200 likes | 486 Views
Energia salv. Olla või mitte olla?. Lembit Vali OÜ Energiasalv juhatuse liige. Lühikokkuvõte. Pumphüdroakumulatsioonielektrijaam ( PHAJ) koostöös 1,000 MW tuuleparkide ning gaasijaamaga on odavam planeeritavast 270 MW põlevkiviplokist 57 EUR/MWh võrra
E N D
Energiasalv Olla või mitte olla? Lembit Vali OÜ Energiasalv juhatuse liige
Lühikokkuvõte • Pumphüdroakumulatsioonielektrijaam (PHAJ) koostöös 1,000 MW tuuleparkide ning gaasijaamaga on odavam planeeritavast 270 MW põlevkiviplokist 57 EUR/MWh võrra • PHAJ on Eesti elektritarbimise tipukoormuse katmiseks umbes 2 korda odavam variant kui sama võimsusega gaasijaam koos LNG terminaliga, arvestamata säästu teede remondist • PHAJ rajamisel väljatav graniit asendab teedeehituses kasutatava lubjakivi ja vähendab teede remondikulusid määras (50 MEUR/ a), mis on samas suurusjärgus PHAJ subsiidiumiga (34,5 MEUR/ a 270 MW puhul kuni 63,9 MEUR/ a 500 MW puhul) • PHAJ kui taastuvenergiat integreeriva ja regiooni energiajulgeolekut suurendava objekti subsideerimist on võimalik rahastada EL fondidest ja/ või CO2 oksjonituludest • Müüt tuumaenergeetika odavusest on murdumas. Sealjuures arvutustes ei ole arvestatud ühiskonnale tervikuna lisanduvate kulutustega tuumaenergeetika väljaehitamiseks vajaliku taristu loomisel.
Elektrienergiajulgeolek: võimalikud valikud Omad jaamad või sõltuvus Venemaast jah ei Eelistatuim variant jah ei jah ei jah ei jah ei jah ei jah ei jah ei jah ei * NPS – NordPool Spot
Energiasalv Energiajulgeoleku tagamine turutingimustes. • Kas teiste riikide tarbijad maksavad kinni meie elektritarbimise võimaluse tulevikus? • Elektribörsil konkureerivad tootjad muutuvkulupõhiste hindadega. • Reservid ammenduvad lähiajal. • Uusi tootmisvõimsusi ehitatakse ainult subsiidiumite toel või oma tarbimise rahuldamiseks. • Projektide ettevalmistamise ja ehituse aeg 10 aastat. • Järeldus: Eestis on vaja investeerida elektritootmisse.
Võrreldavad tootmisviisid. • Tuuleenergia+pumphüdroakumulatsioonjaam • Põlevkivi uued plokid • Gaasielektrijaam • Tuumaelektrijaam • Koostootmine omab eelistust iga võimaliku stsenaariumi korral
Elektritarbimise katmise graafik 2023.a • PHAJ on ideaalne tipptarbimise katmiseks, kuna investeerimiskulu MW kohta on madalaim võrreldes alternatiividega (nt. gaasijaam) • Gaasijaam ei lahenda tipu katmise probleemi, kuna tipu ajal on reeglina külmad ilmad ning gaasi tarbimine on maksimaalne, seega nii suurt kogust nagu jaam vajaks ei ole võrgust tehniliselt võimalik anda • Gaasi tarne Venemaalt ei ole kindel • Prognoositud suurim tarbimine on 1 800 MW tunnis1), seega tipujaama maksimaalne võimsus on 480 MW • PHAJ planeeritud võimsus on 500 MW, mis kataks tipukoormuse 1) Elektri tarbimine on prognoositud kasvama 1,1% aastas kuni 2023.a
PHAJ koos tuuleparkidega vs põlevkiviplokk PHAJ, tuuleparkide & gaasijama simuleeritud toodang MWh • 270 MW võimsusega PHAJ koostöös 500 MW maismaa, 500 MW avamere tuuleparkide ning gaasijaamaga võivad palju efektiivsemalt ning odavamalt asendada ühte planeeritavat põlevkiviplokki ning tagada 270 MW neto baaskoormust, tootes samas 58% ehk 1,165 GWh rohkem elektrit • Tootes 114 GWh elektrit töötaks gaasijaam ainult 423 tundi ehk ajal, kui tuult ei ole pikaajaliselt • Tuuleparkide toodangu prognoosimiseks on kasutatud reaalseid Hiiumaa tuuleandmeid (mõõdetud 2009. aastal) ning Siemensi3,6 MW võimsuskõverat
Comparison of costs across technologies Nuclear is more expensive than balanced wind Comparison of subsidy levels for different types of generation PV of costs: EUR/ MWh • Present value of the subsidy payments is calculated and divided by the amount of electricity generated during this period • Nuclear -1000 MW; CCGT gas – 270 MW; wind - 500 MW; balanced wind – 500 MW onshore, 500 MW offshore wind & 270 MW hydro pump storage & 270 MW gas power plant; oilshale - 300 MW • The present value of costs for 1 MWh generated is compared across different technologies *including social-economic costs Note: capital cost is assumed 5% for wind and oilshale and 8% for nuclear; oilshale net capacity is 90% of gross capacity (e.g. 270 MW vs 300 MW); subsidy for intalled oilshale capacity is calculated based on 8 000 working hours per year and CO2 price of 30EUR per ton; generation of oilshale PP is calculated assuming 8 000 working hours per year. There is no cap for subsidy for wind energy per produced MWh.
Erinevate tehnoloogiate võrdlus Stsenaariumite kulude nüüdiväärtuste võrdlus Tuuma CCGT Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium EUR m EUR m EUR m
Energia salvestamise tehnoloogiad EnergiaSalv Allikas: Emerging Energy Research, presentatsioon Energy Storage Forum Europe 2010 konverentsil
Hüdroakumulatsioonijaam Lühiülevaade • Hüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks • Planeeritud võimsus 500 MW • Hinnanguline investeering 304 miljonit EUR: 608 tuhat EUR/MW • Teostatud: • ǺF eeluuring jaama ehituseks • Merevee veehaarde eelprojekt • Kavatsuste protokoll Tallinna Sadamaga on alla kirjutatud • Optimaalne logistiline asukoht graniidi realiseerimiseks • Ülemine veehoidla on Soome laht • Vastavalt detailplaneeringule on sadama territoorium tööstusmaa • Kavatsuste protokoll MKM-ga on alla kirjutatud • Detailplaneering ja KSH on algatatud • Järgmised sammud: • Kokku leppida finantseerimise skeem • Geoloogilised uuringud, vee erikasutusluba • Rajada graniidi klaster koostöös Eesti Maanteeametiga
Tänan kuulamast!Küsimused? • Minu kontaktid: lembit@energiasalv.ee telefon 5163600 • Täiendav materjal OÜ energiasalv kodulehel www.energiasalv.ee