Õppekavaarenduse juhtimine ja nõustamine

1. Õppekavaarenduse juhtimine ja nõustamine Erkki Piisang

2. Sissejuhatus

3. Õppekava arendusprotsess Õppimine toimub õppija aktiivse tegevuse abil: ta õpib sellest, mida ta teeb, mitte sellest mida teeb õpetaja. (Ralph W Tyler 1949)

4. Õppiv organisatsioon

5. Õppekavaarenduse juhtimine ja nõustamine. Erkki Piisang

6. Natuke seadusandlusest

7. Õppekavaarendus • Õppekavaarendus on kahes vaates – loomine ja arendamine • Uute esmaõppekavade loomine. • Uute jätkuõppekavade loomine • Uute täiskasvanute tööalase koolituse õppekavade loomine. • Õppekavade ülevaatamine ja arendamine

8. Mõisted • Tasemeõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kutsetasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kutsetaseme õppele; • Täiendusõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse. • Tasemeõpetoimubteiselkuniviiendalkutsetasemel. • Esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu; • jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kutsetasemele vastava kvalifikatsiooni olemasolu.

9. Kooli strateegia õppekavatööks. • Akrediteerimine • Seadus – 5 taseme õppekavasid, tohivad teha ainult need õppeasutused, kes on saanud täisakrediteeringu. • Hindamisvaldkonnad • Kutsestandardid • Nn „Rätsepatöö“ • Kus selline tegevus peaks olema kajastatud?

10. Õppekavatöö õppeasutuses • Õppekavatöö eesmärgistamine: • Uute õppekavade loomine • Olemasolevate õppekavade ülevaatamine • Õppekorraldus toetus õppekava eesmärkidele saavutamisele. • Õppeprotsessi vastavus õppija ootustele. • Õppeprotsess tulemuslikkus. • Jne

11. Kooliõppekavakoostamiseprotsess

12. KOOLI ÕPPEKAVA STRUKTUUR • Kooli õppekava koosneb kolmest osast: • Tiitelleht • Õppekava üldosa, mis kantakse EHIS’esse • Moodulite rakenduskava, mis koosneb mooduli rakenduskavadest.

13. 9 sammu mooduli rakenduskava koostamiseks • Samm – eesmärgi täpsustamine või sõnastamine • Samm - õpiväljundite ja lävendikri-teeriumite täpsustamine või sõnastamine • Samm - õppetöö vormide ja mahtude kokkuleppimine • Samm - hindamismeetodite valimine • Samm - õppemeetodite valimine, sh iseseisva töö määratlemine • Samm - Õppesisu sõnastamine • Samm- Mooduli hinde kujunemise kirjeldamine • Samm- Hindamiskriteeriumite koostamine hindamismeetodite juurde • Samm - Õppematerjali kavandamine E.Pilli (Käsiraamatu käsikiri – Lisad)

14. Kooli õppekavade nomenklatuur • Millised on kooli õppekavad ja millised on nende vahel seosed?

15. Õppekavad uues KÕS-is

17. Jätkuõppekavade koostamine

18. KooliõppekavadesüsteemlähtubkutsestandarditestjaRÕK’istKooliõppekavadesüsteemlähtubkutsestandarditestjaRÕK’ist

19. Täienõppe õppekavad

20. Näide moodulite struktuurist JUHI ARENGU PROGRAMM TÖÖJUH-TIMINE

21. Õppekavade arendamine Alice: kuhu ma peaksin suunduma? Jänes: kuhu sa minna tahad? Alice: ma ei tea? Jänes: siis on ka ükskõik, kuhu suundud?

22. Kooli õppekava arendus

23. Õppekava protsess

25. Kutseõppeasutuseõppekavaarendusemudel. • Milline võiks olla vastav mudel meie koolis? • Kuhu me peaksime suunduma? • Kuidas pöörleb meie õppekavatöö Demingi ratas? • Milline on selle töö mõju ja kuidas selle positsineerub nõunik?

26. Poolte rollid õppekava arenduses

27. JÕUDU TÖÖLE! Milline on meie õppekavatöö mudel ?

29. Tänan!