Kavandatavad muudatused puudega inimeste sotsiaaltoetuste süsteemis

1. Kavandatavad muudatused puudega inimeste sotsiaaltoetuste süsteemis Tallinn, 15.02.2007

2. Hoolekande kontseptsiooni eesmärgid • Erikohtlemist vajavate ja riskirühma kuuluvate inimeste (puudelised, pikaajalised töötud, noored ja eakad) suurem tööga hõivatus • Parem hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet • Vaesuse vähenemine ja inimeste parem elatustase

3. Puudega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu eesmärgid Peamiste puudega inimeste iseseisvat toimetulekut takistavate probleemide kirjeldamine Puudega inimestele pakutavate toetuste ja teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi hindamine Täiendava abivajaduse analüüsimine

4. Uuringus käsitletud teemad • sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek • elamistingimused • kõrvalabi • rehabilitatsioon • tervis • õppimine • tööelu • vaba aja tegevused • sotsiaalsed suhted ja kaasatus • hinnang toetustele ja teenustele

5. Puudega inimesed Eestis Kokku on u 113 000 inimest, so 8,4% rahvastikust 16-74-aastaseid ligi 72 000, ehk 64% puudega inimestest Kõigist puudega inimestest on: 42% liikumispuue 32% üldhaigestumus, krooniline haigus 18% psüühikahäire 7% nägemis-, kuulmis-, keele- või kõnepuue

6. Puudest tingitud lisakulutused • 96%-l on lisakulutused • Keskmiselt 930 krooni kuus, vajadused hinnanguliselt kaks korda suuremad • Sagedamini on lisakulutused ravimitele, abivahenditele, transpordile • Hetkevõimalustest rohkem soovitakse teha lisakulutusi taastusravile, kodu kohandamisele, hooldajale

7. tööealised pensioniealised kokku ravimid transport abivahendid eritoit taastusravi elukoha kohandamine hooldaja psühholoogiline nõustamine 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 osakaal vastavaealistest puudega inimestest Lisakulutusi tegevate puudega inimeste osakaal, %

8. Üle poole puudega inimestest vajab abi väljaspool kodu liikumisel

9. Puudega inimeste abistajad

10. Puudega inimestega arvestamine teenuste osutamisel • 66% leiab, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni • 44% leiab, et sotsiaaltöötajad ei ole piisavalt mõistvad nende vajaduste suhtes • 41% leiab, et neil on puude tõttu minna raske teenuseid ja toetusi taotlema • 73% leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe, või need on madala kvaliteediga

11. Uuringu kokkuvõtteks • Puudega inimesed kogevad puude tõttu erinevaid takistusi igas eluvaldkonnas, alustades füüsilistest barjääridest kuni ühiskonnas levinud eelarvamusteni Ka puudega inimeste endi hoiakud ja eelarvamused piiravad nende osalemist ühiskonnas • Riik on erinevate takistuste vähendamiseks ja ületamiseks loonud mitmeid meetmeid Palju tööd seisab veel ees nende meetmete kättesaadavuse parandamisel ja kvaliteeti tõstmisel • Puudega inimeste paremaks kaasamiseks saab palju ära teha ühiskond tervikuna – inimesed, kellega kokku puututakse, tööandjad, meedia

12. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk Toetada puudega inimeste: • sotsiaalset kaasatust • iseseisvat toimetulekut • võrdseid võimalusi

13. Muudatused aitavad tagada • puudega inimeste suurema kaasatuse ühiskonda • süsteemi jätkusuutlikkuse • raha eesmärgipärasema jaotuse ja täpsema sihituse

14. Puudega lapsed (kuni 18-aastased) Laste kaasamisel ühiskonda ja ettevalmistusel iseseisvaks toimetulekuks on rõhuasetus rehabilitatsioonil ning hariduse, sh alushariduse ja võimetekohase kutsehariduse omandamisel Laste puhul jätkatakse puude raskusastme määramist pensioniameti AEK-s ning toetuse maksmine jääb seotuks puude raskusastmega

15. Tööealised puudega isikud(18 - 63-aastased) Tööealiste puhul on peamiseks eesmärgiks iseseisev toimetulekning vaesuse vältimine läbi tööhõives osalemise Selleks: • määratakse toetus juhtumipõhiselt lisakulude alusel • töötamise korral kompenseeritakse osaliselt ka töötamisega seotud lisakulud • rehabilitatsiooniplaanis pannakse pearõhk iseseisva toimetuleku soodustamisele ja töövõime taastamisele (sotsiaalhoolekande seaduse alusel)

16. Eakad ja töövõimetud Eakate ja töövõimetute puhul on eesmärgiks toimetuleku tagamine läbi integreeritud hooldussüsteemi, erinevate teenuste ja toetuste Pensioniealistele isikutele puuet ei määrata ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel toetusi ei maksta. Eakate hoolekanne läheb täies mahus üle kohalikele omavalitsustele

17. Puudega inimeste tugisüsteemid Sotsiaalteenuste osas täpsustatakse sotsiaalhoolekande seaduse eelnõuga kohaliku omavalitsuse kohustusi isikutele abi osutamisel, sh isiku vajaduste hindamist.Kohaliku omavalituse poolt pakutavad teenused hõlmavad elukoha kohandamist, transporti, isikliku abistaja ja tugiisiku teenuseid ning hooldust Tehnilise abivahendi saamise eelduseks on vastava abivahendi vajadus tulenevalt inimese tervislikust või funktsionaalsest seisundist, selle vajaduse määrab arst Rehabilitatsiooniteenuse osutamise eelduseks on meditsiinilised ja/või sotsiaalsed näidustused. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse kõikidele puudega lastele ning vajadusel eakatele isikutele. Tööealiste isikute rehabilitatsiooniplaani oluliseks osaks on pakkuda tööealisele puudega inimesele abi tööturul osalemisel

18. Täiskasvanud puudega inimeste hoolekanne Korraldamine anti kohalikele omavalitsustele üle eesmärgiga: • saavutada inimestele abi parem kättesaadavus • suurendada omavalitsuste võimalusi abi vajavate puudega inimeste hoolekande korraldamisel – omavalitsused on inimesele lähemal, nad on paremini, efektiivsemalt ja kiiremini suutelised hindama inimese toimetulekut ja vajadusel osutama abi Omavalitsusel on laiem valikuvõimalus otsustada, millist hoolekande vormi abi vajavale inimesele pakkuda – kompenseerida hooldaja kulutusi, osutada sobivaid hoolekandeteenuseid või maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi

19. Hooldajate arv

20. Hoolekandeteenuseid saanud inimesed teenuse liikide järgi, 2006

21. Kulud täiskasvanud puudega inimeste hoolekandeks 2005 • riigieelarvest eraldati 108,7 milj krooni • omavalitsused kasutasid 94,8 milj krooni (87%) 2006 • tulubaas suurenes täiskasvanud puudega inimeste hoolekande korraldamise üle andmise tulemusel 188,1 milj krooni • omavalitsused kasutasid 142,7 milj krooni, sealhulgas: • hooldajatoetus ja sotsiaalmaks 115,6 milj krooni (81%) • sotsiaaltoetused 15,7 milj krooni (11%) • hoolekandeteenused 8,7 milj krooni (6%) • arendus- ja personalikulud 2,8 milj krooni (2%)

22. Täiskasvanud puudega inimeste hoolekande kulude muutus 2005-2006

23. Sotsiaalse kaitse kulutuste muutus 2003-2006

24. Rohkem talupoja mõistust hoolekandesse ja võimalusi seda rakendada Aitäh!