VESI

2. VESI • Vesi on inimesele tingimata vajalik väliskeskkonna tegur, mida inimene vajab elamiseks . • Joogivesi on üks tähtsamaid keskkonnategureid, mis oluliselt mõjutab elanike tervist. Puhas vesi- elu alus.

3. VEEPOLIITIKA • Veepoliitika raamdirektiivi 2000 eesmärk on saavutada 2015. aastaks vee hea kvaliteet kõikides Euroopa Liidu riikides. Liikmesriigid on direktiivi kohaselt kohustatud 2009. aasta lõpuks võtma vastu vesikonna majandamiskavad.

4. Joogiveeseadusandlus • Alusdokumendiks on: Guidelines for Drinking-water Quality WHO (4.ed., 2004) • Directive 98/83/EC Quality of Water intended for Human Consuption ehk Nõukogu Direktiiv 98/83/EÜ 3.november 1998 olmevee kvaliteedi kohta

5. Eesti joogivee seadusandlus • Veeseadus • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus • Keskkonnaregistri seadus • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus • Saastatuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus • Rahvatervise seadus

6. Eesti joogivee seadusandlus (2) • Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. juuli 2001 määrus nr 82, mis kehtib praeguseni • Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded. Sotsiaalministri2.jaanuari 2003. a. määrus nr 1

7. Eesti joogivee seadusandlus (3) • Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sotsiaalministri 21.12.2001. a. määrus nr 152

8. Tervisekaitse prioriteedid • Põhirõhk veekäitlejate kontrollimisel oli pöörata erilist tähelepanu järgmistele veevärkidele: • mille tarbijate arv on üle 2000 inimest • kus vesi ei vastanud nõuetele keemiliste näitajate (fluoriidide järgi ) või indikaator-näitajate järgi, • radioloogilistele näitajate määramisele

9. Tallinna TKT järelevalve kontrolli all on 351 veevärki

10. Joogivee kvaliteedi näitajad • Mikrobioloogilised näitajad • Keemilised näitajad • Indikaator-näitajad (osa mikrobioloogilisi ja keemilisi näitajaid, radioloogilised näitajad)

11. Joogivee mikrobioloogilised näitajad • Escherichia coli • Coli-laadsed bakterid • Enterokokid • Kasvavate mikroorganismide loendamine (kolooniate arv 22 ja 37 kraadi juures) • Pseudomonas aeruginosa • Clostridium perfringens

12. Millele viitavad mikrobioloogilised näitajad? Escherichia coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja. E. coli avastamine joogivees tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust.

13. coli-laadsed bakterid Nende avastamine joogivees näitab: • Joogivee töötlemise puudulikkust; • Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist; • Toitainete rikkusele vees (torustikus) • Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust;

14. Sooleenterokokidehk fekaalsed streptokokid • Enterokokid elutsevad inimese ja soojavereliste loomade soolestikus ja taimedel. Taluvad hästi kuiva, kuuma, külma ja kõrget soola kontsentratsiooni, mille tõttu säilivad väliskeskkonnas kauem kui E. coli. • Nad on vee töötlemise efektiivsuse näitajad, kasulikud rutiinuuringuteks pärast veevärgi parandustöid, ümberehitamist, pinnasevee või pinnavee torustikku tungimise avastamiseks

15. Kolooniate arv 22°C või 37° C • Kolooniate arv on sanitaarse seisundi näitaja ja ei ole seotud haigustekitajate esinemisega vees. Nende arvukuse järsk suurenemine võib olla reostuse varajane hoiatus.

16. Klostriidid ja Clostridium perfringens • Klostriidide spoorid säilivad vees tunduvalt kauem kui coli-laadsed bakterid • Nende avastamine desinfitseeritud vees osutab puudustele vee töötlemisel • Filtreeritud joogivees C. perfringens’ i esinemine näitab filtreerimise meetodi tehnoloogilisi puudujääke

17. Pseudomonas aeruginosa • Looduses laialt levinud väga vähenõudlik oportunistlik patogeen, moodustab vees lahustuvaid pigmente. Eelistab niisket keskkonda ja võib muutuda resistentseks desinfitseerimisvahendite suhtes. • Tervetel inimestel võib seedekulglas ja nahal esineda haigust põhjustamata, vähenenud vastupanuvõimega isikutel - erinevaid põletikke • Määratakse pakendatud joogivees, mineraalvees ja basseinivees

18. 2008.a ei olnud Eestis ühtegi ühisveevärki, kus mikrobioloogilised näitajad pidevalt ei vastanud nõuetele.

19. Põhjaveekogumi veeklassi määramise kvaliteedinäitajad • Elektrijuhtivus, • pH, • Lahustunud hapniku sisaldus või oksüdeeritavus, • Kloriid, • Nitraat, • Ammoonium • Veele ohtlike ainete sisaldus

20. Elektrijuhtivus • Lahustunud ainete kontsentratsioon mõõdetuna elektrijuhtivuse kaudu ei näita otseselt inimtegevusest tingitud reostust või soolase vee sissetungi. • Joogivees piirsisaldus– 2500 μS cmˉ¹ 20 °C

21. Kloriid-ioon on nii põhjavee klassi kui ka joogivee indikaatornäitaja • Kloriidide kõrgenenud sisaldus ei näita otseselt soolase vee sissetungi • Viitab kaudselt inimtegevusest tingitud reostuse võimalikkusele • Joogivees piirsisaldus 250 mg/l • Aluseline vesi suurendab kloriidide korrodeerivat toimet torustikule

22. Nitraat- piirsisaldus põhjavees ja joogivees (keem.) 50 mg/l • Lämmastiku aineringe loomulik komponent • Põhjavees suurenemise tendents (orgaanilise reostuse näitajana) ei tohi põhjustada ökosüsteemi olulist halvenemist. • Kõrge nitraatide sisaldus joogivees on methemoglobineemia põhjustaja

23. Nitrit (keemil. ): piirsisaldus joogivees 0,50 mg/l, veetöötlusseadmest väljumisel 0,1 mg/l • Lämmastiku aineringe loomulik komponent • Orgaanilise reostuse näitaja, • Nitraadi ja nitriti vahekord joogivees peab olema: (NO3)/50 + (NO2)/3 ≤ 1

24. Indikaator näitajad • Peamised näitajad, mille osas vesi ei vasta nõuetele on indikaatorite näitajad- RAUD, MANGAAN, AMMOONIUM, KLOORIIDID ja HÄGUSUS. Ülemäärne raua- ja mangaanisisaldus ei kujuta ohtu tervisele, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, mis häirivad veetarbijaid, sest sellega kaasneb vee maitse ja värvuse halvenemine.

25. Ammoonium- joogivee indikaatornäitaja • Looduslikult aeroobsetes põhjavees kuni 0,5 mg/l või looduslikult anaeroobses veekeskkonnas - 1,5 mg/l või on tõestatud looduslik päritolu • Joogivees indikaatornäitaja (piirsisaldus -0,50 mg/l), ületamine viitab orgaanilisele reostusele, vähendab desinfektsiooni tõhusust ja häirib Mg ärastamisfiltrite tööd

26. Joogivee mõned olulisemad indikaator-näitajad • Ammoonium: Toksiline toime hakkab avalduma, kui (enamasti toiduga) manustatakse >200 mg kehakaalu 1kg kohta • Alumiinium: pikaajaline kõrge sisaldusega joogivee tarbimine võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi

27. Joogivee mõned olulisemad indikaator-näitajad (2) • Naatrium: tervisele kahjulikku toimet ei ole; sisaldus joogivees >200 mg/l võib anda veele ebameeldiva maitse. • Karedus: on tingitud kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest, >200 mg/l karbonaatide puhul moodustub kuumutamisel katlakivi, <100 mg/l muutub vesi torudele korrosiivseks.

28. Joogivee mõned olulisemad indikaator-näitajad (3) • Raud: piirsisaldus- 200 μg/l pärineb kas veekompleksist või amortiseerunud torustikust. Alati rikub vee maitset, hägusust, värvust ja annab pruuni sette. Kõrgenenud sisaldus ei ole otseselt tervisele ohtlik, kuigi >6 mg/l võib põhjustada positiivset rauabilanssi ja oksüdatiivset stressi, mis soodustavad põletikke, suhkrutõbe, südame- ja veresoonkonna haiguseid, kasvajaid

29. Joogivee mõned olulisemad indikaator-näitajad (4) • Kloriid - piirsisaldus 250 mg/l Kõrges kontsentratsioonis (Na, K ja Ca sooladena) muudab vee maitse soolaseks

30. Mangaan- piirsisaldus 50 μg/l • Looduses leidub sageli põhja- ja pinnavees, eriti anaeroobsetes või madala oksüdatsiooni tingimustes. • Kasutatakse kaalium permanganaadina raua ärastamisel. • Põhjustab närvisüsteemi häireid (värisemist, kõnnaku ja meeleolu muutuseid), ebameeldivat maitset.

31. FLUORIIDID • Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on Eestis 90 ühisveevärki (tarbijaid rohkem kui 50 ja/või tootlikkus >10 m3 ööpäevas), kus fluoriidide sisaldus ületab lubatud piirsisaldust (1,5 mg/l).

32. Fluoriidid – keem. näitaja • Vee F-sisaldus oleneb paikkonna geoloogilisest ehitusest (kuulub paljude kivimite koostisesse) . • Samas pikaajalisel tarbimisel: >1,5 mg/l tekib hamba emaili kahjustus (hamba fluoroos), >4 mg/l – luustumishäiretest skeleti fluoroos, >10 mg/l pideval tarbimisel pidurdub kasv ja tekivad kahjustused neerudes, kilpnäärmes ja närvisüsteemis.

33. FLUORIIDID • Kahjuks on tervisele kasulik kogus väga kitsas vahemikus. Piirnormi ületav fluori kogus vees võib põhjustada hammaste lagunemist ja luude pehmenemist. Fluori liiga suur sisaldus põhjavees võib esineda laiguti üle Eesti, eelkõige Lõuna- Eestis. • Mida teha: • Erinevate põhjaveekihtide vee segamine • Väiksemate veevärkide ühendamine kvaliteetset vett andvate veevärkidega • Madalamate (Fluorivaesema veega) puurkaevude rajamine. • Kasutada joogivett teistest allikatest. • Kasutada fluorivaba hambahooldusvahendeid.

34. FLUORIIDID • Üheks võimaluseks fluoriidide joogiveest ärastamiseks võivad olla pöördosmoosi seadmed. Pöördosmoos on kõige efektiivseim meetod varustamaks Teie perekonda kõrgekvaliteedilise ja puhta joogiveega. Pöördosmoos on protsess, kus veemolekulid on sunnitud läbima teie majapidamise veesurve jõul poolläbilaskvat membraani

35. Fluoriidide suhtes uuritud puurkaevudE.Indermitte, A. Saava, M. Saag, S. Russak “Joogivee fluorisisaldus Eestis, selle tähtsus hambakaariese ja fluoroosi levimuses ning ennetuses. Tartu, 2005

36. Takistused vee kvaliteedi fluoriidide nõuetele vastavuse saavutamiseks: • Projektid venivad või veel otsitakse parimat võimalikku lahendust • Ei ole saanud rahastamise otsuseid • Uues rajatud puurkaevus on samuti kõrgenenud fluoriidide sisaldus • Töötajate vahetus • Ehitustööd jätkuvad või venivad

37. Boor • Esinemine põhjavees oleneb paikkonna geoloogilisest ehitusest. Boor esineb teatud piirkondade (põhjarannik, Pärnu ümbrus) põhjavees. • Vee töötlemiseks: ioon-vahetus ja pöördosmoos

38. Radioloogilised näitajad • Põhjavee radioaktiivsuse uuringute tulemuste üldistamisel selgus, et ligi 500 kambrium-vendi veekompleksist vett võtvast puurkaevust on 155 kohta olemas andmed looduslike radionukliidide sisalduse kohta. • Kõikidest uuritud puuraukudest umbes 80% oli efektiivdoos üle piirnormi ( 0,10 mSv/a). Rohkem kui kahekordse viitetasemega efektiivdoos oli 45%, kolmekordse tasemega 28% ja viiekordse tasemega 9% puuraukude veel.

39. Kaartidel võib välja eraldada kaks põhjavee kõrge radioaktiivsusega piirkonda– Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa

41. Radioloogilised näitajad • Kättesaadavate andmete analüüsi tulemusena osutus, et joogiveena kasutab kambrium-vendi põhjavett umbes 230 000 inimest. • Üldisel tasemel võib hinnata, et lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast. See elanike grupp esindab 41 valda ja linna Põhja-Eestis.

42. RADIOLOOGILISED UURINGUD • Sotsiaalministeerium ja Tervisekaitseinspektsioon on teinud ettepanekudkohalikele omavalitsustele üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arengukavade dokumentide kooskõlastamisel arvestada, et kambrium- vendi põhjaveest toituvate puurkaevude kavandamisel tuleb teostada radioloogiliste näitajate uuringud ja kavandada vajadusel meetmed joogivee kvaliteedi tagamiseks. • Inimeste terviseriski(mis on põhjustatud radioloogia nõuete ületamisest) hindamisekson moodustatud TKI, Tallinna TKT, Eesti Geoloogikeskuse, Kiirguskeskuse, AS Tallinna Vesi ning Kommunaalameti esindajatest koosnev töögrupp.

43. Hajaasustuse veeprogramm • Programm käivitus 2007. aastal pilootprogrammina Võrumaal ning on suunatud puhta joogivee kättesaadavuse parandamiseks Eesti hajaasustusega piirkondades. • Programmi eesmärgiks on hajaasustusega piirkondades majapidamistele joogivee kättesaadavuse tagamine või parandamine. Kavade kohaselt laieneb programm alates 2008. aastast kogu Eestile.

44. Programm tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse aastate 2007—2011 tegevusprogrammist, mille peatüki 8 „Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika“ punkt 8.5 sätestab valitsusliidu tegevuse järgmised põhimõtted: valitsusliit rakendab külainfrastruktuuri (kaevud, hüdrorajatised jms) rajamise toetamise programmi riigipoolse finantseerimisega 100 miljoni krooni ulatuses aastas põhimõttel, et riik rahastab iga projekti maksumusest kuni kolmandiku.

45. Hajaasustuse veeprogramm • Taotlejaks saavad olla füüsilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. • Programmi raames toetatakse järgmisi hooneteväliste joogivee süsteemi (edaspidi veesüsteem) rajamisega seotud tegevusi hajaasustusega piirkondades: • kaevude (puur- ja salvkaevude) ja nende teenindamiseks vajalike veetrasside ehitamine ning renoveerimine; • olemasolevatest kaevudest uute trasside ehitamine või olemasoleva trassi renoveerimine; • kaevude varustamine vee pumpamiseks ja/või puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega, sealhulgas selleks vajalike elektritööde teostamine; • rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõdistamine; • vee kvaliteedi analüüs.

46. Hajaasustuse veeprogramm • Tervisekaitsetalitused vaatavad läbi ja hindavad Vallavalitsuste poolt esitatud hajaasustuse programmi raames elanike taotlused. • 1. Kambrium-vendi puurkaevude vees suure tõenäosusega efektiivdoos ületab lubatud piiri ja selle vee töötlemine ei ole jõukohane väiksematele veekäitlejatele, üksikisikutest rääkimata. Uute puurkaevude rajamine ei ole soovitatav • 2. Tuleb võtta arvesse, et projekteerivate kaevude vett tuleb nähtavasti töötlema hakata. Sageli vesi on looduslikult kõrge raua, mangaani, flüoriidi, oksüdeeritavuse, väävelvesiniku piirväärtust ületava sisaldusega. Kvaliteetse joogivee saamiseks tuleb kasutada puhastusseadmeid. • 3. Uued kaevud peavad vastama Sotsiaalministri 02. jaanuari 2003.a määruse nr 1 nõuetele ja tagama tulevikus Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määruse nr 82 nõudeid. Peale tööde teostamist teha joogivee mikrobioloogiline ja keemiline analüüs.

47. TÄNAN TÄHELEPANU EEST