Ettevõtluskodust auditooriumisse – mida peaksime õppima

1. Ettevõtluskodust auditooriumisse – mida peaksime õppima „Ettevõtlus ja ülikool – kooskõla otsingul“ 15.-16. märtsil 2012Mervi Raudsaar

2. Ettevõtlus… …on üksikisiku võime realiseerida ideid tegevuses. Selleks kaasatakse loovust, innovaatilisust ja riskivalmidust. Samuti suutlikkust planeerida ja suunata tegevust eesmärkide saavutamise nimel. Need omadused toetavad igapäevaelu nii koolis, tööl, puhkehetkel kui ka muudes ühiskondlikes rollides. Neid omadusi on vaja ettevõtluseks. Kuid need ühtlasi parendavad töötajate arusaama oma tööst ja aitavad neil haarata kinni juhustest. (Guidline for entrepreneurship education. Ministry of Education, 2009, Finland)

3. Ettevõtluskodu™ • Noorte ettevõtluskodu (NEK) idee pärineb Soome väikelinnast Kajaanist – Intotalo. www.intotalo.fi • Intotalo meeskond on loonud mudeli noorte ettevõtlikkuse arendamiseks ning ettevõtluse õpetamiseks. Samuti on kujundatud väga tugev kogukondlik võrgustik: linn, õppeasutused, ettevõtted, MTÜd.

4. Ettevõtluskodu™ metoodika teoreetiline alus 1 • Sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) - Inimesed õpivad kogemuste kogemise ja tõlgendamise ning mõtlemisekaudu. Kui õppijad puutuvad kokku uue kogemusega, kõrvutavad nad seda oma varasemate teadmiste ja kogemustega ning konstrueerivad uut teadmist. Õppijad struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte, uus tähenduslik arusaam. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Sotsiaalkonstruktivistlikus õpikäsitluses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele.

5. Ettevõtluskodu™ metoodika teoreetiline alus 2 • Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirow, Freire) - Humanistliku õpikäsitluse aluseks on arusaam loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali.Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Oluline on teadmine, kuidas õppida, mitte omandatud teadmiste hulk.

6. Ettevõtluskodu™ metoodika teoreetiline alus 3 Koosõppimise õppimiskäsitlus (Johnson, Johnson, Paulsen, Kaufman) - Inimene sotsiaalse olendina vajab enda kõrval teist inimest (teisi inimesi).Koosõppimise põhiideed: • Positiivne sõltuvus üksteisest, s.t. jagatud (ühised) eesmärgid, teema ja materjal; jaotatud ülesanded ja rollid. • Vastastikune suhtlemine: kokkuvõtete tegemine ühiselt, selgituste andmine ja kuulamine, teabe ja selle mõistmise vastastikune täpsustamine, ülesannete läbirääkimine ja koos edasiarendamine. • Individuaalne vastutus: iga osaleja - õpirühma liige - vastutab oma panuse ja oma õppimise eest. • Õppides arendatakse koostööoskusi: suhtlemisoskusi, juhtimist, usaldamist, kaaslaste hindamist, edasiviivat arutlemist, otsustuste tegemist, keeruliste situatsioonide lahendamist. • Tegevuste ühine läbiarutamine: mida ja kuidas õpime, kuidas saame oma tegevust tõhusamaks muuta.

7. Ettevõtluskodus™ • Ettevõtluskodus vastutab iga õppija ise oma professionaalsete oskuste arendamise eest. Õppija konstrueerib ise oma õppe, osaledes protsessis ja kasutades ka oma eelnevaid oskusi ning teadmisi. Kuna Ettevõtluskodus on tihti tegemist just reaalses elus toimuvate situatsioonidega, saavad osalejad tagasisidet reaalsetelt klientidelt, juhendajailt ning kaasõppureilt.(Sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitlus) • Ettevõtluskodus sõlmitakse iga õppuriga individuaalne õppeleping, kus on õppija enda poolt kirja pandud tema praegused oskused, kogemused ja teadmised, ning õppe-eesmärgid, kuhu õppija õppeprotsessi lõpuks tahab jõuda ja kuidas. Samuti sõnastab õppija, kuidas tema tulemusi mõõta (milliste indikaatorite abil). (Humanistlik õppimiskäsitlus) • Ettevõtluskodus õpivad kõik õppurid gruppides – nad on kindla grupi liikmed ning teavad, et vastutavad ka grupiprotsesside ning enda ja teiste õppimise eest. (Koosõppimise õppimiskäsitlus)

8. Ettevõtluskodus™ kasutatakse õppimiskontseptsioone, mille keskmes on: • õppuri aktiivne roll; • meeskonnatöö; • aktiivõpe; • ning neid toetab õppijasõbralik keskkond ja iPlanner.

9. Meetod Ettevõtluskodu™ õpe põhineb eelkõige tegutsemise kaudu õppimisel (learning by doing) - John Dewey ja kogemusele tugineval õppel. Treeneril tuleb õppurile pakkuda elamusi ja kogemusi, mida võiks siduda õppuri varasemate kogemustega. Need hangitakse aistingute abil ja kujundatakse mõtlemise abil indiviidi arendavaiks. Uutest kogemustest saadakse teadmisi, mis tingivad mõtteprotsesside reorganiseerumise.

10. Learning by doing

11. Miks tegevusõpe? • Õppija vastutus, aktiivsus ja iseseisvus: oma vajaduste väljaselgitamine; vastutus oma tegevuse ees. • Eelnevad kogemused ja kompetentsid mõjutavad uute teadmiste/oskuste õppimist. • Pead õppima küsimusi esitama (ka oma tegevuse kohta). • Õppimise võtmeks on reflektsioon. • Traditsiooniline õppimine: “igaks juhuks – äkki läheb vaja”; tegevusõpe: “just õigel ajal – õpitakse hetkel, kui seda teadmist/oskust vajatakse või tahetakse rakendada.”

12. Programm Pädevustele põhinev – kooskõlas ettevõtja kutsestandardiga. • I osas käsitletavad teemad: Projekti kirjutamine ja juhtimine; turundus; suhtlemine; õiguse alused; innovatsioon – suunatud isiklikule arengule ja meeskonnatööle. • II osas käsitletavad teemad: äriplaani koostamine; raamatupidamine; strateegiline planeerimine; juhtimine; võrgustikes töötamine – suunatud ettevõtluses vajalikele teadmistele ja oskustele. • MENTORLUS!

13. NEK õppegrupi reeglid Reeglid kehtestatakse ühiselt nt 3. või 4. kohtumisel. • Kuulame, ei sega üksteise jutule vahele; • Ei kritiseeri, anname tagasisidet; • Ei hiline; • Räägitu jääb nende seinte vahele; • Kui ei saa tulla, siis anna eelnevalt teada; • Mobiilid välja; • Nalja peab saama; • Loome ja hoiame positiivse õhkkonna; • Oma tassi pesen ise ära. • Jne

14. Alustamine Alustades on oluline pöörata tähelepanu nö jääsulatamisele ja loovusele. • Sõnastatud ootused • Oma puu joonistus • Rollimängud • Loovtants • Ajurünnak • Ühe pliiatsiga paaris joonistamine • Joonistamine, voolimine, rebimine, kleepimine, jne

15. Mappõpe • Mappõpe (Portfolio) on õppimise viis, kus pearõhk on asetatud õppija eneseteadvustamisele enesest kui õppijast. Põhiidee on, et õppijal endal oleks/tekiks ülevaade oma kasvamisest ja arenemisest õppimise käigus. • Mappõppe põhimõte on selles, et õppija kogub õppeperioodi jooksul tehtud kirjalikud tööd ühte kausta (kohustusliku kirjanduse analüüs, peale igat loengut lühike kokkuvõte, mida õppisin ja mida kohe kasutada saan, jne), säilitab need ja annab lektorile otsustamiseks (hindamiseks) õppija edasijõudmisest selle põhjal.

16. Õppeprotsessi toetajad Treener (coatch) – igal grupil peaks olema üks ja kindel treener, kes jälgib õppeprotsessi kulgu õppija ja meeskonna tasandil. Treener toetab ja juhendab osaleja õpet ning juhib protsessi. Mentor - kõrvalseisjatena saavad mentorid hinnata äriideed ja tegevuse algfaasis kriitilisel, kuid toetaval moel. Mentorite roll on toetada uusi ettevõtjaid ja aidata neil hoiduda algfaasile iseloomulikest lõksudest ning samuti anda praktilisi juhiseid.

17. Tähelepanekud • Grupis erinevate erialade inimesed – paremad lahendused, võrgustik, sünergia. • Arenev grupiprotsess. • Üks treener, mitmed mentorid. • Individuaalne ja grupimentorlus – 2 aastat. Eel-inkubatsioon. Võrgustik. • Väiksem linn, vald vm – parem luua kogukonnale toetuvat võrgustikku. • Juriidiline isik projektidele.

18. Tänan!