170 likes | 529 Views
„Aktiivsus - ja tähelepanuhäire − kellele suur ja kellele väike probleem?". Anne Kleinberg lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla. Sissejuhatus. Esmakordselt kirjeldas 1902 Briti pediaater George Still Minimal brain disorder - MBD MBD - minimal brain dysfunction
E N D
„Aktiivsus-ja tähelepanuhäire − kellele suur ja kellele väike probleem?" Anne Kleinberg lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla
Sissejuhatus • Esmakordselt kirjeldas 1902 Briti pediaater George Still • Minimal brain disorder - MBD • MBD- minimal brain dysfunction • ADHD-Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder • USA versus Euroopa • Bioloogilised aspektid versus psüühilised, kognitiivsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid • Keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkus • Sekundaarsena liigne impulsiivus ja hüperaktiivsus
Hüperkineetiliste häirete kirjeldus • Varane algus, püsivuse puudumine tegevustes, mis nõuavad vaimest pingutust, kalduvus üle minna ühelt tegevuselt teisele, midagi lõpetamata, ja süsteemitu, laialivalguv ja liigne askeldamine • Hoolimatus, tegutsemine hetketujude ajel, sage õnnetustesse sattumine ja tihti mõtlematusest põhjustatud seaduste rikkumine • Suhted täiskasvanutega sageli pidurdamatud ja selles puudub normaalne ettevaatlikkus ja vaoshoitus • Tihti teiste laste seas tõrjutud • Vaimsete tegevuste tulemused on tavaliselt eakaaslastest nõrgemad, levinud on motoorse arengu ja keelearengu spetsiifilised häired • Võib põhjustada düssotsiaalset käitumist ja enesehinnanguprobleeme
Levimus • Sümptomeid esineb rohkem kui 10%-l lastest • Diagnostilised kriteeriumid on täidetud u. 2-5%-l lastest • Levimus varieerub 1-10%-ni • Northern Finland Birth Cohort 1986 andmetel, n=6622: • levimus 8.5% , P:T 5.7:1. • alatüübid teismeliste seas 28% kombineeritud, 64% tähelepanuhäirega ja 8% hüperaktiivne-impulsiivne • Oluliselt seotud ärevushäiretega (OR 2.4), meeleoluhäiretega (OR 2.9) ja käitumishäirtega (OR 17.3) (Smalley jt, 2007) • Täiskasvanutel 2-6%
Levimus • Vanemate ja õpetajate hinnangud erinevad • Vanemad poistel 3%, tüdrukutel alla 1%; • Õpetajad poistel 10%, tüdrukutel 1% • Linnas rohkem kui maal • Areneva elanikkonnaga piirkondades enam kui stabiilse elanike arvuga aladel • Madalamates sotsiaalsetes klassides rohkem kui kõrgetes • Lahutatud vanemate lastel rohkem • Kooliealiste hulgas enam kui eelkooliealiste hulgas
Eesti tervishoiustatistika • F90 koodiga ehk hüperkineetilisi häireid 2007 aastal psühhiaatri poolt konsulteeritud 1289 juhtu, • neist lapsi 1036 ( 877 P :159 T) • täiskasvanuid ja noorukeid 253 (187 M : 66 N) • Neist esmakordseid 391 juhtu • Lapsi 334 • Täiskasvanuid ja noorukeid 57 • Neist vaegurlus psüühikahäire tõttu 55(Sotsiaalministeeriumi statistika) • Tallinna Lastehaigla 2008 • 8% ambulatoorsetest juhtudest • Hüperkineetiline käitumishäire 7,5% käitumis-ja sõltuvushäiretega osakonna patsientidest
Ravi • Esmajärjekorras kõrvaldada antud momendi teravad probleemid • Koolitus ja nõustamine • Abi kasvatamisel • Pedagoogilised meetmed • Psühhoteraapia • Medikamentoosne ravi • KNS stimuleerivad amfetamiinirühma ravimid • Selektiivne noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor
Vastuolud ravis • Ravimite erandkorras kompenseerimine • “Ravikindlustuse seaduse” § 41 lõike 8 alusel kompenseerib Eesti Haigekassa kindlustatud isikule erandkorras Eestis registreerimata ravimeid ning alla 3-aastastele lastele ambulatoorselt kasutatavaid ekstemporaalseid ravimeid 90% soodusmääraga kuni 19000 kr kalendriaastas kogu ravivajaduse perioodil. • Taotluse esitamise kord • Ravimite erandkorras kompenseerimiseks tuleb kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal esitada taotlus haigekassa piirkondlikule osakonnale. • Esitatud taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:1. isiku ees-ja perekonnanimi;2. isikukood;3. apteegi nimi, kust toimub ravimi väljastamine;4. Ravimiametile saadetud ravimi impordi- ja kasutusloa taotluse esitamise kuupäev. • Isiku taotlusele peab olema lisatud tema raviarsti poolt koostatud põhjendus taotletava ravimi erandkorras kompenseerimise kohta.
Prognoos • Varases lapseas avalduvad sümptomid halvemat prognoosi • Sõltub vanemate ja lapse õigeagsest abist • ADHD ja käitumishäirete koosesinemine • Koolist välja langemine • Täiskasvanuea isiksusehäired
Mõju isiklikule elukvaliteedile • Häiritud õpivilumus • Tähelepanematus suurendab 2-10 korda õpiraskusi • Häiritud suhtlemine • Madalam täidesaatmisvõime • Madal enesehinnang, emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid • Lai häiritud käitumismustrite spekter, mis viib • Käitumishäireteni • Edasijõudmatuseni koolis/väljalangemiseni, 31,8% vs 2,3% kontrollgrupis • Kõrgema riskini jalakäijatega juhtuvateks ja sõidukiõnnetusteks
Isiklikud kaugtagajärjed • Antisotsiaalne isksusehäire 11-25-45% vs 1,6-5-6% • Alkoholi kuritarvitamine • Kriminaalsed rikkumised • Õpiraskused ja madal haridustase • Majanduslikud • madalam tööhõive määr • vähem formaalset kooliharidust • suboptimaalsed ametid
Mõju perekonna elukvaliteedile • Lapsevanemate stress kõrgem kui paljude muude laste tervisehäirete korral • Rasked lapse - vanema suhted • Lahkhelid abielus- vanematel 14 korda rohkem tülisid • Lahutus 3-5 korda sagedasem • Problemaatilised suhted õdede-vendadega • Vanemate meeleoluhäireid enam 27% vs 3,6% • Vanemate , eriti emade depressiooni enam • Alkoholiprobleemid • Vanemate alusetu süüdistamine-tõsise neurobioloogilise taustaga häire • Ravi valik ja kulutused
Mõju ühiskonnale • Suurenenud keskkonnariskid • Tõusnud liiklusõnnetuste risk • 50% enam jalgrataste või jalakäijatega seotud vigastusi • Suurem kriminaaluse risk • Vägivaldsed kuriteod , vahistamised –noorukitel 46% vs 11%, täiskasvanutel 21% vs 7% • Kriminaalkuritegude risk • Teismeliste raseduste risk • Ainete kuritarvitamsie risk
Majanduslikud tagajärjed • Otsesed kulutused arstiabile: • Suurenenud vaimse tervise teenuste kasutamine • Sagedasemad erakorralise medistsiini osakonna külastused • Ravimite maksumus= väike osa kulutustest • Tööandja: • Vanemate töö langenud tootlikkus ( 25% madalam) • Muutused vanemate tööstaatuses • 61 % vanematest: 21% vahetas töökohta, 44% vähendas töötundide arvu, 10% lõpetas töötamise täielikult • Rohkem töölt puudumisi: 10,4 päeva nädalas
Majanduslikud tagajärjed ühiskonnale • Ebaproportsionaalselt suur osa ühiskondlikest vahenditest • Kool ( USA-s 3 miljardit $, 1995) • Kriminaalõigussüsteem • Teised sotsiaal/ühiskondlikud teenused • Kaudsed kulud seoses käitumishäiretega • Liiklusõnnetuste tõttu • 50% rohkem lapsi hospitaliseeritud EMO-sse ja kaks korda tõenäolisemalt väljakirjutamisel suunatud edasiseks rehabilitatsiooniks või järelravile
Kokkuvõte • Häire, mis mõjutab negatiivselt laste ja nende perede elukvaliteeti • Häire, mis mõjutab otseselt või kaudselt kõiki ühiskonnaliikmeid • Sihipärane abi ja adekvaatsed ravivõimalused aitaksid väga suurt osa Eesti lastest ja nende peredest • Põhikooli –ja gümnaasiumiseaduse muudatus • Ravi kättesaadavus • Kaasamine • Perepoliitika osa • Kõigi meie probleem