1 / 13

ESF PITRA – suunad rehabilitatsioonisüsteemi arendamises 25. aprill 2007

ESF PITRA – suunad rehabilitatsioonisüsteemi arendamises 25. aprill 2007. Külli Roht, projektijuht. I Sihtgrupp – tööealine inimene või töötav ja töötada sooviv pensioniealine inimene. Sihtgrupi tunnused - inimene on: Tööealine või töötamist jätkata sooviv pensioniealine

redell
Download Presentation

ESF PITRA – suunad rehabilitatsioonisüsteemi arendamises 25. aprill 2007

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ESF PITRA – suunad rehabilitatsioonisüsteemi arendamises25. aprill 2007 Külli Roht, projektijuht

  2. I Sihtgrupp – tööealine inimene võitöötav ja töötada sooviv pensioniealine inimene • Sihtgrupi tunnused - inimene on: • Tööealine või töötamist jätkata sooviv pensioniealine • Puudega või pikaajalisest ehk progresseeruvast haigusest puude riskiga • töötu või puude/haiguse tõttu töötuks jäämise riskiga • Eesmärk: töötamine

  3. Sihtgrupp IIlapsed ja õppivad noored • Tunnused • Laps või nooruk (kui on 16 aastane või vanem, siis on õpilane) * puudega ( trauma, arenguhäire) * pikaajalise või progresseeruva haigusega * käitumishäirega mis takistab arengut ja õppimist, st. valmistumist töötamiseks ja sotsiaalseks kaasatuseks • Eesmärk: õppimine – selle abil valmistumine töötamiseks

  4. III sihtgrupp – eakas inimene • Tunnused: • Pensioniealine ja mitte töötav • Puudest, pikaajalisest või progresseeruvast haigusest (mitte ealistest muudatustest) tingitud toimetuleku raskused • Eesmärk: Võimalikult iseseisev toimetulek, sotsiaalne aktiivsus

  5. protsess • Esmatasandil hindamine (KOV, THA, arst, geriaatriline meeskond, haridusasutus, alaealiste komisjon) • Esmatasandil juhtumi lahendamine • Riikliku teenuse vajaduse hindamine, põhjendamine • Riikliku teenuse vajaduse ekspertiis, otsustamine kesktasandil • Esmatasandil juhtumi lahendamine kombineeritult riiklike meetmetega (programmidega) • Riikliku teenuse ressursi hindamine • Riiklik rehabilitatsiooni koordineerimine • Riiklike meetmete (teenuste, programmide) rakendamine

  6. Esmatasand- KOV, THA, arst, geriaatriline meeskond, haridusasutus, alaealiste komisjon • Eelhindamise instrumendi täitmine • Arstlik terviseseisundi hindamine • Juhtumi plaani koostamine • Meetmete rakendamine oma haldusala ulatuses • Võrgustiku loomine kliendile vajalike teenuste leidmiseks tuginedes koostöö kohustusele • kliendile vajalike riiklikke rehabiliteerivate teenuste (programmide) ostmine v. taotlemine

  7. Riikliku rehabilitatsiooni taotlemine • Esmatasandil ei õnnestunud juhtumit lahendada • Juhtum on komplitseeritud ( näiteks: liitpuuded, paljude barjääride koosmõju, probleemide kombinatsioon keskkonnas jne) • Juhtumi lahendamine vajab kitsast erikompetentsi.

  8. Riikliku teenuse taotlemiseks • eelhindamise instrument • terviseseisundi hinnang • vabas vormis põhjendus selle kohta, miks ei saa esmatasandil juhtumit lahendada (mis on tehtud, missugused takistused on ilmnenud) • riikliku teenuse taotlus

  9. Maakonna tasand • ekspert v. meeskond teeb otsuse taotluse rahuldamise kohta • EI – juhtum saadetakse tagasi lahendamiseks esmatasandile • JAH/EI – juhtum lahendatakse esmatasandil, plaani lisatakse taotletud riiklikud meetmed (programmid) • JAH – juhtum lahendatakse maakonna rehabilitatsiooni asutuse tasandil vajadusel koos puudespetsiifilise kompetentsikeskusega. • Positiivse otsusega kaasneb ressursi hindamine e. juhtumi eelarve koostamine

  10. Maakonna või piirkonna rehabilitatsiooni keskus • Koosseisus : • Juhtumikoordineerijad • Põhikonsultandid – erinevad rehabilitatsioonispetsialistid • Lepingupartnerid puudespetsiifilistest kompetentsikeskustest • Füüsiline keskkond • Sihipärane, omaette seisev asutus • Soodustav kujundus • Tööruumid + pansionaat • Ligipääsetav • Valmisolek suunduda ka kliendi keskkonda • Protsess • Informeerimine • Motiveerimine • Hindamine • Eesmärgistamine • Tegevuskava koostamine • Võrgustiku loomine • Täitmise juhendamine • Tulemuste hindamine

  11. Riiklikud meetmed, programmid • Psühhosotsiaalne ettevalmistamine , kursused • Kutserehabilitatsiooni programmid • Laste arenguprogrammid • Pereprogrammid • Puudespetsiifilised toimetulekuprogrammid • Abivahendi programmid

  12. Tööhõiveameti nõustaja (juhtumikorraldus) Haridusameti nõustaja ? Geriaatriline meeskond ? Klient taotleb abi Arst haigla Eriarst perearst KOV -sotsiaaltöötaja Hoolekande teenused Lihtsad juhtumid lahendatakse esmatasandil Tööhõivemeetmed taastusravi arendusravi • eelhindamise instrument • terviseseisundi hinnang • vabas vormis põhjendus • riikliku teenuse taotlus Keerukad, kompleksset lähenemist vajavadjuhtumid Maakonna rehabilitatsioonikeskus Juhtumipõhine koordineerimine – terve protsess Informeerimine Motiveerimine Hindamine Eesmärgistamine Tegevuskava koostamine Võrgustiku loomine Täitmise juhendamine Tulemuste hindamine Riiklikud meetmed e. programmid Psüühiline tasakaalu ja Sotsiaalne aktiivsuse valmisoleku kujundamine Erinevatest toimetulekupiirajatest tulenevate barjääride ületamine: toimetuleku oskuste õpetamine ja harjutamine Abi-vahendid ja nende kasutamise õpetamine .

  13. . Külli Roht 6480 118 roht@afaasia.ee TÄNAN!

More Related