadav PMK kodulehel