Mida pidada silmas kaitsmisettekande koostamisel ja esitamisel

1. Mida pidada silmas kaitsmisettekande koostamisel ja esitamisel Ivo Leito Ivo.leito@ut.ee

2. Kaitsmisettekande eesmärk • Mõttekas on • Eksponeerida enda tugevaid külgi • Mitte väga eksponeerida enda nõrku külgi Kaitsmisettekande eesmärk on veenda kuulajaid enda kompetentsuses ja küpsuses

3. Kaitsmisettekande struktuur Struktuur • Võimalik (mitte ainuvõimalik) struktuur: • Sissejuhatus • Tausta avamine • Probleemipüstitus • Töö eesmärk • Metodoloogia • Tulemused • Nende tähtsus, seosed varemtehtuga • Töö edasiarendamise võimalused • Kokkuvõte

4. Sissejuhatus Struktuur • Defineerib põhimõisted • Avab teema tausta • Miks on see teema oluline, et selle peale üldse lõputööd teha? • Püstitab probleemi • Mis on see, mis valdkonnas on halvasti, st, mida Teie oma töös tahate parandada? • Püstitab konkreetse(d) töö eesmärgi(d)

5. Metodoloogia Struktuur • Seletab põhijoontes, kuidas eksperimendid, arvutused, andmetöötlus kavandati ja läbi viidi • Kavandamine (miks just nii tehti) võib vahel olenevalt teemast olla väga oluline • Ja on sageli meelisteema küsijatele • Liigseid detaile ei maksa seletada • Detaile võib olla slaididel rohkem kirjas, kui Te räägite • Kuidas otsustada, mis on oluline? • Abimees No 1: juhendaja

6. Metodoloogia Struktuur • Head fotod ja skeemid, nagu näiteks see, on väga abiks: Siin ja edaspidi on kõik näidis-skeemid, -graafikud ja -tabelid pärit reaalsetest esitatud ettekannetest

7. Metodoloogia Struktuur • Mõned detailsemad slaidid potentsiaalsele tõsisemale huvilisele võib panna ettekande lõppu, nn lisaslaidideks • Neid ei näidata ettekande ajal, aga saab kasutada, kui tuleb tehnilisi küsimusi • Need aitavad sujuvamalt tehnilistele küsimustele vastata ja nende olemasolu tugevdab muljet, et tudeng valdab teemat ja on oma ettekande hoolega läbi mõelnud • Neid ei maksa teha “suunatult” retsensendi küsimustele • Võib jääda “lavastuse” mulje

8. Tulemused Struktuur • See osa esitab olulisemad tulemused • Sageli on mõttekas esitada tulemusi valikuliselt, kaasates vaid olulisimad • Ülejäänutest võib teha lisaslaide • Tulemuste osa maht võiks olla ca 40-50% ettekandest • Kui tulemused on artikli(te)na avaldatud või avaldamiseks esitatud, siis tasub seda märkida

9. Kokkuvõte Struktuur • See osa võtab, eelistatult ühe slaidi ulatuses, kokku olulisimad tulemused • Ei too sisse uut infot • See slaid võiks jääda ekraanile peale ettekande lõppu • Sööbib sageli komisjonile hästi mällu • On mõtet hoolega mõelda selle üle, kuidas seda vormistada

10. Slaidid: kujunduspõhimõtted • Üldist • Slaididele numbrid • Eelistatult tume tekst heledal taustal • Võiks olla mingi tagasihoidlik kujundus, mitte lihtsalt must valgel • Võimalusel “üks slaid - üks mõte” • Tekst • Pigem vähem kui rohkem • käesolevas ettekandes on teksti pigem liiga palju, aga see pole ka kaitsmisettekanne • Pigem rohkem skeeme/graafikuid ja vähem teksti • Hästi loetav • Animatsioon? • Mõistlikult kasutades annab palju juurde

11. Arvandmete esitamine Arvandmed • Arvandmed peavad olema esitatud nii, et on selge, mida mõõdeti ja mille kohta andmed käivad • Kõik arvandmed esitada ühikutega! • (va ühikuta suurused) • Ühik ei pea olema iga arvu taga, võib olla nt tabeli päises, aga peab olema üheselt selge, mis see ühik on

12. Arvandmete esitamine Arvandmed • Mõistlik hulk tüvenumbreid • Hea, kui on tulemused võimalik anda määramatuse hinnangutega • Määramatusel 1-2 tüvenumbrit • Tulemusel ja tema määramatusel sama arv komakohti • Määramatused võivad olla ka eraldi üldistatult esitatud • Ka siis, kui ei tehtud süvitsi määramatuse arvutusi, peab Teil olema mingigi ettekujutus, millise usaldusväärsusega Teie tulemused on

13. Ebamõistlikult esitatud arvandmed Arvandmed • Pole päris selge, mida mõõdeti • Ühikud on puudu • Ülemäära palju tüvenumbreid

14. Tabelid Arvandmed • Mitte liiga palju lahtreid • Mitte liiga keerukas struktuur • Mitte liiga väike tähesuurus • Veerud ja read defineeritud • Kui on arvandmeid, siis ühikud • Eelistatult veergude päistes, mitte lahtrites • Lahtrite väljaeraldamine, nooltega selgitamine jne on kasuks

15. Üsna mõistlik tabel Arvandmed

16. Ebamõistlik tabel Arvandmed

17. Eelmise slaidi tabeli puudused Arvandmed • Veerud enamikus sisuliselt tähistamata • Ühikud puudu • Liiga väikesed numbrid • Liiga palju andmeid • Liiga palju tüvenumbreid

18. Skeemid ja graafikud Skeemid ja Graafikud • Ülevaatlik ja hästi haaratav viis tulemuste esitamiseks • Korrektne vormistus on oluline • Telgede tähistused, ühikud • Kui graafikul pole pealkirja, peab jutust või slaidi pealkirjast selguma graafiku sisu • Võimalusel võiksid graafikutel olla “error bar”-id • Nooltega selgitused, kastidega välja eraldamine jne on kasuks

19. Skeemid ja graafikud tuleb ise teha! Skeemid ja Graafikud • Mingil juhul ei maksa kaitsmis-ettekandes kasutada internetist saadud või raamatutest skaneeritud skeeme või graafikuid!

20. Üsna mõistlik graafik Graafikud

21. Mitte parim graafik Graafikud

22. Eelmise slaidi graafik Graafikud • Puudused: • Y teljel pole korrektne mõõtesuurus: • Jagada saab suurusi, mitte elemente! • Ei saa olla Co/Ti, peab olema kas nende elementide sisalduste, signaalide vms suuruste jagatis • Katsepunktid liiga väikesed • Võimalusel võiksid olla graafikutel “error bar”-id • Voorused: • X telg tähistatud • Joon pandud läbi punktide vastavalt mudelile, mitte punkte ühendades

23. Peaaegu kohustuslikud graafikud Graafikud • Kui töös tegeletakse LC analüüsiga, spektrite interpreteerimisega vms, siis näidiskromatogramm(id) või spekter(rid) on peaaegu kohustuslikud • Kasutatav instrumendi tarkvara võib seada mõned piirangud vormistusele

24. Kromatogramm Graafikud

25. Eelmise slaidi kromatogramm Graafikud • Hästi: • Piisava intensiivsusega ja tähesuurusega • Sageli on tarkvara piirangute tõttu tähed väga väikesed ja halvasti loetavad • Olulised piigid on tähistatud • Halvasti • X telg tähistamata ja Y telg peaaegu ka • Tähistused saab PPT-s tekstikastidega juurde panna, pole vaja, et tarkvara seda teeks, kui see raske on

26. Sisulised aspektid Te peate olema võimeline selgitama iga aspekti, iga terminit ja iga väljendit oma töös! • Peate oskama iga oma aine struktuuri joonistada • Peate oskama iga võrrandi sisu selgitada • Slaididel võib olla asju, mis pole kõige olulisemad ja mida Te oma jutus ei räägi • Aga see fakt, et nad slaididel on võib ära hoida tülikaid küsimusi: keegi ei saa arvata, et Te neid asju ei tea või ei pea oluliseks

27. Enne ettekandmist Ettekandmine • Mida rohkem silmi Teie ettekannet näevad, seda parem • Mida rohkem kordi Te seda kellelegi (või ka “seinale”) ette kannate, seda parem • Kaitsmisettekanne on lühike ja on hea, kui on üsna täpselt selge, millise slaidi juures millised laused öelda • Mingil juhul ei tasu ettekannet paberilt maha lugeda!

28. Enne ettekandmist Ettekandmine • Minge kaitsmisruumi võimalusel hommikul enne kaitsmist ja • Laadige ettekanne arvutisse • Eelistatult kasutage ruumi statsionaarset arvutit • Jooksutage ettekanne läbi, et veenduda, et kõik töötab • Tutvuge slaidikerijaga ja laseriga, et teaksite, kuidas neid kasutada • Abimees No 1: juhendaja

29. Ettekandmine: ajastus Ettekandmine • Ettekandmisega üle lubatud aja minek on väga ebasoovitav • Kaitsmisettekande pikkus on enamasti maksimaalselt 15 min • Kaitsmise ajal räägib inimene peaaegu alati kauem kui harjutamisel • Soovitav on rihtida harjutamise ajal ettekande pikkus 10 min kanti

30. Esimesed sõnad Ettekandmine • Austatud kaitsmiskomisjoni esimees ja liikmed, lugupeetud retsensent, head kuulajad,minu töö teemaks oli… • Mitte: • No tere siis ka minu poolt! • Ennast tutvustada pole vaja, sestseda teeb koosoleku juhataja

31. The first words Ettekandmine • Honored chairman, members of the defence committee and opponent, dear listeners,the topic of my thesis was… • Not: • Hello! • You do not need to introduce yourself as this will be done by the chairman

32. Viimased sõnad • See on minu poolt kõik, tänan tähelepanu eest!

33. Last words • This is all from me, thank you for your kind attention!

34. Küsimustele vastamine Ettekandmine • Ettekannet esitama minnes võtke töö kaasa (ükskõik, mis kujul), sest tööd on hea vastamisel kasutada • Väga hea vastus on “See on seletatud minu töös leheküljel 27”, millele järgneb lühike selgitus • Eriti hea, kui nii saab vastata retsensendile, sest see vihjab delikaatsel moel komisjonile, et retsensent pole piisava hoolsusega tööd lugenud • Vastus “Juhendaja ütles” ei kõlba • Kõige parem, kui saate vastates juhendaja üldse mängust välja jätta

35. Mõned kasulikud nõksud Powerpoint’i kohta • Ettekande startimine esitlusrežiimis:klahv F5 • Mingile konkreetsele slaidile minek esitlusrežiimis: trükkige klaviatuuril slaidi number ja vajutage <ENTER>