EESTI VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE ARENGUSUUNDUMUSED

1. EESTIVÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE ARENGUSUUNDUMUSED Tellija:Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja: SAAR POLL august 2008

2. TELLIMUS Ajavahemikul 12.märts kuni 19. maini 2008.a. viis OÜ Saar Poll läbi uuringu 1750 Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtte seas. Uuringu tellija on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Väike- ja keskmise suurusega on ettevõtted, kus töötab 0 kuni 249 palgalist töötajat. Küsitleti ettevõtte arengu ja investeeringute eest vastutavat isikut, kes üldjuhul oli kas ettevõtte omanik või tegevjuht.Uuring ei hõlmanud põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega tegelevaid ettevõtteid. Tegu on kolmanda sarnase lähenemisega uuring, mille on tellinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Viimane selline uuring korraldati aastal 2005.

3. Uuringu eesmärgid Uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hetkeolukorda ning välja selgitada arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid erineva suuruse, tegevusala ning asukohaga ettevõtete lõikes. Uuritakse ka ettevõtjate teadlikkust ning hinnanguid struktuurifondidest rahastatavate ettevõtluse tugimeetmete osas, mis võimaldab omakorda ettevõtjatele suunatud programme efektiivsemalt rakendada. Seega on uuringu tulemused otseseks sisendiks ettevõtluspoliitika kujundamisele, uute toetusmeetmete väljatöötamisele ning olemasolevatele ettevõtluse arendamisele suunatud programmide parendamisele.

4. Uuringu eesmärgid Uuringu ulatus on lai, hõlmates järgmisi valdkondi: ettevõtlust piiravad ja soodustavad tegurid ettevõtlusalase informatsiooni allikad töötajate koolitamine ja nõustamine ettevõtja konsulteerimisvõimalused ja ettevõtlusdiagnostika finantsressursside kättesaadavus koostöö ettevõtete vahel ning välispartneritega rahvusvahelistumine teadlikkus ettevõtlust toetavatest meetmetest ettevõtlusalane õiguskeskkond.

5. Uuringu ülesanded Kaardistada Eesti väike- ning keskmise suurusega ettevõtted (VKE) – nende tegevusvormid, profiil ja paiknemine, tegevusvaldkonnad, majandustulemused, kuuluvus erialaliitudesse ning ettevõtlust toetavatesse organisatsioonidesse; analüüsida Eesti VKE-de hetkeolukorda ja arengusuundumusi – sh. ettevõtlust piiravaid ja soodustavaid tegureid, ettevõtlusalase informatsiooni allikaid, koolitamis- ja nõustamisvajadust, konsulteerimisvõimalusi, finants- ressursside kättesaadavust, koostöövõimalusi, rahvusvahelistumise tingimusi, teadlikkust ettevõtlust toetavatest meetmetest. Loetletud ülesannete täitmisel järgiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette antud küsimustikku.

6. Uurimistulemusi Väike- ja keskmise ettevõtluse tegevusstruktuuri muudatused aastail 2004 – 2008 • Võrreldes 2004. aastaga suurenes 2008. aastal kõige enam VKE arv sotsiaalsektoris: haridus, tervishoid ja sotsiaalhooldus . • VKE arv on vähenenud hulgimüügis ja vahenduses ning seda koguni pea kaks korda. • Kaks nimetatud struktuurinihet viitavad selgelt sellele, et viimastel aastatel on majanduseümberstruktureerimine toimunud kiiresti. .

7. Majanduselu aktiviseerumise märgiks on ettevõtluse aktiivne arenemine Tallinnast väljapoole suurematesse Eestimaa linnadesse ja Kirde-Eestisse. See näitab, et ettevõtlus väljapool Tallinna on jalgu alla saamas. • Käibe prognoos aastaks 2008 ei ole optimistlik. Kui 3 aastat tagasi oli 46% ettevõtjatest seisukohal, et käive võrreldes eelmise aastaga kasvab, siis aastal 2008 on nende ettevõtete arv kahanenud 34%ni. Siiski leidub optimiste rohkem kui pessimiste (vahekord vastavalt 34% ja 23%). • Probleemseks signaaliks on eksportivate ettevõtete väike vähene- mine. Praegu jäävad ellu eelkõige need, kes suudavad lisaks koduturule leida endale ka välisturgu.

8. Ettevõtjaid segab firmade arengus kõige rohkem kõrge maksu- koormus, seadusandlus ja liigne bürokraatia, arvete maksmata jätmine ja töötajate puudus ning nende madal kompetents. • Ettevõtted näevad oma eeliseid konkurentidega võrreldes heades suhetes klientidega, toote/teenuse kvaliteedis, paindlikus reageerimises klientidele, pikaajalistes kogemustes ning madalates hindades. • Tervelt 20% ettevõtjatest eristub sellega, et neil on pakkuda unikaal- ne toode/teenus. See lisab päris suurt optimismi, et ka rasked ajad elatakse suhteliselt valutult üle.

9. Olukord konkurentsi valdkonnas on ettevõtjate arvamuste kohaselt suhteliselt normaalne. • Enamus ettevõtteid ei ole Konkurentsiameti tegevusega kokku puutunud (68% kõigist ettevõtetest). 16% ettevõtteid ei ole sellest üldse midagi kuulnud. Nendest ettevõtjatest, kellel mingigi kokkupuude olnud, leiab pea 2/3, et Konkurentsiamet pole suutnud efektiivselt tegeleda konkurentsi rikkumiste juhtumitega • Töötajate leidmise võimalused on 2005 aastaga võrreldes paljudes aspektides oluliselt halvenenud. Antud väide kehtib ainult osa töötajaskonna kategooriate suhtes. Mure, kuidas leida lihttöölisi, oskus-või käsitöölisi ja teenindus- ja müügitöötajaid on varasemaga võrreldes vähenenud. .

10. VKE juhid on muutunud haritumaks. Suurenenud on ka kõrgema majandusharidusega juhtide osakaal ettevõtete juhtkondades. • Kolme aasta jooksul on toimunud muutused ka tegevjuhtide soolistes proportsioonides. Tippjuhtkonnas on vähenenud meeste osakaal. • Ettevõtjad on muutunud oluliselt nooremaks. Põhiosa ettevõtjate vanus on kuni 39 aastat. VKEde juhtide seas on tugevalt vähenenud üle 60 aastaste osakaal. See on VKEde puhul päris hea tendents, sest ettevõtluses toimuvad väga kiired muutused ja globaliseerumise kontekst nõuab nooremate ja parema haridusega juhtide olemasolu.. • Ka töötajate koolitamises liiguvad asjad paremuse suunas. Viimase 12 kuu jooksul on kõiki töötajaid koolitanud üks viiendik ettevõtetest. Vähemalt pooli ettevõtte töötajaid on koolitanud 41% ettevõtetest. . l

11. Võrreldes kolme aasta taguse perioodiga panustavad ettevõtjad tagasihoidlikumalt finantsjuhtimise, raamatupidamise, turunduse ja müügi, klienditeeninduse ning tarkvaraalasele täiendkoolitustesse. • Viimase 12 kuu jooksul on ettevõtted varasema perioodiga võrreldes veidi vähem kasutanud ettevõttevälist nõustamise- ja konsultatsiooniteenust. 30% ettevõtetest on seda teenust kasutanud. Vajadus konsultatsiooniteenuse järele on aga küsitluse andmetel kolme aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud. • Jätkuvalt on ettevõtete jaoks populaarsed järgmised konsultatsioonide valdkonnad: juriidilised nõuanded, raamatupidamine, finantseerimisallikad. . d

12. 2005.a. küsitlusega võrreldes on oluliselt vähenenud nende ettevõtete osakaal, kes ei ole pöördunud lisafinantseerimis-allikate poole. Kuigi finantseerimisallikate tähtsusjärjestus on püsinud muutumatuna, siiski on ühe või teise allika osakaal viimastel aastatel päris oluliselt muutunud. Pangalaenude osatähtsus on kasvanud tervelt 45% võrra. Populaarsemaks said ka liisingu kasutamine ning laenud perekonnalt, tuttavatelt. Viimane allikas muutub alati populaarsemaks, kui ettevõtjad loodavad kiiresti saada suurt kasumit (see puudutab eelkõige väiksema töötajaskonnaga ettevõtteid). Riigipoolse toetuse ning faktooringu kasutamise osas kehtib selge tendents: mida suurema ettevõttega on tegu, seda rohkem on nende finantseerimisallikate poole pöördutud lisainvesteeringu tegemisel. Sama kehtib ka välismaiste finantseerimisallikate kohta. . h

13. Praegu vajab pangalaenu 16% ettevõtetest. • Ligi 2/3 ettevõtetest on pangalaenu kasutanud põhivara soetamiseks (64%). 27% on kasutanud seda käibevara soetamiseks. Ülejäänud ettevõtete puhul on laenuraha kasutatud muude kulude katmiseks (näiteks halduskulud). • Ettevõttevälist investorit ei soovita kaasata põhjusel, et kardetakse kaotada kontroll ettevõtte tegevuse üle (34% ettevõtetest). 23% juhtumitel märgivad ettevõtjad, et selleks võivad olla probleemid, mis on seotud kasumi jaotamisega. 20% ettevõtete puhul märgitakse probleeme, mis seostuvad ebasobivate ootustega tuleviku või tegutsemispõhimõtete suhtes. 16% ettevõtjaid kardab liigsete nõudmiste/piirangute esitamist. . j

14. Kliendid ja tarbijad (67% kõigist ettevõtetest) on ettevõtete tähtsaimaid partnerid. Neile järgnevad seadmete, materjali, pooltoodete, tarkvara tarnijad (37% ettevõtjatest). Konkurendid ja teised samast majandusharust ettevõtted on 30% ettevõtete jaoks olulised koostööpartnerid. Edasi järgnevad turustajad (18%), oma kontserni ettevõtted (14%), ülikoolid ja teised kõrgkoolid (6%), erialaliidud (6%), riiklikud või avalik-õiguslikud teadusasutused (5%), konsultatsioonifirmad (4%). 5% ettevõtetest ei tee kellegagi koostööd. • Koostöö teadusasutustega on ettevõtetel väga nõrk. Eksportivad firmad teevad teaduasutustega rohkem koostööd kui ainult siseturule orienteeritud ettevõtted . h

15. Ekspordiga tegeleb 30% VKEdest. Teistest märksa rohkem ekspordivad oma tooteid tööstusettevõtted, hulgimüügis ja sides ning veonduses tegutsevad ettevõtted. Välisosalust omavate firmade seas leiame kaks korda rohkem ekspordiga tegelevaid ettevõtteid kui ainult kodumaise osalusega firmade hulgas. Regiooniti on olukord äärmiselt erinev. Kõige rohkem leiab eksportivaid ettevõtteid Tallinnast (40%) ja Põhja-Eestist (32%). Kõige vähem leiab eksportivaid ettevõtteid Kirde-Eestist. Vaid 15% sealsetest ettevõtetest müüb oma kaupa, tooteid välismaale. • 6% ettevõtteid on varasemal ajal eksportinud. Välisturule minek nõuab ettevõtjalt suuri aja- ja raha lisakulusid, seega pidi loobumiseks olema väga oluline põhjus. Koduturule ümberorienteerujaid on 8%. Selgub, et enim ümberorienteerujaid on suuremate ettevõtete hulgas. . j

16. Ühe neljandiku eksportivatest ettevõtetest moodustavad need, kelle kogumüügist moodustab eksport üle 50%. • Olukord ekspordis on suhteliselt hea, sest peamine osa eksportijatest ekspordib oma tooteid või teenuseid (72% eksportijatest). Allhankega välisfirmadele tegeleb vaid 8% ettevõtteid ja vahendusega tegeleb 20%. Majandussurutise olukorras on kõige haavatavamad allhankijad ja vahendajad. • Mis puudutab aga eksporti kui äristrateegiat, siis on asjad mõnevõrra kehvemas seisus. Kogunisti tervelt pooled eksportijad täidavad vaid juhuslikke eksporditellimusi. Iga kuues ettevõte omab ekspordistrateegiat või plaani ja eelarvet. 30% eksportivatest ettevõtetest ütlevad, et eksport on nende jaoks osa üldisest äristrateegiast. . j

17. Ettevõtjad nimetavad oma konkurentsieelisteks välisturgudel kõige sagedamini (24%) konkurentsivõimelist hinda (odav hind ja/või tootmissisend) ja kõrget kvaliteeti (23 %). Kvaliteeti rõhutavad enam suurimad VKEd (38%). • Iga viies ettevõtja on välisturgudele sisenemisel pidanud oluliseks takistuseks tugevat konkurentsi välisturgudel. . f

18. Iga viies ettevõtja on välisturgudele sisenemisel pidanud oluliseks takistuseks tugevat konkurentsi välisturgudel. • Toormaterjalide ja kütuse ning meie tööjõu kõrge hind ja transpordikulutused kujutavad tähtsuselt järgmisi olulisi tegureid, mis piiravad eksporti. Nende takistuste tõsidus aja jooksul ei vähene, vaid aina kasvab. Tänu sellele väheneb loomulikult ka juhuslike ekspordikontaktide osakaal. Seda peaks asendama süstemaatiline töö eksporditurgude leidmiseks ja laiendamiseks. Küsitlus näitas väga selgelt, et nö dominantpõhjust, miks ettevõtted ei ekspordi, ei saagi välja tuua - kui konkurents välja jätta. Väga spetsiifilisi ning tugevaid barjääre sisuliselt ei eksisteeri. Eesti riik saab siin teatud määral kaasa aidata tolliprotseduuride ja bürokraatia vähendamises, toetustega turundustegevuseks ja abiga tootearenduse valdkonnas. . c

19. Viimase kolme aasta jooksul on aset leidnud suhteliselt vähe muutus i infoallikate hierarhias, mille poole ettevõtted pöör-duvad. Põhiliseks allikaks on jäänud internet (85% ettevõt-jatest). Selle kõrval on teiste infoallikate osatähtsus muutunud väiksemaks. Peamiseks infoallikaks jääb meedia, ükskõik, mil-line see ka ei oleks. Ettevõtlusassotsiatsioonid, erialaliidud, keskused, kus jagatakse vastavat infot, on muutunud vähem tähtsaks. Tähelepanu võiks juhtida sellele, et erakonsultantide poole on hakatud rohkem pöörduma. Täna on selle allika roll veel väike, kuid kindlasti see suureneb, sest ettevõtjatel on tekkinud vajadus märksa konkreetsema, personaalsema infoallika järele, mis suudab vastata spetsiifilistele küsimustele. Näib, et ettevõtlusinfot jagavad institutsioonid peavad sügavalt mõtlema selle üle, kuidas ettevõtjatele lähemale tulla, kuidas pakutavat teenust muuta personaalsemaks ja spetsiifilisemaks. .

20. Ettevõtjad on kolme aasta taguse perioodiga võrreldes märksa rohkem informeeritud ettevõtluse toetamise programmidest ning oluliselt on suurenenud ka nende ettevõtete arv, kes on pakutavaid toetusi kasutanud. Selles küsimuses on toimunud väga suur murrang. • Et saada tuge mõnest riiklikust ettevõtlusprogrammist, pöörduvad ettevõtjad eelkõige Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole (34%). Teisele kohale jääb pank. • Infoportaali Aktiva tuntus on viimase kolme aasta jooksul näidanud selget tõusutendentsi. Seda on kasutanud 23% ettevõtjatest, kuid teab seda 61% ettevõtjatest. Seega on Aktiva teinud väga selget võidukäiku ning on saanud ettevõtjatele omaseks. Selle infoportaali tuntus on kasvanud eranditult kõigis ettevõtjate sihtgruppides. . f

21. Ettevõtetele tekitavad kõige rohkem muret Statistikaameti ja intrastati aruandluse regulatsioonid. Nõnda väidab 30% ettevõtetest. • Olulisuselt järgmiseks takistuseks on maksuprotseduurid (19% kõigist ettevõtetest). • Raamatupidamise nõudeid peab takistavaks teguriks 14% ettevõtetest. Sama palju on neid, kus tööohutus- ja töökeskkonnanõudeid peetakse takistavateks teguriteks. . f

22. Uuringu analüüsi käigus jaotati ettevõtted nn murelikkuse indeksi alusel viide tüüpi. Selgus, et kahte tüüpi kuuluvad ettevõtted ei olnud eriti murelikud, kuid kolme tüüpi ettevõtteid iseloomustas väga kõrge murelikkus. • Mis teeb ettevõttejuhist mureliku juhi? • Reeglina on tegu suuremate ettevõtetega, mis on kasutanud päris palju ettevõtteväliseid finantseerimisallikaid (laenud). Nad on tegelenud ja tegelevad ka praegu keskmisest rohkem eksportimisega. Nad on pigem suuremad ettevõtted, kuigi leidub ka töötajate arvult väikseid ettevõtteid. Pooled murelikest ettevõtetest asub suurtest linnadest eemal.

23. Need ettevõtted, kus tuuakse välja keskmisest vähem muresid on töötajate arvult pigem väiksemad, nende aastakäive on samuti väiksem ning nad ei eksport on tagasihoidlikum. • Tugeva murelikkusega ettevõtteid on 35%. Ülejäänud on keskmisest väiksema murelikkusega. • Eksisteerib seos ettevõtja haridustaseme ja murelikkuse indeksi vahel. Mida madalam on ettevõtja haridustase, seda murelikum ta ka on. • Haritus ja ettevõtlikkus on kaks võtmemõistet, mis aitavad väike-ettevõtlusel edasi areneda. . l