“Erinevad mälud, ühised huvid”

1. “Erinevad mälud, ühised huvid” Töögrupp Beeta: Tarmo “Kojamees” Kruusimäe,Tõnu Kalvet, Ahto Lehtmets, Sten-Hans Vihmar, Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008 Sine ira et studio 1 21.11.2008

2. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Lühivisioon Eestist aastal 2032 • 2020. aastal võtab Eesti vastu uue Põhiseaduse, mis tugineb 1938. aasta Põhiseadusele. • Eesti jääb püsima Rahvusriigina, sest põlisrahval ei ole muud nn. kodumaad. • Põhiseaduses on toodud sisse VASTUTUS • Enamus tänaseks jõuetuks osutunud organisatsioonidest on lagunenud ja nende osakaal on marginaalne. Mingil määral toimib veel NATO, aga seda juba partnerluse alusel. • Euroopa Liit on lagunenud kolmeks riikide liiduks – milleks on siis Vana Euroopa, Ida Euroopa (tõmbekeskusega Poola) + Põhjamaad + Ukraina + Valgevene ja kolmas jaotus on nn. Balkani maad.

3. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Eesti põhiseadus aastal 2032 • 2020. aastal võtab Eesti vastu uue Põhiseaduse, mis tugineb 1938. aasta Põhiseadusele. • Eesti on Rahvusriik. • Suureneb märgatavalt kohtute võim. • Euroopa Liit on lagunenud kolmeks ja sellest lähtuvalt käsitleb iga osapool omavahelist moodustist riikide liiduna. • Euroopa Liidus säilib koostöö kolme osapoole vahel

4. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: 3. Vähemusrahvuste olukord aastal 2032 • Uus PS tugineb rahvusriigi kaitsele, riigikeel on riigi keel. • Tänavasildid on ühes keeles – eesti keeles. • Lasnamäel, Koplis ja Narvas käib suhtlus sagedamini eesti keeles. • Eeldusel, et ka vähemusrahvuste esindajad leiavad, et rahvuse säilimiseks on vaja turvalist keskkonda ja seda suudab pakkuda Eesti Vabariik oma kultuuri autonoomiaga. Vähemusrahvuste konservatiivne pool liitub konservatiividega ja läbi selle osalevad. Teised üritavad aeg ajalt eralduda ja liituda tulutult liberaalidega. • Esiteks: me loeme solvavaks nimetada rahvuseid venekeelseteks ja mõne muu keelseks. Rahvus on püha. Majanduslikku ja akadeemilisse eliiti kuulumine on iga ühe enda kätes. Enamust vähemusrahvuste esindajaid ei seo Eestiga just mitte kõige tugevam side. Proovivad õnne laias maailmas, pöörduvad oma rahvusliku kodumaad ülesse ehitama või assimileeruvad pikapeale. • Taas kord solvav väljend mitte-eestlane. Kõik kes jäävad paikseks – sulanduvad.

5. Teemaplokk 2 – Identiteet 4. Eesti – multikultuurne või rahvusriik? • Eesti on taastatud rahvusriigi põhimõttel. Kuigi meil ei järgita seda alati ja igal pool, tuleb riiki ehitada eesmärgiga teha ta eelkõige meelepäraseks eestlastele ja luua parimad tingimused põlisrahvale. • Eesti pole pärast Euroopa liitu astumist enam üldse riik, ammugi siis veel rahvusriik. Ta on vaid liitriigi – Euroopa Liidu – osa. • Eesti on juba täna multikultuurne – siin on esindatud 124 erinevat rahvust. Uusimmigrantide näol täiendub rahvuste arv veelgi. • Multikulti saab toimida ainult partnerluse alusel – mitte ühepoolselt, et vähemusrahvused esitavad nõudmisi, mis peavad toimima põlisrahva arvelt. Selleks ajaks on Eesti taastanud oma riikluse, sealhulgas ka rahvusriikluse. Multikultuursus välistab rahvusriigi õitsengu, üldse toimimise. • Eesti 2032: üks riik, umbes 180 rahvust ja üle 300 keele.

6. Teemaplokk 2 – Identiteet 5. Riigi-identiteedi vajalikkus? • Tegelikult on üks ja ühtne riigi-identiteet ainuvõimalik nõue riigi edasiseks püsimiseks. See on olemas suuremal osal eestlastel, kuid seda õõnestatakse pidevalt välismaalt ja ka meie enda progressivistide-multikulturalistide poolt. • Ka meedia pigem õõnestab, kui tugevdab seda. • Selleks tuleb viia kõik haridusasutused lasteaiast kuni ülikoolini üle vaid riigikeelele; neis asutustes antaks isamaalist kasvatust pidevalt ja põhjalikult. • Kõikvõimalike meetmete hulka kuuluks näiteks dekolonisatsioon.

7. Teemaplokk 2 – Identiteet 5. Mõisted „eestlased“ ja „Eesti rahvas“ • Eesti rahvas on eelkõige põlisrahvas. Dokumentides hõlmab mõiste kõiki Eesti kodanikke • Millised rahvused elavad Eestis aastal 2032? Osakaal rahvastikust? Põhimass jätkuvalt eestlased, kelle najal kogu riik ikkagi seisab. Venelasi on vähem, alla 20 protsendi. Lisandunud on islamiimmigrandid, kuid neid on siiski suhteliselt vähe. Kasvanud on teiste naaberriikide elanike osakaal. Eestis elavad siis eestlased, põlisvähemusrahvused ja uusvähemusrahvused. Viimaste hulgas näiteks buuride ja teiste valgete rahvaste esindajad, kes on olnud sunnitud rassilise tagakiusamise tõttu oma sünnimaalt põgenema ning kes suudavad ja tahavad Eestis kohaneda.

8. Teemaplokk 2 – Identiteet 6. Enesenimetus: eestivenelased? • “venekeelne elanikkond” – halvustav väljend/naeruvääristab rahvusi. • Eestlane on eestlane ja venelane on venelane. Kuidas nemad ennast määratlevad, on nende otsustada. Loomulikult kujuneb välja mõiste “Eesti venelased” ja see ei ole halvustav. • Täna rahvusena on nad võõrad, sest Venemaal pole kohane rääkida rahvustest. 2032 on Venemaa osaliselt rahvusriik ja siinseid kutsutakse austavalt välisvenelasteks. • Eesti on riik, kes võimaldab neil säilida rahvusena ja toetab rahvusliku mõtteviisi edasikandmist Venemaale. • Pärast 2020. aasta põhiseadust Eesti Riik õitseb. Venemaa on vabanenud enda imperialistlikust riiklikust poliitikast ja tänu uuele rahvuslikule ärkamisele muutub elu Venemaal päev-päevalt paremaks. Impeeriumimeelsed, kes on odavalt maha parseldanud enamuse loodusväärtustest, istuvad vangis.

9. Teemaplokk 2 – Identiteet 7. Mitmekesisus kui väärtus • Euroopa on niivõrd mitmekesine, et mingit kindlat „mitmekesisuse etaloni“ eraldi luua pole võimalik ega vajalikki. Mitmekesisus on ühtsust lõhkuv ja õõnestav ning ühiseid väärtusi ja arusaamu lõhestav. Temas pole midagi positiivset ei praegu ega tulevikus. Aastaks 2032 on mitmekesisuse ideoloogia lõplikult maha kantud. • Samas on pluralismi kõiki tahke pooldav retoorika endiselt tugev. Euroopa Liit valis 2000. aastal oma motoks ladinakeelse in varietate concordia (mitmekesisuses on ühtsus / ühinenud mitmekesisuses). Eesti kultuuri- ja ajaloopärandi mitmekesisusele ning seega ka juba sajandeid väldanud euroopalikkusele on oma teostes juhtinud tähelepanu nii president Lennart Meri kui kirjanik Jaan Kross.

10. Teemaplokk 2 – Identiteet 8. Rahvusliku identiteedi keskne tuum • Eestlased 2008: rahvus – eesti keel • Venelased 2008: identiteedi otsinguil • Venemaal pole täna võimalik olla venelane, vaid venemaalane. • Araablased 2008: nende religioon, islam • Jaapanlased 2008: keiser • Rahvus on püha • Rahvused säilivad – ka Venemaa on määratlenud ennast osaliselt rahvusriigina

11. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 9. Venekeelne infoväli Eestimaal • Kommertsmeedia on maksustatud elik tasuline. • Riiklik tele ja raadio on kõigile kättesaadav. • Tänu kultuuriautonoomiale edestavad venelased infot Venemaale. • Eesti Rahvusringhääling õitseb ja tõlgib omi saateid välisriikide tarbeks. Eesti on teenäitaja multikulti all ägavatele rahvusriikidele. • 10. Usaldus • Hetkel on pall Integratsiooni sihtasutuse käes. Eestlased ja teised rahvad ei näe, mis selle rahaga tehakse – ilmselt makstakse palka ja nn. esindatakse teisi rahvusi, et nad ei võtaks kultuuri autonoomiat. • Stereotüüpid ja eelarvamused kehtivad ainult uusimmigrantide suhtes. • “võõrakartust” kasutatakse liberaalide poolt enne valimisi. • Eestlased ja põlisvähemusrahvused kaitsevad Eesti riikliku identiteeti.

12. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • 11. Eesti üldised murekohad • katsed kehtestada kakskeelsust • katsed anda okupatsioonikolonistidele pea tingimusteta EV kodakondsus ehk nn nullvariant. • Üldine visiooni puudumine, kuidas viia ellu PS preambula nõuet tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Eesti riigi toel. • Eestlaste madal iive • Eesti poliitilise eliidi soovimatus tegeleda rahvusriigi ehitamisega põlisrahva huvides, selle asemel on valitsevaks soov meeldida “lääne sõpradele” ja siinsetele hilismigrantidele. See häälestab eestlased riigivõimu vastu.

13. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 12. Ettepanekud valitavatele kogudele Mitte hägustada mõisteid ja loobuda valeterminitest a la venekeelne elanikkond, kodakondsuseta isikud jne. Kohalikule omavalitsusele – Tallinna linnavolikogule: • koostada “Totaalkaitse”, s.t. ükskõik millises kriisiolukorras tagada KOVi põhifunktsioonid; tagada elanikkonnale vesi, toit, kütus, elekter ja arstiabi. • tühistada praegune kakskeelsus ja taastada Tallinn eestikeelse linnana Riigikogule • vaadata üle 1938 a. Põhiseadus + tuua sisse VASTUTUS. • kuulutada Eesti seadused Eesti territooriumil taas ülimuslikuks. (nagu 16. XI 1988. a.) • tühistada Eesti põhiseadust rikkuv Eesti-Vene uus piirilepe; • nihutada Eesti merepiir taas nii kaugele kui seadused seda lubavad; • tühistada Euroopa Liidu põhiseadust, hilisema nimega: Lissaboni lepet heakskiitev otsus

14. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 12. Ettepanekud valitavatele kogudele Euroopa Parlamendile • lugeda integratsioon Euroopas läbikukkunuks. • panustada Euroopa rahvuste säilimisele. • takistada igati selliseid ettevõtmisi, mis võivad oma loomuvastasuse tõttu tekitada Euroopa Liidu liikmesriikides ägedaid kokkupõrkeid (tüüpnäide: Euroopa Komisjoni kavatsus tuua EL-i-Aafrika partnerlusleppe raames aastaks 2050 EL-i vähemalt 56 miljonit aafriklast, arvestamata seda, et lõviosa aafriklastest ei suuda euroopalikus keskkonnas korralikult kohaneda).