140 likes | 346 Views
RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID. Koostas: Ivi Rammul. Milleks?. “ Kõigel on kõigega seos” Möödas on ajad “ Pärast meid tulgu või veeuputus” “Pole olemas tasuta lõunaid” Kui palju maksab terve ja puhas keskkond?. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992. Eesti ratifitseeris leppe 1994 a.
E N D
RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Koostas: Ivi Rammul
Milleks? • “ Kõigel on kõigega seos” • Möödas on ajad “ Pärast meid tulgu või veeuputus” • “Pole olemas tasuta lõunaid” • Kui palju maksab terve ja puhas keskkond?
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992 • Eesti ratifitseeris leppe 1994 a. • Konventsiooniga on ühinenud 188 riiki
Bioloogiline mitmekesisus: • Eluslooduse liigiline mitmekesisus • Kirjeldatud liike 2,5 miljonit • Maal elavate liikide üldarv 3-50 miljonini • Geneetiline mitmekesisus • Ökosüsteemide ja koosluste mitmekesisus
Eesmärk: • Mitmekesisuse kaitse • Komponentide säästev kasutamine • Ennetada tegevusi, mille ulatust ei osata veel hinnata • Puudutada kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad mitmekesisust
Kohustus • Looduskaitsetegevust põhjalikult planeerida • Iga riik peab konventsioonil põhineva tegevuskava ise määratlema • olukord kaardistada • välja töötada riiklik strateegia • valmid riiklik tegevuskava, kus määratakse täitjad, ressursid ja ajakava • kavandatud tegevuste elluviimine • tegevuste seire • aruanne nii riigis kui rahvusvaheliselt
Mis on Eestis tehtud: • Koostatud mitmekesisuse riiklik ülevaade • Strateegia • Tegevuskava • Kuigi pole valitsusest läbi käinud siiski toimivad paljud tegevused • Koostatakse kaitsekorralduskavu, millega määratakse liigile vajalikud tingimused ja selleks kavandatavad tegevused
Seadused Mitmekesisuse konventsiooniga on arvestatud seaduste loomisel • Kaitstavate loodusobjektide seadus • Planeerimisseadus • Ranna- ja kaldakaitseseadus • Mahepõllumajanduse seadus • Metsaseadus • Veeseadus • Keskkonnaseire seadus • Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus • Jäätmeseadus • Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus • Jt.
ÜRO Kliimamuutuste konventsioon • Eesti ratifitseeris leppe 1994 a. • Konventsiooniga on ühinenud 160 riiki
Kust on pärit peamised kasvuhoonegaasid • CO₂ • Fossiilsed kütused • Metsaraie • Märgalade kuivendus • EESTIS • Põlevkivi põletamine elektrijaamades • Transport
CH₄ - metaan • Turba lagunemisel • Muda käärimisel • Riisiistandused • Kariloomade väljaheited • Toime suurem kui CO₂ • Õnneks atmosfääris vähem • “eluiga” alla 10 aasta
Noх • Sisepõlemismootorites • Lennukite düüsidest • Põllumajandus • vedelsõnnikuhoidlad
Eesmärk • Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerimine sellisel tasemel, et hoida ära kliima soojenemine
Kohustus • Pidada arvet kasvuhoonegaaside heitekoguste kohta ja need avalikustada • Algatada programmeheitekoguste vähendamiseks • Tõsta inimeste teadlikkust • EESTI SUUDAB SENI OMA KOHUSTUSI TÄITÄ