160 likes | 347 Views
III grupitöö: Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja arengud: audiovisuaalsed materjalid IV: Andreas, Marju, Elis, Priit, Airi 22.03.2010. Audiovisuaalne arhiiv. Filmid, fotod, magnetlindid.. Eri tüübid, materjalid ja säilitustingimused. Audiovisuaalsed materjalid kasutamistüübi järgi:
E N D
III grupitöö: Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja arengud: audiovisuaalsed materjalid IV: Andreas, Marju, Elis, Priit, Airi 22.03.2010
Audiovisuaalne arhiiv Filmid, fotod, magnetlindid.. Eri tüübid, materjalid ja säilitustingimused
Audiovisuaalsed materjalid kasutamistüübi järgi: Objektid, mis vajavad kasutamiseks spetsiifilist tehnilist seadet, nt video- ja helisalvestised, digifotod jne Kasutamiseks tarvis ainult valgust, nt klassikalised analoogfotod
Probleemid Audiovisuaalse materjali üha kasvav hulk Probleemid: kasutamine kirjeldamine säilitamine autoriõigus
Kirjeldamine OCM (Outline of Cultural Materials) KVIS (Kultuuriväärtuste infosüsteem) AAT (Art & Architecture Thesaurus)
Katalogiseerimise printsiibid .. iseloomustavad vastavat katalogiseerimissüsteemi. bibliograafilised objektid peavad olema äratuntavad neis sisalduva info järgi kirjeldus objektist saadud info järgi diferentseerimisreeglid sarnaste objektide puhul Panizzi, Cutter ja Lubetzky arendasid katalogiseerimise printsiipe
Kataloogi eesmärgid • Charles Ammi Cutter (1837-1903) • .. töötas katalogiseermis-printsiibid välja 1876. a, kehtisid kuni 1960. aastani, mil need asendas Seymour Lubetzky.
Kirjeldamise printsiibid Elaine Svenonius'e teose „The Intellectual Foundation of Information Organization“ (2000) järgi: Kasutaja mugavuse printsiip Tavakasutuse printsiip Esitamise printsiip Täpsuse printsiip Piisavuse ja vajaduse printsiip Standardiseerimise printsiip Ühtlustamise printsiip
Katalogiseermisprintsiipide arendamine FRBR (Functional Requirements for Bibliographic Records) IMAP (Independent Media Art Preservation)
Audiovisuaalsed materjalid Kirjeldamise printsiibid, olulisemad detailid: mida täpsemalt ja vahetumalt dokumenteeritud andmed, seda väärtuslikum dokument. Nende puudumisel kaotab audiovisuaalne dokument paljuski oma väärtusest.
1) Arhiivi/katalogiseerimisnumber 2) Sisu: sündmus, osalejad, autorid, aeg, koht 3) Dokumendi füüsiline seisukord (originaal/koopia, formaat, materjal, värviline/mustvalge jne) 4) Salvestamise (ka ümbersalvestamise) aeg 5) Audiovisuaalse ainese kogusse saabumise aeg ja tingimused 6) Lisadetailid (juurdepääsu tingimused, deposiit, kahjustused jms)
Helilintide ja videokassetide andmeteks mh nn time-code (millisel kaugusel lindil või kasseti algusest on võimalik pala leida) Helisalvestised on sageli salvestatud eri kiirusega, andmebaasis peaks olema märgitud ka salvestamise ja mahamängimise kiirus Kogu salvestise või selle osa kestus. Esinejad
Ülesalvestamiseks on vajalik tehniline info (millega heli- või videosalvestis omal ajal salvestati). Nii on hiljem lihtsam otsustada ja valida tulevaste koopiate formaati
Eesti audiovisuaalarhiivid Filmiarhiiv ja filmiarhiivi infosüsteem FIS Filmiarhiiv: üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine, juurdepääsu tagamine ja arhiivijärelvalve teostamine. FIS: võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavatele arhivaalidele (filmi+video ja heli leidandmed ning annotatsioonid) www.filmi.arhiiv.ee
Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS Sisaldab nii Filmiarhiivi, Ajalooarhiivi kui ka Riigiarhiivi kogudes leiduva materjali kirjeldusi ja digikujutisi. www.ra.ee/fotis