Muudatused rehabilitatsiooniteenuse korralduses 2005.a Eesti Puuetega Inimeste Koda

1. Muudatused rehabilitatsiooniteenuse korralduses 2005.aEesti Puuetega Inimeste Koda Karin Hanga Hoolekandeosakond 05.04. 2005.

2. Ettekandes: • Rehabilitatsiooniteenust puudutavad muudatused seadusandluses: • Sotsiaalhoolekandeseadus (jõustus 01.01.05) • Rakendusaktid: • VV määrus nr 52 (17.03.2005) "Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, hindade ja maksimaalse maksumuse kehtestamine" (jõustus tagasiulatuvalt 01.03.05) • SoM määrus nr 35 (18.03.2005) ”Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vorm ning rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vorm ning arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused” (jõustus 18.03.05) • SoM määrus nr  37 (18.03.05)  „Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuse järelevalve ametniku ametitõendi vorm “ • Tagasiside ja hetkel üleskerkinud probleemid. • Edasine tegevus

3. Muudatused sotsiaalhoolekande seadusest: • Rehabilitatsiooniteenus on iseseisev sotsiaalteenus, mida ei käsitleta enam koos hooldamise teenusega hoolekandeasutuses. • Täpsustatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärk ja sisu: Rehabilitatsiooniteenuse eesmärgiks on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada puudega inimese ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS § 1111) • Teenuse raames: • koostatakse inimesele isiklik rehabilitatsiooniplaan; • osutatakse VV poolt kehtestatud loetelus ja rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; • juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.

4. Uue meetmena sätestas SHS rehabilitatsioonimeeskonna kohustuse juhendada ja nõustada inimest ja ka teenuste osutajaid rehabilitatsiooniplaani täitmisel. Eesmärk on aidata abivajajal ja tema perel plaanist paremini aru saada, neid informeerida ja konsulteerida ning sel viisil tagada rehabilitatsiooniplaanis märgitud tegevuste tõhusam elluviimine. Võtta laialdasemalt kasutusele juhtumikorralduse metoodika, mis lähtub konkreetse inimese vajadustest ja temale püstitatud eesmärkidest. • Sätestati nõuded teenuse osutajatele ja teenuse osutamise üle järelevalve teostamise kord. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine peab olema ettevõtte põhimääruse järgne tegevus ja ettevõte peab olema kantud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registrisse. Lisaks tal peab olema sõlmitud haldusleping Sotsiaalkindlustusametiga.

5. 6. SHS-s täpsustati rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu ja sätestati kõrghariduse nõue kõikide rehabilitatsioonimeeskonna liikmete puhul. Meeskond peab koosnema vähemalt viiest erinevast eriala spetsialistist. Seaduses on kirjas, missugused spetsialistid peavad tegelema ühe või teise puudega kliendiga: nt somaatilise häire puhul peab meeskonda kuuluma füsioterapeut, meele- ja kõnepuudega patsiendi puhul eripedagoog või logopeed, töövõimelise isiku korral psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse.

6. Rakendusaktid: • VV määrus nr 52 (17.03.2005) "Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, hindade ja maksimaalse maksumuse kehtestamine" (jõustus tagasiulatuvalt 01.03.05) • SoM määrus nr 35 (18.03.2005) ”Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vorm ning rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vorm ning arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused” (jõustus 18.03.05) • SoM määrus nr  37 (18.03.05)  „Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuse järelevalve ametniku ametitõendi vorm “

7. VV määrusega nr 52 sätestatakse: • Teenuste loetelu • Teenuste hinnad • Rehabilitatsiooniteenuse maksimaalne maksumus ühe isiku kohta ühes kalendriaastas • Ööpäevaringse majutusteenuse hinnad • Sõidukulude kompenseerimise kord.

8. Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavad teenused: • Rehabilitatsioonihindamine ja –planeerimine; • rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine ja täitmise tulemuste hindamine • füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö) • tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus • sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine) • eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine) • psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine) • logopeedi teenus (individuaalne, perele ja grupile).

9. Maksimaalne maksumus ühele isikule: • Puude raskusastet taotlevad ja puudega täiskasvanud – 5000.- EEK • Puude raskusastet taotlevad ja puudega lapsed – 15000.-EEK • 16- pensioniealised psüühilise erivajadusega inimesed, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40% - 25000.- EEK • Alaealised õigusrikkujad – 7000.-EEK. Isik saab ühes kalendriaastas teenust ühe § alusel. 2005.aastaks on rehabilitatsiooniks kokku 21 miljonit, 2006.aastaks on Sotsiaalministeeriumi taotluses 46 miljonit.

10. Teenuste osas on sätestatud järgmised piirangud: Lapsed ja alaealised õigusrikkujad – teenuseid on lubatud aastas osutada 20 tundi. ERANDID: Füsioterapeudi teenused (individuaalne füsioteraapia ja grupi füsioteraapia) - mõlemaid 10 tundi aastas. Füsioterapeudi teenused liikumispuudega lastele (individuaalne füsioteraapia ja grupi füsioteraapia) – mõlemat 30 tundi aastas. Puude raskusastet taotlevad ja puudega täiskasvanud – teenuseid on lubatud aastas osutada 10 tundi. ERAND: Füsioterapeudi teenused (individuaalne füsioteraapia ja grupi füsioteraapia) - mõlemat 5 tundi aastas. Psüühilise erivajadusega inimesed: teenuseid on lubatud aastas osutada 10 tundi. ERANDID Füsioterapeudi teenused (individuaalne füsioteraapia ja grupi füsioteraapia) - mõlemat 5 tundi aastas. Tetgevusterapeudi ja sotsiaaltöötaja teenused (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine) – kõiki 35 tundi aastas.

11. Majutusteenus • Lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele võimaldatakse majutusteenust maksimaalselt 1550.- EEK eest aastas (arvestusega üks öö maksimaalselt 310.- EEK). • psüühilise erivajadusega inimestele võimaldatakse ööbimist aastas maksimaalselt 10850.- EEK eest aastas. Sõidukulusid kompenseeritakse 500.- EEK aastas (nii inimesele kui esindajale), kui rehabilitatsiooniasutus asub väljapool kohaliku omavalitsuse üksust. Sõidukulusid kompenseeritakse ka teenuse osutajale, kui selleks sõidetakse inimese elukohta – 500.- EEK aastas.

12. SoM määrus nr 35 sätestab: • Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vormi; • nõutavate lisadokumentide loetelu; • rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vormi; • rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vormi; • arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused.

13. Rehabilitatsiooni teenuse taotlemine: • Inimene pöördub piirkondlikusse pensioniametisse ja täitab taotluse. Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti (www.ensib.ee) ja Sotsiaalministeeriumi (www.sm.ee) kodulehelt ja kõikidest pensioniametitest. Taotlust ei pea täitma: • need, kes suunatakse rehabilitatsioonile puude raskusastme määramisel; • alaealised õigusrikkujad, kes esitavad penisoniametile alaealiste komisjoni otsuse, kus on mõjutusvahendina märgitud rehabilitatsioon.

14. Taotlusele lisada erinevad dokumendid: • koopia isikut tõendavast dokumendist; • kui on olemas, koopia puude raskusastme määramise otsusest; • kui on olemas, koopia eelmisest isiklikust rehabilitatsiooniplaanist; Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks: • perearsti või eriarsti saatekiri (väljavõte haigusloost või tervisekaardist); rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks; • perearsti või eriarsti tõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste ja nakkushaiguse esinemise kohta. Kui taotluse täidab isiku seaduslik esindaja, võtta kaasa ka esindusõigust tõendava dokumendi koopia

15. Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni (AEK) ekspertarst langetab otsuse 10 päeva jooksul. • Kui inimesel on õigus rehabilitatsioonile, siis saadetakse pensioniameti poolt suunamiskiri. Suunamiskirjas on nimekiri erinevatest rehabilitatsiooniasutustest ja inimesele sobivamad on ära märgitud. • Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab inimene ise talle sobiva asutusega ühendust võtma 21 päeva jooksul (kas posti, telefoni vm viisil). Lepitakse kokku teenuse osutamise aeg.

16. Esmakordselt rehabilitatsiooniteenusele minnes koostatakse inimese ja tema lähedaste osavõtul isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaani koostab vähemalt viiest liikmest koosnev rehabilitatsioonimeeskond, kes hindab inimese kõrvaabivajadust, toimetulekut jm. • Rehabilitatsiooniplaan koosneb tegevusvõime hinnangust ja tegevuskavast. Tegevuskavasse märgitakse vajalikud tegevused ja teenused, mis on olulised inimese iseseisvuse ja toimetuleku parandamiseks – nii rehabilitatsiooni raames osutatavad teenused kui ka muud teenused, mida võib pakkuda ja finantseerida ka kohalik omavalitsus, tööhõiveamet, haigekassa. • Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv isik, kes juhendab, kuidas rehabilitatsiooniplaani täita, kuidas selles märgitud teenuseid taotleda ja kelle poole võib pöörduda. Juhendav isik teeb võrgustikutööd KOV sotsiaaltöötajaga, perearstiga, kooliga. Inimene kinnitab oma allkirjaga, et on rehabilitatsiooniplaaniga tutvunud ja sellest aru saanud

17. Rehabilitatsiooniasutus koostab osutatud teenuste kohta arve. Inimene (või seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et talle on osutatud arves märgitud teenuseid. Arve esitatakse koos rehabilitatsiooniplaaniga pensioniametile. • (AEK) ekspertarst vaatab koostatud rehabilitatsiooniplaani üle, koopia plaanist säilitatakse pensioniametis, rehabilitatsiooniplaani originaal läheb inimesele. Arve tasutakse.

18. Hetkel kerkinud probleemid: • Sama-aegselt mitmed muudatused – asutuste registreerimine majandustegevuse registris; uued suunamiskirja vormid ja arve vormid; VV määrus uute hindade ja piirmäärade kohta, halduslepingute sõlmimine. • Mõningaid probleeme on tõusnud seoses rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele esitatud kõrghariduse nõudega - füsioterapeutide ja tegevusterapeutide puhul, kellel on sageli meditsiiniline keskeriharidus; • samuti on meeskondi, kelle liikmete hulgas on lõpetamata kõrgharidusega spetsialiste (sotsiaaltöötajad). • Teenuse piirangud – psüühilise erivajadusega inimeste puhul, samuti liikumispuudega inimeste puhul füsioteraapiaga – tuuakse välja, et piiranguks ongi aastane kasutatav summa ja rehabilitatsioonimeeskond ise otsustab, millist teenust kui palju oleks konkreetsele inimesele vaja.

20. Hetkel käsil olevad tegevused: • Aprilli keskel viime läbi 2 rehabilitatsioonialast infotundi ja anname välja voldikud; • Rehabilitatsiooniasutuste külastamine ESF projekti raames; • 2006.a eelarve – et meie taotletud summasid rahandusministeeriumis ei kärbitaks; • SHS muudatus alla 16 aastase lapse vanema või esindaja majutuse kompenseerimiseks rehabilitatsiooniasutuses; • lubada rehabilitatsioonimeeskonnas töötada füsioterapeutidel, kellele on EFL väljastatud kutsetunnistus.

21. TÄNAN! Karin.Hanga@sm.ee Tel 6269 225