„Pimekurtide probleemid tänapäeva ühiskonnas“.

1. „Pimekurtide probleemid tänapäeva ühiskonnas“. Raissa Keskküla - tegevjuht Tallinn 2010.a.

2. Eesti Pimekurtide Tugiliit alustas tegevust 1994. aastal pimekurtide laste vanemate algatusel. Eesti Pimekurtide Tugiliitu luues seadsid lastevanemad eesmärgiks: pimekurtide inimeste seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine laste ja täiskasvanute pedagoogiline ja sotsiaalne rehabilitatsioon ning elukvaliteedi parandamine pimekurtidega töötavate pedagoogide ja partnerite koolitus vajaliku pimekurtusalase informatsiooni kogumine koostöö korraldamine juriidiliste üksuste ja üksikisikutega pimekurtusega seotud valdkonnas.

3. 2003. aastast tegutseb Eesti Pimekurtide Tugiliit rehabilitatsiooniasutusena SIHTRÜHM pimekurdid pimedad (nägemisteravus alla 0,05/ 5% sajast) nägemis-liitpuudega isikud (kaasnevad puuded või kroonilised haigused) lapsed ja täiskasvanud

4. Täiskasvanute rehabilitatsioon Täiskasvanute pimekurtide populatsioon Sünnipärased kurdid või vaegkuuljad, hiljem lisanduv nägemispuue või pimesus Sünnipärased pimedad või vaegnägijad, hiljem lisanduv kuulmispuue või kurtus Elu jooksul tekkinud pimekurtus Nägemis-liitpuudega isikud, kelle puhul kasutatakse pimekurtide rehabilitatsioonisuundi

5. KES ON PIMEKURT Pimekurdiks nimetatakse raske nägemis- ja kuulmispuudega inimest. Mõned pimekurdid on täielikult kurdid ja pimedad, mõnedel on säilinud osaline kuulmine ja /või nägemine. Kombineeritud nägemis- ja kuulmispuue tähendab, et pimekurdid inimesed ei saa automaatselt kasutada kas ainult nägemis- või kuulmispuudega inimestele mõeldud teenuseid. Pimekurtus toob endaga kaasa äärmiselt suuri raskusi õpingutes, töös, ühiskondlikus elus, vaba aja veetmises, eelkõige aga informatsiooni saamises ja vahetamises. Pimekurtust tuleb seega vaadelda kui omaette puuet, mis vajab spetsiaalseid meetodeid kommunikatsiooniks ja toimetulemiseks.

6. Pimekurtus on teabe kättesaadavusegaseotud puue – piiratud on visuaalse ja auditiivse teabe kättesaadavus. Õppimisel, toimetulekul, teistega suhtlemisel, rehabiliteerimisel sõltuvad inimesed teabest neid ümbritseva maailma kohta. Nägemine ja kuulmine on põhilised meeled, mis teevad sellise teabe kättesaadavaks. Kombineeritud nägemis- ja kuulmispuudega ehk pimekurtidel inimestel ei ole selline ülivajalik teave selgelt ja järjepidevalt kättesaadav.

7. Eesti Pimekurtide Tugiliit – puudespetsiifiline rehabilitatsiooniasutus lastele ja täiskasvanutele Varajane sekkumine Kommunikatsioon Informatsiooni kättesaadavus Orienteerumine ja liikumine Toimetulekuoskused Nägemis- ja kuulmiskasutamisõpetus Nõustamine Abivahendite määramine ja kasutusõpetus

8. Pimekurtide inimeste jaoks on rehabiliteerimine protsess, mis muudab visuaalse ja auditiivse teabekättesaadavaks. See annab neile ühenduse maailmaga. Rehabilitatsiooniteenuste osutaja/sekkuja roll on seda protsessi hõlbustada. Põhimõte kasutada pimekurdiga üks-ühele töötavat isikut ei ole uus. Termin „sekkuja” kasutatakse isiku kohta, kes on saanud väljaõppe pimekurtusega seotud erioskuste alal ja kes töötab pidevalt kas või ühe pimekurdi isikuga.

9. PIMEKURTUST ISELOOMUSTAVAD ALLJÄRGNEVAD TUNNUSED: tõsised raskused: • informatsiooni saamisega • suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga • orienteerumisel ümbritsevas keskkonnas

10. Informatsiooni kättesaadavus Keeleline suhtlemine: • Kõneldud keel (auditiivselt või taktiilselt) • Viipekeel (visuaalselt või taktiilselt) • Kirjutatud keel (visuaalselt või taktiilselt/punktkiri) • Sõrmendid (visuaalselt või taktiilselt) Abistav suhtlemine: • Konkreetsed esemed • Fotod • Joonistused • Piktogrammid (piltkiri) • Pildid • Kommunikatsiooniabivahendid

11. Keeleline suhtlemine: Kõneldud keel (auditiivselt või taktiilselt)

12. Keeleline suhtlemine:

13. Viipekeel (visuaalselt või taktiilselt)

14. Kirjutatud keel (visuaalselt)

15. Kirjutatud keel (taktiilselt/punktkiri)

16. Sõrmendid (visuaalselt)

17. Sõrmendid (taktiilselt)

18. Orienteerumine ja liikumine ümbritsevas keskkonnas. Orienteerumisoskuse abil teame, kus me asume, kuhu oleme minemas ning oskame mõelda ja planeerida sihtpunkti jõudmist. Liikumine on ühest punktist teise jõudmine. • Saatjaga liikumine • Põhioskused • Orienteerumine • Valge kepi kasutamine

20. Toimetulekuoskused

22. NõustamineKohanemiskursused psüühiline kohanemine – sisemiste ressursside maksimaalne kasutamine on üks teguritest, millele pimekurdid toetuvad kohanemisprotsessis ja maailmaga uuesti ühendust võttes identiteedi kaotamine - igaüks tahab kuuluda kindlasse sotsiaalsesse rühma vaja on teadmist, et sul on oma maailm, kus saab kõike jagada ja mis on igas suhtes mõistetav pimekurt kaldub arvama, et ta on ainus sellise puudega inimene. See suurendab isoleeritust väikesed rühmad pimekurtidele loodud või nende endi moodustatud organisatsioonid aitavad kaotatud identiteeti ja teotahet taastada

24. Abivahendite määramine ja kasutusõpetus Kuulmispuuet kompenseerivad abivahendid • Võimendatavad lauatelefonid • Tekstitelefon • Tekstitaksofon • Videotelefon • Faks • Mobiiltelefonid SMS-lühisõnum 3G-viiplemine • Arvutid Internet-e-kiri MSN, veebikaamera Nägemispuuet kompenseerivad abivahendid • Optilised abivahendid lähedale ja kaugele vaatamiseks • Suurendavad videosüsteemid • Lugemisteleviisor • Valgustid • Kõnelevad olme- ja majapidamise abivahendid • Arvuti spetsiaalne tarkvara digitaalne punktkirjariba ekraanisuurendusprogramm • Liikumise abivahendid

27. „Pimekurtide probleemid tänapäeva ühiskonnas“. 1. Juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele, teabele. Raskendatud suhtlemine keskkonnaga ja inimestega muudab keeruliseks ka rehabilitatsiooniteenuste ja teabe saamist. Probleem kerkib teravalt esile kõikides rehabilitatsiooniasutustes. Pimekurdil on raske osa võtta üldsusele mõeldud rehabilitatsiooniprotsessist, sest selle tempo on kiirem ning kasutatakse alati audiovisuaalseid elemente.

28. „Pimekurtide probleemid tänapäeva ühiskonnas“. 2. Ettevalmistatud personali vähesus 3. Personali koolitamine 4. Suulise kõne tõlgiteenus 5. Viipekeele tõlkide ettevalmistus tööks pimekurtidega 6. Riigi vastutus teenuste arengu eest 7. Sotsiaalministeeriumi abivahendite nimekirjas puuduvad abivahendid pimekurtidele

29. Selles valdkonnas on asendamatu roll pimekurtide ja nende abistamiseks loodud ühingutel, kus osutatakse puudespetsiifilisi rehabilitatsiooniteenuseid pimekurtidele. Suhtlemisel kasutatakse pimekurtidele omaseid kommunikatsioonivorme, valitakse liikumist ja tegevusi, mis on pimekurdile jõukohased tajuda.

30. Kogu elu kestev rehabilitatsioon: • Terviklikud rehabilitatsiooniteenused • Aspektid: • inimene kui tervik • kõik situatsioonid • kogu elu

31. Tänan tähelepanu eest.