Lissaboni strateegia ja omavalitsused

1. Lissaboni strateegia ja omavalitsused Väino Hallikmägi EL Regioonide Komitee Eesti riikliku delegatsiooni liige

2. Lissabon, linnad ja vallad “Tihedam koostöö… Lissaboni strateegia vajab omavalitsuste panust nii nagu omavalitsused vajavad Lissaboni strateegiat.” Euroopa Komisjoni president Barroso

3. Lissabon, linnad ja vallad Tihedam koostöö… Suurem vastutus tähendab, et valitsuse eri tasanditel on ühised prioriteedid ja nad tegutsevad neile vastavalt kooskõlastatud viisil. See on võimalik vaid piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tihedama kaasamisega riiklike reformikavade rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse

4. Lissabon, linnad ja vallad Lissaboni tippkohtumisel 2000. aasta märtsis leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid kokku liidu uue strateegilise eesmärgi: kujundada Euroopa Liidust 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisem majanduspiirkond.Pärast seda on EL-s vastu võetud mitmeid majandusalaseid õigusakte, mis peamiselt käsitlevad turgude avamist teatud kaupadele ja teenustele.

5. Lissabon, linnad ja vallad Juba aastal 2000 lepiti kokku, et palju asju tehakse ära aastate 2000 ja 2001 jooksul (näiteks mõned: 2002. aastaks eemaldatakse barjäärid uurimistööga tegelevate teadlaste liikumiseks EL sees, 2001. aasta lõpuks on kõik EL koolid ühendatud internetti ning nad saavad kasutada multimeedia vahendeid, aastaks 2003 peaks liikmesriigid põhilised avalikud teenused kättesaadavaks tegema internetis, aasta 2000 lõpuks peaks olema valmis strateegia, kuidas kõrvaldada tõkked teenuste vaba liikumise teelt jne).

6. Lissabon, linnad ja vallad Uute töökohtade loomine oli Lissaboni strateegia peamine eesmärk Lõppeesmärgiks oli tõsta 2010. aastaks elanikkonna tööhõive määr 70 protsendini ja vahe-eesmärgina nähti ette 67 protsendilise tööhõive saavutamine 2005. aastaks. Praegu tundub, et nende eesmärkide saavutamine on raskendatud.

7. Lissabon, linnad ja vallad Oluline on seoses Lissaboni strateegiaga rõhutada, et 2005 a. Ülemkogu jaoks koostati Wim Kok'i (endine Hollandi peaminister) juhtimisel vahearuanne. Selles aruandes tuuakse välja, et EL ei ole Lissaboni strateegias mainitud eesmärkide suunas väga palju edasi liikunud ning aastaks 2010 ei ole EL kindlasti mitte kõige konkurentsivõimeline majandus maailmas ning USA on vahepeal (2000-20004) EL-st hoopis kiiremini arenenud ning teadusesse ning innovatsiooni hoopis rohkem investeerinud kui EL

8. Lissabon, linnad ja vallad Sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on Lissaboni strateegias oluline eesmärk ning mitmed ühtekuuluvuspoliitika instrumendid- eelkõige tõukefondid – aitavad, otseselt või kaudselt, kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele. See oli nii 2000-2006 programmeerimis-perioodil, kuid eriline side Lissaboni eesmärkidega on perioodil 2007-2013, tänu märgistatud tagatiste haldussüsteemile (earmarking)

9. Lissabon, linnad ja vallad Lissaboni strateegia monitoorimise platvorm alustas EL Regioonide Komitees tööd märtsis 2006. • vahetada informatsiooni omavalitsuspoliitikute vahel. • esile tuua väljakutsed ning samuti takistused Lissaboni strateegia elluviimisel kohalikul tasandil ning leida probleemidele töötavad ning asjakohased lahendused

11. Monitooring 2007 – olulised teemad Vastused EL-26 • KOV poliitika tänajatulevikus • Ühekuuluvuspoliitika aitab kaasa kohalike poliitikate elluviimisele • Ühtekuuluvuspoliitika lissaboniseerumine • Strateegia elluviimisel KOV-de kaasamine

12. Monitooring 2007 - tulemused • Lissaboni strateegiaga seotud eesmärgid on väga olulisel kohal ka kohalikus arengus (tööhõive, ettevõtluskeskkond, keskkond, inimkapital) • Järjest olulisemad – energiakasutuse tõhusus, taastuvenergia kasutuselevõtt, naiste suurem osalemine tööjõuturul • Struktuurifondid aitavad regionaalarengus rohkem kaasa kui Lissaboni strateegia • Märgistatud tagatiste haldussüsteemi (earmarking) tulemusena muutusid kulutusplaanid 57% juhtudest • Lissaboni strateegial võiks olla kulutuste planeerimisel suurem roll (95%)

15. Ühtekuuluvuspoliitikale on antud muudetud Lissaboni strateegias (2005-2008) oluline ülesanne. Selgelt on nõutud, et ajavahe-miku 2007–2013 ühtekuuluvus-poliitika tegevuskavad peavad olema kooskõlas Lissaboni eesmärkidega.Vahendite sihtotstarbeline eraldamine on kehtestatud struktuurifondide uues programmiperioodis 2007–2013 vahendina, mis võimaldab suunata ühtekuuluvuspoliitika jõupingutused Lissaboni eesmärkide saavutamisele.

17. Partnerluse edenemine…

18. Mida Reg. Komitee järeldab? • Lissaboni strateegiaga seotud tegevused on olulised, kuid strateegia ise mitte väga! • Lissaboni strateegia panus kohalikku/piirkondlikku arengusse on oluline vaid siis, kui sellega kaasneb raha tõukefondidest (- samas, kõike ei saa taandada vaid rahale) • KOV-d, liikmesriigid ja EL jagavad küll Lissaboni Strateegia eesmärke, kuid strateegia ühine elluviimine ei suju • Enamus vastanutest (96%) arvab, et neil võiks olla strateegia rakendamisel suurem roll

19. Territoriaalne dialoog 2007 – lubadused • Volinik Verheugen: Komisjon tutvub Reg. Kom. Lissaboni strat. monitoorimise platvormi (RKLSMP) raportiga, kui hakkab koostama strateegia elluviimise juhtnööre 2008-2011 • Volinik Hübner: ülalt-alla lähenemine poliitika planeerimisele ja elluviimisele ei too tulemusi. RKLSMPaitab süvendada partnerlust ja lähedust poliitika kujundamisel ja elluviimisel • Dr. Žagar (Sloveenia eesistumine): tihe kostöö Reg. Komiteega tagab RKLSMP raporti seisukohtadega arvestamise 2008 a kevadisel Ülemkogul

20. Järgmised sammud • Monitooringuraport valmis 2007 lõpus • Regioonide Komitee resolutsioonveebruaris 2008 (raporti vastuvõtt) • Territoriaalne dialoog on 4. märtsil 2008 • Euroopa Ülemkogu kevadel 2008

21. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !