1 / 27

Mis on ja milleks on struktuuritoetus?

Struktuuritoetused, ESF programmi loogika ja programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” lühitutvustus. Mis on ja milleks on struktuuritoetus?. EL poolt eraldatud rahalised vahendid on selleks et : toetada majanduse arengut;

ova
Download Presentation

Mis on ja milleks on struktuuritoetus?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Struktuuritoetused, ESF programmi loogika ja programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” lühitutvustus

  2. Mis on ja milleks on struktuuritoetus? EL poolt eraldatud rahalised vahendid on selleks et: • toetada majanduse arengut; • vähendada arenguerinevusi Euroopa erinevate regioonide vahel; • tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.

  3. Perioodil 2007-2013 antakse Euroopa Liidu liikmesriikidele struktuuritoetust kolmest fondist: Struktuuri- toetused Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond Euroopa Regionaalarengu Fond

  4. Struktuuritoetuse maht • 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust kokku 53,3 mld krooni • Eesti saab struktuuritoetust aasta kohta keskmiselt 7,6 mld krooni, mis on aastas 2 korda rohkem kui perioodil 2004-2006

  5. 53,3 mld krooni fondide lõikes

  6. 3 rakenduskava vaheline jaotus

  7. Inimressursi arendamise rakenduskava (ESF)

  8. Kuidas toimub struktuuritoetuse eraldamine? Eraldamine toimub kolmel viisil: • avatud taotlusvoor - tegevuste rakendamine toimub määruse alusel ning taotlemine on avatud kõigile rakenduskavas nimetatud meetmete määrustes toodud sihtgruppidele.

  9. investeeringute kava koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste prioriteetsete investeeringuprojektide (sh suurprojektide) rahastamiseks. Taotlejate ring on piiratud (enamasti riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega asutused/ettevõtted);

  10. programm on rakenduskaval ja valdkondlikul arengukaval põhinev tegevuste kogum, mis on suunatud riiklikult prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks ja tegevuste ellu viimiseks – toetuse saaja määrab ministeerium, avatud taotlusvoorusid ei toimu;

  11. Euroopa Sotsiaalfondi strateegilised dokumendid • “Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1083/2006” - ESF, ERF ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise üldsätted; • “Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1081/2006” - ühenduse abist toetatavad tegevusvaldkonnad programmperioodil 2007-2013; • “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus” - toetuse andmise ja kasutamise üldpõhimõtted; • “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” - abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  12. Struktuuritoetusi rakendavad asutused Eestis

  13. Mis on programm ja miks ta on olemas? • Programm rakendusskeemina on loodud selleks, et viia ellu riigi enda (eelkõige rakendusasutuste) poolt algatatud projekte/programme. • Seega programm on rakendusasutuse poolt loodud, kirjutatud ning vahel ka ellu viidud projekt. Sisuline vahe “programmi” ja “projekti” vahel puudub. Programm = projekt. • Programm eeldab, et rakendusasutusel, nagu igal toetuse saajal, on väga hea arusaam sellest, millised on programmi eesmärgid, rahastatavad tegevused, kulud, eelarve jne.

  14. Mida programm ei ole? • valdkonna arengukava; • jooksvate kulude katteallikas.

  15. “Sõnaraamat” Programm = projekt ESF– Euroopa Sotsiaalfond ehk toetusfond, kust saab EL rahalist abi „pehmete“ tegevuste elluviimiseks. Pehmed tegevused on seotud inimressursi arendamisega (koolitamine jms). ERF – Euroopa Regionaalarengu fond ehk toetusfond, kust saab EL rahalist abi „kõvade“ tegevuste elluviimiseks. Kõvad tegevused on seotud ehitamisega, sisustamisega jms. Ühtekuuluvusfond - Kõige vaesemate liikmesriikide arengu kiirendamiseks loodud finantsinstrument. Toetab hädavajalikke suuremahulisi investeeringuid transpordisüsteemide ja keskkonnakaitse viimiseks ELis üldiselt vajalikule tasemele Rakendaja/elluviija– toetuse saaja, kes vastutab saba ja sarvedega toetuse õiguspärase kasutamise eest (HEV-programmi puhul Eksamikeskus). Rakendusüksus– SA Innove, kontrollib tehtud kulusid ja (k)annab meile raha. Rakendusasutus – HTM, töötab välja toetuse andmise põhimõtted ja kinnitab programmid, jälgib iga meie sammu ja senti. Abikõlblik kulu– kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning kooskõlas õigusaktidega (Innove kiidab heaks). Mitteabikõlblik kulu – kulu, mis ei ole põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning ei ole kooskõlas õigusaktidega (SA Innove lükkab tagasi, peame maksma “oma taskust”). Väljamaksetaotlus – taotlus, mis esitatakse rakendusüksusele rahade saamiseks. Aastaaruanne – aruanne tehtud tegevuste ja toetuse e. raha kasutamise kohta Programmeerimisperiood- rahastamisperiood (2007-2013) http://www.struktuurifondid.ee/?id=1250

  16. Lisainfo • Euroopa Liidu Struktuurifondid: http://www.struktuurifondid.ee • Euroopa Sotsiaalfond: http://www2.sm.ee/esf/ • Haridus- ja Teadusministeerium: http://www.hm.ee/index.php?048040 • Rahandusministeerium: http://www.fin.ee/sf2007 • Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013: http://www.struktuurifondid.ee/public/Estonian_NSRF_21June07_EST.pdf • Inimressursi arendamise rakenduskava: http://www.struktuurifondid.ee/public/OP1_21juuni2007_EST.pdf • Struktuurifondide alaste terminite selgitav sõnaraamat: http://www.struktuurifondid.ee/?id=1250

  17. HEV programmi programmipere • programmijuht – Kristiina Paist • programmijuhi abi – Reilika Kaasik • sisukoordinaator – Erle Põiklik • raamatupidaja – Monika Vassmann • hankespetsialist – Birgit Vilippus • välisprojektide rakendamise osakonna juhataja – Marge Kõiva • ekspertide kogu liikmed • õppevara koostajad • käsikirjade esitajad • programmi nõukoda

  18. HEV programm on loodud • “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” • “Inimressursi arendamise rakenduskava” Prioriteetse suuna “Elukestev õpe” Meetme: “Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” rakendamiseks

  19. Programmdokument • Programm „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” on kinnitatud haridus- ja teadusministri 10. juuli 2008 a käskkirjaga nr 849, mille lisaks on programmdokument. • Programm kestab kuni 31.12.2013. • Programmi sihtgrupp: - HEV-õpilased; - õpetajad ja õppeasutuste spetsialistid; - HEV õppevara koostajad; - HEV õppevara süsteemi loomise ja arendamisega seotud spetsialistid

  20. Programmi eelarve • Programmi eelarve on 25 miljonit, millest kuni 85% rahastatakse ESF vahenditest ja Eesti riigi panus on minimaalselt 15% • Programmi igal tegevusel on kinnitatud eelarve aastate lõikes; 2009. a (kogu)eelarve on 4 255 022, sellest õppevara koostamine 2 478 910 • Kõik programmi elluviimise käigus tekkinud kulud peavad olema otseselt seotud programmi tegevustega ja vastama abikõlblikkuse nõuetele • Eelarve kasutamise ja jälgimise eest vastutab programmijuht, kellega kõik planeeritavad kulud tuleb kooskõlastada!

  21. Programmdokumendi üldine loogika • Programmdokument on kõikide tegevuste aluseks! • Programmi üldeesmärki saab täita läbi alaeesmärkide • Alaeesmärke on võimalik saavutada läbi tegevuste • Alaeesmärkide tulemused on otseselt seotud indikaatoritega • Indikaator on näitaja, mis mõõdab programmi tulemuslikkust • Kõik tegevused on suunatud programmis määratletud sihtgrupile • Programmi tegevuste toimumise aeg on fikseeritud programmi ajakavas

  22. HEV - programmi üldeesmärk On hariduslike erivajadustega õpilastele ligipääsu suurendamine haridusele ja nende õppe kvaliteedi parandamine, millega luuakse eeldused võrdsete õppimisvõimaluste kindlustamiseks ning väljalangevuse ennetamiseks.

  23. HEV-programmi alaeesmärgid • HEV-õpilaste õppevara koostamise süsteemi loomine ja arendamine; • põhikooli lihtsustatud õppekavale ning toimetuleku õppekavale vastava õppevara koostamine; • HEV õppevara koostajate koolitamine; • teavitustegevus, mille kaudu toetatakse loodava õppevara kasutuselevõttu koolides.

  24. Programmispetsiifilised indikaatorid 1 • kaardistatud HEV õppevara nõudlus; • arendatud veebiportaal www.hev.edu.ee; • külastatud on vähemalt 4 õppevaramessi (eksperdid); • koostatud on vähemalt 24 LÕK-ile vastavat õppevara; • koostatud on vähemalt 6 TÕK-ile vastavat õppevara;

  25. Programmispetsiifilised indikaatorid 2 • koostatud (sh kohandatud ja tõlgitud) on vähemalt 25 õpetajamaterjali • läbi on viidud 6 õppekülastust (õppevara koostajad); • läbi on viidud vähemalt 40 õppevara koostajate töörühmade koostööseminari; • läbi on viidud 2 õppevara koostajate koolitust; • 20 HEV õppevara koostajat on koolitatud; • läbi on viidud 5 programmi tutvustavat infopäeva .

  26. Programmi elluviimisega on meil võimalus • tagada HEV õpilastele jõukohase ning sobiva õppevara olemasolu; • leevendada erialase kirjanduse vähesust ja parandada HEV õppe kvaliteeti läbi õpetajamaterjalide koostamise; • süstematiseerida HEV õpilaste õppevara koostamine ja väljaandmine (ka peale programmiperioodi lõppu).

  27. Tulemuslikku õppevara koostamist!Tänan tähelepanu eest! Kristiina Paist Programmijuht Tel: 735 0714 e-post: kristiina.paist@ekk.edu.ee

More Related