Elukeskkonna kujundamine üldplaneeringu kaudu Saku valla näitel

2. Elukeskkonna kujundamine üldplaneeringu kaudu Saku valla näitel Kalle Pungas Geograaf, M.Sc Abivallavanem Tel. 6 712 445 kalle.pungas@sakuvald.ee

3. Saku valla visioon,logo ja tunnuslause Saku valla logo linnupesakasti motiiv sümboliseerib kodu looduse keskel. Saku valla tunnuslause "Läbi rohelise akna"on ühtlasi ka valla visiooniks

7. Saku vald – soositud elupaik • Valla keskus on Saku alevik • Saku asub Tallinnast 20-minutilise sõidu kaugusel • Saku vallas on 20 küla • Kolmveerand elanikest elab neljas valla suuremas asulas • Saku alevik (4712 elanikku) • Kiisa alevik (641 elanikku) • Üksnurme küla (375 elanikku) • Kurtna küla (316elanikku) • 1. jaanuari 2008 seisuga oli vallas 8423 elanikku

8. Rahvastiku vanuskoosseis 2003-2008

9. Üldplaneeringu lähteseisukohadÜLDPÕHIMÕTTED • Üldplaneering põhineb Saku valla arengukaval, andes selle visioonile ruumilise mõõtme kuni aastani 2020. • Säästva arengu põhimõtete järgimine, loodusliku ning kultuurilis-ajaloolise mitmekesisuse säilitamine ja arendamine. • Kantide (paikkondade) põhine lähenemine, kohalike (küla) kogukondade soovide arvestamine. • Vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (seotuna valla majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku kogukonda sulandumiseks jm). • Lähtumine olelusringi põhimõttest, kavandatavate tegevuste kõigi eeldatavate (nii sise- kui välis-) kulude arvestamine. • Teemade omavaheline integreeritus – erinevates eluvaldkondades kavandatavate tegevuste vastasmõjude arvestamine. • Oluliste mõjudega tegevuste kavandamisel erinevate alternatiivide väljatoomine ja nende kompleksne kaalumine. • Koostöö naaberomavalitsustega ühiste või omavahel seotud avalike ja erateenuste ning infrastruktuuriobjektide kavandamiseks.

10. MAAKASUTUS • Erinevate maakasutusfunktsioonide range eraldamise vältimine, vähendamaks valglinnastumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. • Funktsionaalse avaliku (üldkasutatava) ruumi säilitamine ja tekitamine. • Erinevate elanike rühmade võrdse kohtlemise printsiibi järgimine teenuste (nii avalike kui era) kättesaadavuse tagamisel. • Hajaasustus: • - eluasemete optimaalseks tiheduseks on mitte enam kui 3 üksikelamut 100 meetri raadiuses või üks elamu (maksimaalselt – kaksikelamu) 2 hektari kohta ja õuemaa suuruseks üldjuhul 5 %–10 % maaüksuse pindalast; • - hoonete ja rajatiste kavandamisel metsa, viljaka põllumaa ning loodusväärtuste maksimaalne säilitamine; • - eelistatud on madal (kuni 2 korrust) ja loodusesse sobiv hoonestus, korterelamuid hajaasustusse üldjuhul ei ehitata.

11. MAAKASUTUS (jätkub)Tiheasustus: 1. eelistatud on madaltihe hoonestus; 2. uute elamualade kavandamiseks sobivad järgmised alad: - olemasolevad tiheasustusalad (st nende piires asuvad vabad mitte-metsamaad, samuti suvilaühistute krundid); - olemasolevate tiheasustusaladega vahetult piirnevad ning nende piire ja kuju ümardavad mitte-metsamaade alad; - hajaasustust mitte säilitada soovivate külade keskustes paiknevad ja/või nendega vahetult piirnevad vabad mitte-metsamaad; - tiheasustusalade laiendamisel ja/või uute kavandamisel on juurdepääsuvõimalusi arvestades eelistatud lähedus olemasolevatele ühistranspordi (s.h eriti keskkonnasõbraliku raudtee) liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, era- ning avalikke teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, samuti ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kohese liitumise võimalus; - võimalikel uutel tiheasustusaladel moodustab avalik ruum (avalikud ja erateenused, pargid, mänguväljakud jm) vähemalt 20 % planeeritavast alast; - uute üksikelamukruntide suurus on üldjuhul 1500 m²-2400 m², suurenedes asula keskusest äärealade suunas; - uute korterelamukruntide koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) on uutel tiheasustusaladel üldjuhul 400-800 ning olemasolevatel tiheasustusaladel vähemalt 200, suurenedes asula keskusest äärealade suunas.

12. MAAKASUTUS (jätkub) • Võimalusel olemasolevate ehitiste/rajatiste (hooned, infrastruktuur jm) rekonstrueerimise eelistamine uute objektide kavandamisele. • Äri- ja tootmismaade kavandamisel keskkonnasõbraliku tootmise eelistamine, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Äri-ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 20-50 m laiune kõrghaljastusala. • Infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud jm) kavandamisel lahenduste toetamine, mis on vallale ja selle elanikele kõige väiksemate väliskuludega. Üleriigilise tähtsusega objektide projekteerimisel arvestada inim- ja keskkonnasõbralikkust (kohalike elanike liikumisvõimalused, jalgrattateed, metsloomade rajad jne). • Maakonna rohevõrgustiku teemaplaneeringu edasiarendamine, metsaalade säilitamine. • Avalike ning vaba aja veetmise teenuste (haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) osutamiseks vajalike perspektiivsete maa-alade kavandamine.

13. http://www.sakuvald.ee/15511 Saku valla uus üldplaneering (NB! Ei ole veel kehtiv dokument!) on saadetud Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. Eeldatavalt kehtestab volikogu selle märtsiistungil, jõustub tõenäoliselt aprillis. Dokumendid: • Saku valla üldplaneeringu seletuskiri • Kaart 1 Üldplaneering (põhijoonis) • Kaart 2 Teed ja tehnovõrgud • Kaart 3 Funktsionaalne tsoneerimine • Kaart 4 Saku aleviku ja ümbruse tsoneerimise skeem • Kaart 5 Kiisa aleviku ja Kurtna küla tsoneerimise skeem • Kaart 6 Munitsipaalmaad • Lisad

14. Üldplaneeringu seletuskiri 2. PEATÜKK TERRITOORIUMI PLANEERIMINE 2.1. Valla ruumilise arengu põhimõtted: 2.2. Ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu I etapi ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ’’Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused’’ täiendamiseks ja täpsustamiseks 2.3. Maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine 2.3.1. Mõisted 2.3.3. Ehituskeelualad 2.3.4. Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal 2.3.5. Uue hoonestuse rajamine tiheasustusega alal 2.3.6 Arhitektuursed nõuded 2.3.7 Alevike ja külade tsoneerimine 2.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine 2.5. Tiheasustusega alade määramine 2.6. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine 2.7. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine

15. Üldplaneeringu seletuskiri (jätkub) 2.8. Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 2.9. Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras 2.10. Reovee kogumisalade piiride, põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine 2.11. Puhke- ja virgestusalade määramine 2.12. Ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks 2.13. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine, riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine 2.14. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine üldplaneeringus 2.15. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 2.16. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

16. Olulised momendid ÜP-s (1) • Üldplaneering koosneb kaardimaterjalist (paberkandjal ja digitaalselt) ning seletuskirjast • Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasustusalade laiendamisel ja uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga on liitumineühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu

17. Olulised momendid ÜP-s (2) • Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses üldplaneeringu lahendusega. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi • Detailplaneeringute kehtestamisega vallale avalike teenuste pakkumiseks lisanduvad rahalised kohustused peavad olema ette nähtud valla arengukava ja vallaeelarvega

18. Olulised momendid ÜP-s (3) • Üldjuhul rajab detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi nii planeeritaval alal kui vajadusel ka sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Kui detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt Saku valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamisel

19. Tänan!