Kursus 1: Looma heaolu

1. Poola Teaduste Akadeemia T. Jezierski T. Kaleta Kursus 1: Looma heaolu Teema 1: Loomade kohtlemise eetilised seisukohad Õppetund 3: Inimühiskond, avalik arvamus ja teadlikkus loomade heaolust

2. Inimühiskond, avalik arvamus ja teadlikkus loomade heaolust Mure selle pärast, kuidas loomadesse suhtutakse, on eetiline küsimusnagu ka inimeste hoiak metsiku looduse – ühiskonna suhtes. • Suhtumine loomadesse ja selle muutumine ajas • Avaliku arvamuse, tarbijate suhtumiseja meedia roll • Mõjuringkonnad • Loomade heaolu puudutava seadusandluse rakendamine praktikas • Inimühiskonna erinevate gruppide ja elukutsete esindajate suhtumine • Geeni- ja biotehnoloogilised manipulatsioonid • Bibliograafia Täiendav materjal WP1T1L3.pdf

3. Suhtumine loomadesse ja selle muutumine ajas Loomi käsitlevaid eetilisi teooriaid võib liigitada vastavalt sellele, kas loomadel on või ei ole moraalset staatust: • Loomade moraalset staatust eitavadusulised või filosoofilised teooriad (nt Aquinas, Descartes, Kant jt). • Loomade moraalset staatust tunnustatakse, kuid see ei ole võrdne inimese omaga(ainult inimesel on õigused ja ka kohustused, nttasakaalustatud kaine mõistuse arvamus) • Loomadel on sama moraalne staatus nagu inimestel (nt Regan).

4. 2.Avaliku arvamuse, tarbijate suhtumise ja meedia roll Loomi käsitlevaid eetilisi teooriaid võib liigitada vastavalt sellele, kas neil on või neil ei ole moraalset staatust: • Avalik arvamus on suurim mõjujõud loomade heaolu parandamisel. • Tarbijad on mures loomade heaolu pärast, aga ka enese pärast. • Spontaanse ja õhutatud muretunde vahel on erinevus. • Kui küsiti, millised toitu puudutavad küsimused inimestele muret tekitavad,oli mure loomade heaolu pärast väga väike. • Vaid siis, kui küsiti konkreetselt arvamust loomade heaolust, avaldasid inimesed suurt muret (eriti lindude patareipuuride javasikate pidamissüsteemide üle).

5. 2.Avaliku arvamuse, tarbijate suhtumise ja meedia roll Arvamuste vasturääkivuse ja segaduste suur hulk tõi esile meedia rolli loomade heaolu kohta käiva avaliku arvamuse kujundamisel, seega ka inimeste suhtumise mõjutamisel. • See ei ole üllatav, kuna on teada, et meedia võib pigem kujundada uudiseid kui lihtsalt neid edasi anda. • On vaja pädevat ja õiglast ajakirjandust, et informeerida inimesi farmiloomade olukorrast.

6. 3.Mõjuringkonnad Avalikkuse nõueloomade heaolu parandamiseks peegeldub mõjuringkondade ja survegruppide tegevustes läbi meedia ja paranenud seadusandluse. • USAs on organisatsioonide tegevuse ulatus lai:loomade heaolu seadusandluse propageerimine, kampaaniadvaidlust tekitavate farmisüsteemide keelustamiseks, avalik tarbimise õpetus, “ökoloogiliste” farmide loomine, väärkoheldud farmiloomade varjupaigad ja lihasöömise vastased vaidlused. • Euroopas on kõige mõjuvõimsamaks asutuseks Euroopa Koalitsioon Farmiloomade Heaks (European Coalition for Farm Animals (ECFA)). • Põllumajandust teenindava tööstuse hoiakud on eripalgelised. Paljud mõistavad, et farmiloomade tööstus vajab mõningaid muutusi.USA tootjate arvamused on tihti hämmastavalt erinevad.

7. 4.Loomade heaolu käsitleva seadusandluse rakendamine praktikas Esimene katse parandada loomade heaolu õiguslikult leidis aset Suurbritannias, USAsjaPrantsusmaaljuba1641aastal. Loomad olid kaasatud Euroopa keskaja seadusandlusesse. Nad olid õiguslike kohtumenetluste aineks Mandri-Euroopas. Näiteks hukati ametlikultüks lehm lapse tapmise pärastning kaanidjakahjuridheideti kogudusest välja.ParlamentaarneseadusandlusEuroopasalgasüheksateistkümnendal sajandil. Suure tähtsusega EL dokument oli Rooma ja Amsterdami Loomade Heaolu Leping(Treaty of Rome with Animal Welfare Protocol of Amsterdam) (1977),missätestas,et loomad on “tajumisvõimelised olendid”. Euroopa nõukoguesitabkonventsioone, Euroopa Komisjon – eeskirju jakäskkirju.USA hoolekande seaduson palju keerulisemselle maatopeltseadusandluse tõttu(osariigi- ja keskvalitsuse seadused). Ameerika Loomade HeaoluSeadus (The American Animal Welfare Act) (1966) ei reguleerifarmiloomade kasutust; see viib “aktsepteeritud”, “avaliku”, “tavapärase” ja “normaalse” farmipraktika paindliku definitsioonini.

8. 5.Erinevate inimühiskonna gruppide ja elukutseesindajate suhtumine Suhtumine põllumajandusloomadesse areneb olenevalt farmiloomade olukorra, toidutööstuse ja põllumajanduse alasest haridusest ja teadmistest. Laste ja noorukite hoiak võib iseloomustada nende suhtumist tulevikus. Kirjandusuuring näitab: • Noorte inimeste (3-19) teadlikkus põllumajandusest ja farmiloomadest on kaugel rahuldavast. Järeldused valmistavad pettumust. “On kahju, et lapsed tajuvad põllumajandust allakäiva tööstusena. Lapsed ei taju põllumajanduse olulisust ja seda seepärast, et nad ei ole seotud oma toidu allikaga” (Rickinson jt, 2003). • Teine grupp, kelle suhtumine farmiloomadesse on oluline, on naised oma traditsioonilise sotsioloogilis-bioloogilise hooldaja rolli tõttu. • Elukutsealased grupidntzootehnikud, veterinaararstid, kes töötavad farmiloomadetööstuses, on loomakaitse organisatsioonide surve all ja samas peavad “tõstma tootlikust”.

9. 6.Geeni – ja biotehnoloogilised manipulatsioonid Loomakasvatusse kaasatud biotehnoloogia võib tõsta toidutööstuse tootlikkust.Puudub aga üksmeel geeni- ja biotehnoloogia võimalikust mõjust toidu ohutusele, inimtervisele ja keskkonnale. Sõnal eetos (moraaliprintsiip) on mõningad eritähendused ja kontekstid.Moraalikoodeks on kindlale isikule, inimestele, kultuurile või liikumisele omane meelelaad või põhiväärtused. Eetikaon suunatud uuringutele, mis väljendavad pigem inimese eetose poolt mõjutatud ideaalset või tüüpilist omadust kui realistlikku või emotsionaalset olukorda või individuaalset omadust kitsas tähenduses. Filosoofias on eetika inimkäitumise õpetus ja hindamine moraaliprintsiipide valguses.Moraalmääratleb suhte kohustusse ning puudutab sellega kaasnevaid kavatsusi ja tegevusi. Õige ja vale, voorus ja pahe on omistatud väärtused, mille järgi need kavatsused ja teod peaksid olema suunatud seoses praktikaga. Inimeste kui sotsiaalsete olendite kombed või käitumine üksteise suhtes, mis puudutab õiget ja valet, kehtivad nii kaua kuni nad alluvad reeglitele (on vastavuses õiguse aktsepteeritud normidega; käituvad vastavalt nendele reeglitele, st vooruslikult, õiglaselt, nagu moraalne inimene).

10. 7.Bibliograaafia Lisamaterjal WP1T1L3.pdfja veebileheküljel: http://www.ensaia.u-nancy.fr/bioethics/workshop/pdf