Erinevad lähenemisviisid maastikele

1. Erinevad lähenemisviisid maastikele

2. Maastik Mõiste „ maastik“ tuli kasutusele 16. sajandil Hollandi maalikunstis tehnilise terminina Inglise kontekstis tähendus maastikust arenes läbi Hollandi maastikumaalide vanemast saksa mõistest, mis viitas territooriumile, territooriumi oludele,kommetele ja reeglitele,mis sellel maa-alal valitsesid 16-19. sajandini tegi termin läbi arengu ja muutus põhjalikult 20.sajandil moodustub algse tuuma ümber hulganisti uusmoodustusi: tehis-,linna- ja kultuurmaastik

3. Maastik Eestis on sõna „maastik“olnud kasutusel peaaegu sajand ja J.G. Granö aegadest on püütud selgeks teha, mida maastik tähendab V. Masing ja K. Kildema on kasutanud sõna „maastik“ kolmes tähenduses : • maastik on teatud ala välisilme,värvide ja vormide laad. Nähtav ümbrus saab nimetuse visuaalse mulje järgi • maastik on üldmõiste kõikide suurusjärkude geokomplekside puhul (Haanja kõrgustik,Ida-Euroopa lauskmaa – nii mõistab seda suurem osa loodusteadlasi • maastik on tüpoloogilis-regionaalne maastikuüksus,millel on suur hulk kordumatuid omadusi Kokkuvõtteson maastik kui regionaalne üksus, sarnaste loodusoludega geokompleks,millel peamiselt pinnaehitusest tingituna on oma välisilme ja looduskasutuse eeldused Õigem on rääkida maastiku mõistetest, sest erinevates keeltes mõistetakse sõna „maastik“ täiesti teistmoodi kuna igal riigil on erinev ajaloolis-kultuuriline taust Enamikus keeltes on seostatud sõnaga “maastik” maa, muld, Maa, rahvus, inimesed

4. Maastik Kas maastikud on erinevatekultuuride vahel “loetavad” ? Mida tuleb arvestada maastike „lugemisel“, et mõista ka teisi kultuure ja nende maastikke? Kas endised lähenemisviisid ja meetodid sobivad tänapäeva, et mõista ja aru saada maastikest?

5. Maastik Maastike käsitlemisel on tähtsad– kontseptsioon,tegelikkus jakontekst, maastike tähtsus

6. Maastik Tänapäeval on omavahel seotud kolm kontseptsiooni,lähenemist sõnaga „maa“ ja „maastik“ Kontseptsioon: Maastik kui nägemisviis Maastik kui kommunikatsiooniviis Maastik kui ressurss

7. Maastik Tegelikkus ja kontekst Maastiku tähtsus

9. Lugedes ruraalmaastikke • Ruraalmaastikke hakkasid geograafid uurima 19. sajandi alguses • Sel ajal kasutati kolme lähenemisviisi: 1) Struktuurset lähenemist 2) Funktsionaalset lähenemist 3) Arheoloogilist lähenemist

10. Lugedes ruraalmaastikke • Ruraalmaastikke süstematiseeriti kindlate reeglite järgi • Jäeti ära tunnuste subjektiivne aspekt – toodi välja ainult ratsionaalsed elemendid

11. Lugedes ruraalmaastikke • Traditsioonilist ruraalmaastikku võib õppida kolmel moel: 1) põldude, karjamaade ja niitudena, mis on organiseeritud selleks, et saaki maksimeerida 2) ühiskondade väljendusena, kes neis maastikes elavad 3) pinnana, kust loodust lugeda ja avastada nn Teiste maailmade olemasolu

12. Lugedes ruraalmaastikke • Maastikud kui sõnum • Uued arkaadilised unistused

13. Lugedes ruraalmaastikke • Ruraalmaastikud postmodernistlikul ajal: 1) Inimestel uued tegevusalad 2) Looduse uus kontseptsioon 3) Maastik kui mängumaa

14. Lugedes ruraalmaastikke • Isegi kui maastikuosad on hästi organiseeritud, maastik ei ole enam harmooniline.

16. Maastike planeerimine kui väljakutse • Maastike kiired muutused • Ajaloolised ja kaunid maastikud versus multifunktsionaalsed maastikud • Vajadus maastike planeerimise järele • Maastike planeerimine kui tööriist (vahend), mitte teadus • Oluline osa sellest maastiku diagnoosil • Mõiste tulnud 50ndatel meditsiinist • Maastiku diagnoos sisaldab mitmeid analüüsi ja hindamis protsesse • Maastike hindamise ”transformatsiooni probleem”

17. Maastike planeerimine kui väljakutse • Maastiku funktsioonid ja nende erinevad definitsioonid: • De Grooti definitsioon: Looduslike protsesside ja komponentide võime pakkuda hüvesid ja võimalusi, mis rahuldavad inimeste nõudmisi otseselt või kaudselt. • Maastiku funktsioone on üritatud klassifitseerida. • Näiteks: 1)looduslikud versus sotsiaalsed või 2) majanduslikud, ökoloogilised ja sotsiaalsed.

18. Maastike planeerimine kui väljakutse • Paralleelselt maastiku funktsioonide kontseptsiooniga levis ka loodusliku potensiaali kontseptsioon (1960ndatel, saksa geograaf Neefi poolt). • Maastiku klassifikatsioon. • Referentsüksuste vajalikkus andmete kogumisel ja hindamisel. • Geomeetrilised ja mitte geomeetrilised (näit valgla) üksused on vajalikud tulemuste üldistamiseks teistele ökoloogiliselt sarnastele aladele. • Saksa maastikuökoloogide lähenemine - natural area versus Landscape.

19. Maastike planeerimine kui väljakutse • Looduslik ala - maa ala, mida iseloomustab ühtne struktuur, mis on määratud loodusseaduste ning abiootiliste ja biootiliste komponentide kompleksi poolt. • Loodusalade referentsüksustes on oluline hierarhiline struktuur. • Erinevad tasemed: Geotoop, Nanogeokompleks, Mikrogeokompleks, Mesogeokompleks, Makrogeokompleks • Maastik on ruumi ja aja konstruktsioon, mis on määratud aine- ja energiavoogudega inimese ja looduse vahel. • Maastiku hierarhiline struktuur sisaldab maastikuelemente, maastikuüksusi ja maastikuregioone.

20. Maastike planeerimine kui väljakutse • Sellised referentssüsteemid ei anna häid tulemusi protsesside uurimisel (näiteks veeringe). • Uurimuste näited: • 1) Olulised pinnased põhjaveevarude täiendamisel (keskmine põhjavee toide ja reostustundlikus) • 2)Tuuleerosioon (põhjaveetase, lõimis, huumus sisaldus) • 3)Harulduse hindamine, ohud ja maastiku karakteristikud (ainulaadsus, looduslikkus, kaitstusaste, ohud, tükeldatus) • 4)Maastike jaotamine biogeograafiliste üksuste järgi • 5)Maastike funktsioonid eri aegadel (maastike ajalooline taust)

21. Maastike planeerimine kui väljakutse • Maastikele lähenemine läbi nende funktsioonide on osutunud maastiku-planeerimise seisukohast sobivaks. • Planeerimisel on oluliseks ka maastikele lähenemine nii kohalikul, kui ka regionaalsel tasemel. • Arvestada tuleb ka maastiku muutusi nii ajas, kui ruumis. • Erinevate maastiku funktsioonide kohakuti asetamisel leiame probleemseid piirkondi, mis on abiks maastikuplaneerimisel ja otsustuste tegemisel

23. Materiaalsed maastikud Materiaalsetest maastikest rääkides saab välja tuua kolm maastiku-kategooriat: • elutu • elav • sotsiaalne (ühiskonna)

24. Mitte-materiaalsed maastikud Mitte-materiaalseks maastikuks nime-tame kõike mis jääb ühiskonna ja materiaalse looduse vahele Need on meie • mälestused • visioonid • ootused

25. Mitte-materiaalse ja materiaalse maastiku võrdlus Prantslaste arusaam maastikust • enne 1990. aastat • peale 1990. aastat

26. Maastik. Loodus. • Kas maastik on loodus? • Maastik looduse ja ühiskonna vahel • Maastik, ühiskonna arusaamad ja keskkonnasäästlikus • Maastik ja poliitika

28. Kenneth Olwig: “Maastik, loomus ja riik” • Nüüdisaegse maastiku uurimuse uuestisünd kultuurigeograafias • K.Olwigi positsioon selles taassünnis • Maastikku ei saa vaadelda kui hooletusse jäetud, poliitiliselt ebakindlat või teoreetiliselt naiivset mõistet geograafias

29. Kenneth Olwig: “Maastik, loomus ja riik” • Peamine tähelepanu on koondatud : • Poliitilised veendumused • Riigi- ja eraomandus • Kolonialism • Esteetika • Kapitali kujunemine • Maastiku kujutamine ei olnud vaid kunstiline kujutamine vaid ka poliitiline- territoorium, poliitika, seadus, eetika jne • Maastik- kontekstuaalne ja olemuslik

31. Uuenenud huvi maastike vastu • 1981 Veldhovenis sai alguse maastikuökoloogia • 1994 Euroopa Nõukogu: Euroopa Maastike Konventsioon: • uus definitsioon: maastik tähendab inimese poolt tajutavat maa-ala, mille iseloomuks on looduslike ja/või inimlike faktorite omavahelise suhtlemise tulemus • tähelepanu alla ka kõik ”tavalised maastikud” • eesmärgiks maastikke kui Euroopa pärandit kaitsta, hooldada, organiseerida nende planeerimist ja koostööd maastikuprobleemidest • Rahvusvaheline Maastikuökoloogia Assotsiatsioon (IALE) ja Ruraalmaastiku Uurimise Alaline Konverents (PECSRL) – tähtsaimad maastiku-uurijate foorumid

32. Maastikuteaduse väljavaated • Maastiku holistiline, dekoratiivne ja dünaamiline iseloom • 3 peamist lähenemist maastiku-uuringutele: • maastik kui ruumiline objektide kompleks vastastikku mõjuvate tunnustega • maastik kui dekoratsioon, mida võib kirjeldada vastavalt tajumis-seadustele • maastik kui eksistentsiaalne fenomen tugevate sümboolsete väärtustega • Maastikuteadusega seotud distsipliinid tänapäeval • Maastik on geograafia ainus vaatlusobjekt

33. Vertikaalne perspektiiv • nn linnusilma vaade maastikule • vahemaid mõõdetakse pikkustega • maastikku uuritakse ülevalt, kasutades aerofotosid, satelliitpilte või kaarte • näitab selget ruumilist suhet maastiku elementide ja maa üksuste vahel • majadeblokid moodustavad ruumisuhteid

34. Horisontaalne perspektiiv • vahemaid hinnatakse ajas või nurgas • suhteid defineeritakse läheduses ja kasulikkuses, kättesaadavuse ja ligipääsevuse kaudu • majadeblokid esinevad horisondina • tähtis on vaatleja taju: maastik on dünaamiline pilt liikuvate objektide ja ka liikuva vaatlejaga • esteetilisuse aspekt

35. Sisemine perspektiiv • nn mõtteline maastik • omandab metafoorilise tähenduse • ”vaimsed kaardid” s.o tunnetatud maailma kohandamine eelnevate kogemustega • sümboolse väärtuse omistamine objektidele välismaailmast

36. Holistiline lähenemine maastikule • Def: Maastik on dünaamilise ja kompleksse ümbruskonna tunnetuslik väljendus, mis koosneb erinevatest tunnetest ja elementidest, moodustades kompleksseid vastastikku mõjuvaid süsteeme • Katsed esitada maastikku kirjanduses, kunstis ja kaartidel

37. Maastike esitamine kaardil • Kaardid pakuvad võimsat graafilist esitust ja lubavad paremat suhtlemist • Raskused maastike kaardistamisel • Granö sellealased tööd

38. Tuleviku ülesanded • Erinevate vaatenurkade ja lähenemiste ühendamine • Ühise suhtluskeele loomine

39. Suured tänud, et jõudsite (viitsisite) meid lõpuni kuulata! Kristi, Maarja, Kristel, Demis, Ivari ja Kristjan