Seedeelunditesse toimivad ained

1. Seedeelunditesse toimivad ained

2. Seedetraktis toimuvad protsessid • Motoorika • Sekretsioon • Ensüümide toime, aktiivsus • Imendumine • Elimineerumine

3. Seedetrakti mõjutavad ained • 1) Isu suurendavad ja pärssivad ained • 2) Seedetrakti ülaosas toimivad ained • Süljeeritust suurendavad ained • Süljeeritust pärssivad ained • Limaskesta ärritust vähendavad ained

4. 3) Magu mõjutavad ained • Mao motoorikat ja sekrestiooni mõjutavad ained • Meteorismi vastased ained • Antatsiidid, haavandite ravimid • Emeetikumid • Antiemeetikumid

5. 4) Sooltrakti mõjutavad ained • Lahtistid • Soole motoorikat ja sekretsiooni mõjutavad ained • Lokaalselt toimivad ained (katvad, kootavad jm) 5) Maksa ja sapifunktsioone mõjutavad ained

6. Toitumiskäitumine • Lühi- ja pikaajaline kontrollmehhanism • Lühiajaline – näljatunde ja söömise regulatsioon • Pikaajaline – organismi toitainete varude regulatsioon. • Regulatsioon seotud küllastuskeskusega

7. Isu suurendavad ained • B-vitamiinid • Glükokortikosteroidid – parandavad glükoneogeneesi, looma enesetunnet • Mõruained – emajuur, koirohi, võililled jm. • Lühiajalist mehhanismi mõjutavad ka bensdiasepiinid, suurendavad isu veistel ja lammastel küllastuskeskuse pärssimise teel. • Maitsva toidu andmine väikeste portsjonitena

8. Inimestel suurendavad isu tsüproheptadiin ja antiserotoniinsed ained, kaasa arvatud antiserotoniinsete omadustega antihistamiinikumid. • Sama toimega ka depressiooni ja psühhoosi ravimid (peamiselt dopamiini antagonistid). Loomadel isu suurendav toime uurimata.

9. Isu pärssivad ained • Isupärssijad e. anoreksigeensed ained • Toimivad küllastuskeskusesse, suruvad näljatunde alla, mõjuvad süsivesikute ainevahtusse (glükolüüs). • Desoppimoon, fepranoon, ka amfetamiin (ei kasutata ravimina).

10. Seedetrakti ülaosas toimivad ainedSüljeeritust stimuleerivad ained • Mõruained (vt eespool) • Koliinomimeetikumid – süljevool suureneb parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel.

11. Seedetrakti ülaosas toimivad ainedSüljeeritust pärssivad ained • Kasutatakse peamiselt anesteesia premedikatsioniks. Koliinoblokaatorid. • “Suukuivust” tekitavad ka neuroleptikumid, histaminoblokaatorid jt ravimid.

12. Seedetrakti ülaosas toimivad ainedLimaskesta ärritust vähendavad ained • Suure molekulmassiga ained, õlitavad ja katvad, maskeerivad toidu ebameeldivat maitset, aitavad toitu emulgeerida. Mesi tärklis, glütseriin, agar, mineraalõlid, zhelatiin, propüleenglükool jm. • Suu ja neelu antiseptikumid – infektsioonide raviks. Lokaalanesteetikumid, antibiootikumid, kootavad ained (tammekoore tee), taimsed vahendid.

13. Magu mõjutavad ained • Mao motoorikat ja sekretsiooni mõjutavad ained • Ruminatoorsed vahendid – mäletsejaliste eesmagude tööd intensiivistavad. Koliinomimeetikumid, piimhappe jm ainete segu (gaaside ja vahu teket vähendavad). Varem kasutati valge upsujuure tinktuuri (tinctura veratri). • Mao sekretsiooni stimulaatorid – histamiin, pentagastriin. Viimane vastutab maohappe sekretsiooni eest. Kasutatakse peamiselt diagnostilistel eesmärkidel

14. Tsentraalsed antiemeetikumid • Mao motoorikat ja sekretsiooni mõjutavad ained • Metoklopramiid. Dopamiini antagonist, tõstab söögitoru alumiste sfinkterite toonust, tugevdab mao kontraktiilsust, lõõgastab pülooruse sfinktereid, soodustab peristaltikat. Tugev antiemeetikum, toimib oksekeskusesse (tsentraalse ja perifeerse toimega antiemeetikum). • Antimuskariinsed ained: belladonna (karumustika) alkaloidid (skopolamiin) ja nende sünteetilised analoogid, kasutatakse peamiselt koertel. Kassidel ohtlikud kõrvaltoimed.

15. Tsentraalsed antiemeetikumid • Fenotiasiinid (näit. kloorpromasiin) – toimivad antidopamiinergiliselt ja antihistamiinergiliselt. Kasutatakse väikeloomadel. • Butürofenooni derivaadid (haloperidool, droperidool) – antidopamiinergilised. • Barbituraadid, benzodiasepiinid – psühhogeense oksendamise korral.

16. Perifeersed antiemeetikumid • Mao sekretsiooni ja motoorikat vähendavad ained • Koliinoblokaatorid, adrenomimeetikumid, opiaadid. • H2 blokaatorid, omeprasool (prootonpumba inhibiitor, kasutatakse haavandite raviks). • Antatsiidid – happesuse vastased ained. Alumiiniumi, magneesiumi soolad, naatriumbikarbonaat, kaltsiumkarbonaat.

17. Emeetikumid • Oksendamine – kaitserefleks. • Oksendavad karnivoorid, primaadid, mõned linnud, reptiilid. • Ei oksenda hobused, ruminandid, närilised, merisead, küülikud. Oksendamist kontrollib oksekeskus ajus. • Oksendamist võivad esile kutsuda ureemia, püometra, maksahaigused, endotokseemia jm (blood-borne mediators); • Ravimitest digitalise preparaadid, apomorfiin, narkootilised analgeetikumid.

18. Perifeersed emeetikumid • Soe vesi sondiga makku • Soola lahus, soola manustamine suhu • Soe lahja kaaliumpermanganaadi lahus • Tsinksulfaat, vesinikülihapend 3% Toimivad neelu, söögitoru ja maoepiteeli ärritavalt.

19. Tsentraalsed emeetikumid • Opiaadid, apomorfiin, glükosiidid. Toimivad otse oksekeskusele. Apomorfiin – sünteetiline morfiini derivaat. KNS pärssiv toime vähene, peamine on oksendamist stimuleeriv toime. Samal ajal pärsib ka oksekeskust, järgnevad doosid vähemefektiivsed. Üledoos pärsib hingamiskeskust. Alfa2 agonistid - kassidele emeetilise toimega.

20. Sooltrakti mõjutavad ained • Lahtistid • Muudavad soolesisu vedelamaks, soodustavad selle eritumist. • Õlid. Vedel parafiin e vaselinõli, riitsinusõli jm. • Soolad. Naatriumsulfaat (glaubrisool), kaaliumi soolad, magneesiumi soolad suu kaudu manustatuna. • Taimsed vahendid – aaloe, senna. Tiinetel loomadel võivad lahtistid põhjustada aborti.

21. Soole motoorikat ja sekretsiooni mõjutavad ained • Lahtistavad: fenoolftaleiin, bisakodüül. Inhibeerivad glükoosi imendumist, tugevdavad soolemotoorikat. Sama toimega ka koliinergilised ained (neostigmiin, füsostingmiin jt). Lahtistavad ained e laksatiivid kiirendavad pärasoole tühjenemist, roe eritub pehmema formatsioonina. Diarröavastased ained: opiaadid (loperamiid, preparaat Imodium), antikoliinergilised ained, kaoliin, pektiin, aktiivsüsi.

22. Maksa ja sapifunktsioone mõjutavad ained Soodustavad seedimist. Ensüümid: koliin (fosfolipiidides), metioniin, letsitiin, vitamiinid (eriti B12 ja E), seleen, fosfolipiidid, glükoos, fruktoos, glükuroonhape.

23. Haavanditevastased ained • Antikoliinergilsed ained • H2-antagonistid • Prootonpumba inhibiitorid • PGE2

24. Antikoliinergilised ained – kasutatakse peamiselt humaanmeditsiinis, vähendavad soolhappe sekretsiooni ja toimivad H2-retseptorite antagonistina. Loomadel vähefektiivsed. • H2-agonistid – tsimetidiin, ranitidiin, famotidiin – vähendavad maohappe sekretsiooni.

25. Prootonpumba inhibiitorid (omeprasool) – vähendavad maohappe sekretsiooni. Kasutamist uuritud koertel ja hobustel. • Prostaglandiinid – mõjutavad maohappe sekretsiooni. Vähese efektiivsusega, sekretsiooni vähendamiseks kasutatud misoprostooli.

26. Antatsiidid • Neutraliseerivad soolhappe keemiliselt. • Naatriumbikarbonaat (süsteemne antatsiid) • Alumiiniumi, magneesiumi, kaltsiumi soolad (mittesüsteemsed antatsiidid)

27. Rasvumusvastased ravimid • Mitratapiid • Ülekaalulisuse, rasvumuse ravi koertel • Perifeerse toimega rasvumusvastane aine • Blokeerib lipiidide imendumise, ka kerge isu vähendav toime • Tsentraalne toime puudub • Preparaat Yarvitan