Loeng 3 Juhtimine muutuvas keskkonnas Koostas: Riina Rohelaan

1. Loeng 3 Juhtimine muutuvas keskkonnas Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused (2008)

2. Organisatsiooni makrokeskkond (1) Rahvusvahelised tegurid MAKROKESKKOND Poliitilised ja õiguslikud tegurid MIKROKESKKOND Majanduslikud tegurid ORGANISATSIOONI SISEKESKKOND Sotsiaal-kultuurilised tegurid Tehnoloogilised tegurid

3. Organisatsiooni makrokeskkond (2) Rahvusvahelised tegurid – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. Näiteks liitumine EL-ga, keskkonnakaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. Sotsiaal-kultuurilised tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioossed iseärasused, haridustase jne Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud. Valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid Tehnoloogilised tegurid – tehnoloogia tase, muutused selles Mõnede ärivaldkondade puhul on oluliseks teguriks ka geograafiline asukoht ja sellega seotud kliima (näiteks põllumajandus)

4. Organisatsiooni mikrokeskkond (1) MAKROKESKKOND MIKROKESKKOND • Kliendid • Tarnijad • Strateegilised liitlased • Regulaatorid • Konkurendid • ORGANISATSIOONI SISEKESKKOND • Töötajad • Kultuur • Juhtimine

5. Organisatsiooni mikrokeskkond (2) Konkurendid – võitlus ühiste klientide pärast Kliendid – tootvad firmale tulu, nendest sõltub äri kõige otsesemalt Tarnijad – sõltub materjalide kvaliteet, tarnimise õigeaegsus jne. Regulaatorid – organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsiooni tegevust (“rohelised”, tarbijakaitse, töökaitse, tervisekaitse jne). Eristatakse kodanikualgatusel ja riiklikult loodud regulaatoreid Strateegilised liitlased - organisatsioonid, millega tehakse koostööd, neid seovad ühised lepingud, võivad olla väärtusloomes üheks strateegiliseks lüliks.

6. Näide mikrokeskkonna muutumisest Pensionäride arv teeb tohutu hüppe http://www.e24.ee/1057618/pensionaride-arv-teeb-tohutu-huppe Konsultatsioonifirma Mercer Human Consultingu värsketest andmetest nähtub, et ees ootab palju järsem demograafiline nihe, kui poliitikud hoolekandesüsteeme plaanides ette on näinud. Saksamaal, kus 21 protsenti elanikest on üle 65 aasta vanused – 2007. aastal 20 protsenti – tõuseb nimetatud näitaja 2020. aastaks 23 protsendi peale. Jaapanis, kus demograafiline tasakaal juba pikemat aega poliitikuile peavalu põhjustab, kerkib üle 65-aastaste osakaal ilmselt 28 protsendi peale (2007. aastal 21 protsenti ja praegu 24 protsenti). Elanikkonna vananemine ei piirdu arenenud riikidega. Hiinas, mille 1,3 miljardist kodanikust oli 2007. aastal üle 65-aastaseid vaid 8 protsenti, tõuseb vastav näitaja 2020. aastaks 12 protsendi tasemele. 15-64 aastaste osakaal (mida peetakse parimaks tööeaks) kukub tänaselt 73 protsendilt 71 protsendi peale. Üks teravamaid pensioniealiste osakaalu tõuse tuleb Hongkongis – 2007. aasta 12 protsendi juurest 18 protsendi peale aastaks 2020. Ränkade väljakutsetega seisab silmitsi ka Venemaa. Kuigi üle 65-aastaste osakaal kerkib tänase 14 protsendi juurest vaid 15 peale, kukub 15-64 aasta vanuste kodanike osakaal tänaselt 72 protsendilt 68 protsendile.

7. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid (1) Keskkonna keerukuse määr – näitab kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid, kas need on erinevad või sarnased. Keskkonna muutlikkuse määr – kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist või püsimist teatud perioodi jooksul. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab paindlikku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja tehnoloogilisi muudatusi. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. ÜLESANNE: Analüüsige käesoleval ajal Eesti majandusruumis eksisteerivat organisatsiooni. Analüüsimiseks kasutage järgmisel lehel olevat tabelit. a) Esmatarbekaupade jaemüük (näiteks Selver, Prisma, Säästumarket jms) b) Energia müük (näiteks elektri, maagaasi müük)

8. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid (2)

9. Organisatsiooni keskkonnavastavuse võimalused (1) Üldine keskkond Ülesande keskkond Info juhtimine Ühinemised, ülevõtmised, liidud Sotsiaalne vastutus ORGANISATSIOON Otsene mõju keskkonnale Strateegia vastavus Organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus

10. Organisatsiooni keskkonnavastavuse võimalused (2) Info juhtimine – luuakse infosüsteem ja kogutakse keskkonna kohta infot. Info hankijad võivad olla nii hankijad, klienditeenindajad, kliendid, juhid. Infot saab hankida erinevate allikate kaudu – meedia, statistilised väljaanded, ankeetide, intervjuude läbiviimine jne Ühinemised, ülevõtmised ja liidud – võimaldavad sisenemist uuele turule või olemasoleva turu laiendamist Keskkonna otsene mõjutamine – poliitiline tegevus, lobby, liitudes osalemine, meedia kaudu mõjutamine Organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus – otsustamine peab olema kiire ja paindlik, et reageerida kiirelt muutustele. Näiteks strateegilise planeerimise perioodide lühendamine, rulluva eelarve kasutamine. Strateegia vastavus muutunud keskkonnaga – strateegiline valik: kas kasvamine või kokkutõmbamine; kas uutele turgudele laienemine või olemasolevale keskendumine jne. Vahendiks näiteks SWOT analüüs Sotsiaalne vastutus – ettevõtte hoolivus ühiskonna suhtes, vastavate tegevuste elluviimine. Näiteks sotsiaalse iseloomuga projektide toetamine sponsorluse korras.

11. Eetika ja sotsiaalne vastutus Otsustamise aluseks võib vabaduse astmest tulenevalt olla: Vaba tahe (inimese vabad valikud) Eetika (on soovitatav, aga ei pea) Seadused (peab) OTSUS Vaba tahe – määrav on inimese mõtteviis, eelistused, väärtused, huvid jne. Eetika – määravad on tavad ja normid - kas neist tahetakse kinni pidada või mitte Seadused – määravad on õigusaktid – kas riskitakse karistuse saamisega või mitte

12. Juhi eetilisust käitumise väljendusena • Juhi eetika väljendub järgmistes tegevustes: • Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid (värbamine ja valik, vabastamine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne) • Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni (firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus kauba ja väärtustega ümberkäimisel) • Kuidas organisatsioon kohtleb väljastpoolt sisenejaid (kas klienti teavitatakse muutustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid teavitatakse makseraskustest, kas finantseerijatele antakse objektiivset infot firma majandustegevuse kohta

13. Rahvusvaheline juhtimine • Teistesse riikidesse laienedes peab arvesse võtma: • Eri piirkonna tarbijatel on erinevad eelistused ja vajadused, mida põhjustavad kliima, kultuuri ja ajaloo erinevused • Infrastruktuurid ja traditsioonid erinevad piirkonniti (vasakpoolne liiklus ja kella viie tee Inglismaal) • Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turundusstrateegiaid • Riikides on erinevad seadused