1 / 18

MIS MÕJUTAB EESTI MEDITSIINI?

MIS MÕJUTAB EESTI MEDITSIINI?. Heido Vitsur LHV panga majandusekspert. Võtkem selles selguse saamiseks vaatluse alla kolm küsimust. Kuidas meie tervis ja tervishoid rahvusvahelises võrdluses välja näeb? Miks ta sellisena välja näeb?

renee-barlow
Download Presentation

MIS MÕJUTAB EESTI MEDITSIINI?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MIS MÕJUTAB EESTI MEDITSIINI? Heido Vitsur LHV panga majandusekspert

  2. Võtkem selles selguse saamiseks vaatluse alla kolm küsimust • Kuidas meie tervis ja tervishoid rahvusvahelises võrdluses välja näeb? • Miks ta sellisena välja näeb? • Mida saaks teha, et see hakkaks teisiti, meile meeldivamalt välja nägema?

  3. NATUKE EUROOPA JA EESTI STATISTIKAT

  4. Keskmine oodatav eluiga 2003 2012 Euroopa Liit 77.8 79.7 Eesti 71,3 76,0 Läti 70,3 73,6 Leedu 71,5 73,4 Poola 74,2 76,3 Tšehhi 74,6 77,4 Soome 77,8 79,9 Rootsi 79,5 81,0 UK 77,8 80,4

  5. Tervena elatud aastad 2004 2010 Sünnil +65 sünnil +65 Euroopa Liit 69 12,4 71,7 14,1 Eesti 59,8 8,3 63,4 9,9 Läti 56,6 6,5 60,9 8,2 Leedu 57,3 7,0 60,0 8,2 Poola 60,2 7,6 64,1 9,2 Tšehhi 65,8 9,8 68,3 11,6 Soome 69,0 12,3 72,5 14,2 Rootsi 74,2 15,8 77,2 16,7 UK 72,5 14,7 75,3 16,7

  6. Krooniliste terviseprobleemidega inimesi (% 100 000 kohta) • Minu valimi kohta ei olnud Eurostati andmebaasis piisavalt andmeid

  7. Ülekaalulisus (2008) • Eesti 32,5 • Läti 38,0 • Poola 37,6 • Tšehhi 38,3 • Prantsusmaa 31,4 • Rumeenia 42,4

  8. Kehaline aktiivsus, alkoholi ja tubaka tarbimine • Sama lugu andmebaasiga kui krooniliste haiguste puhulgi

  9. Kulutused tervishoiule% SKTst 2003 2010 • Eesti 4,92 5,83 • Läti 6,54 6,84 • Leedu 5,67 7,09 • Poola 6,24 7,02 • Tšehhi 7,44 7,41 • Soome 8,15 9,04 • Rootsi 9,31 9,52 • USA 15,61 17.55

  10. Arstide ja õdede arv 100 000 inimese kohta 2002/2010 aastal Arste Õdesid ja põetajaid Eesti 314/323 672/921 Läti 275/291 533/572 Leedu 367/372 943/916 Poola 230/218 Tšehhi 350/358 1072 Soome 252/272 2700/2932 Rootsi 328/380 UK 208/271

  11. Kompuutertomograafe 100 000 inimese kohta (2010) Eesti 1,6 Läti 2,7 Leedu 1,8 Poola 1,4 Tšehhi 1,4 Soome 2,1 UK 0,8 (e) Bulgaaria 2,8; Kreeka, Küpros 3,4; Island 3,8

  12. Lisaks mõned arvud Eesti statistikastehkmeditsiinitöötajate palgast 2012 2012/13IIIkv • Keskmine palk Eestis 887 900/930 • Töötlevas tööstuses 864 849/919 • Infos ja sides 1448 1416/1619 • Avalikus halduses, riigikaitses1037 990/1097 • Hariduses 735 595/650 • Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 882 855/941

  13. Arstiabi kättesaadavus

  14. Haigestumise ja enneaegsete surmade koormast 100 000 inimese kohta. 1000 DALY aastat Eesti 16,2 Läti 16,8 Leedu 16,4 Poola 13,2 Tšehhi 11,8 Soome 11,3 Rootsi 9,6 UK 11.0 Jaapan 8.0 Itaalia 9.0 Zimbabve 82,0

  15. Enneaegse surma koormast 100 tuhande inimese kohta DALY 2004 WHO andmetel • Eesti 4676 • Poola 3245 • Tšehhi 2438 • Ungari 4193 • Soome 2305 • UK 2083 • Kasahhi 6304

  16. Miks me siis sellisena välja näeme? • On selline suhtumine minevikupärand või meie eripära? • On see tingitud meie arengufaasist ja noorest riigist? • On see tingitud meie praegusest jõukuse tasemest? • On see tingitud domineerivast ideoloogiast? • On see tingitud sellest, et me ei oska tervise ja majandusliku edukuse omavahelist seost õigesti hinnata? • On see tingitud sellest, et meil langetatatkse otsuseid liiga lühikesest ajahorisondist lähtudes? • On see tingitud meie väärtushinnangustest?

  17. Kõrvaltvaataja järeldus eeltoodust • Eesti meditsiinil endal pole häda midagi (usun, et meie meditsiin on tõepoolest ELi kõige kuluefektiivsem), kehvapoolne aga kipub suures osas olema kõik see, mis teda mõjutab: • eksiarvamised ja kujutelmad, • kõverdunud väärtushinnangud, • hoolimatus, • kodanikuühiskanna nõrkus • ......

  18. Mida tuleks teha teisiti? • Mõista senisest selgemini, mis ulatuses on rahvastiku ja terviseprobleemid avalik ja inimese isiklik asi. • Hakata tegudes senisest enam arvestama sellega, et tervise hoidmine on odavam ja tulemuslikum kui ravi? • Tuleb praktilistes tegevustes hakata arvestama, et tervise arvelt kokkuhoid ei ole kokkuhoid, vaid otsene raiskamine.

More Related