1 / 9

EHF aprill 2012

Isiksuse arengule orienteeritud kool ja koostöökeskne õpikäsitus Kommentaar projektile Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti haridusstrateegia 2012-2012 ViiveRiina Ruus, TLÜ emeriitprofessor. EHF aprill 2012. Teelahkmel : vastuseta küsimused, ärevus, umbusk.

sarah
Download Presentation

EHF aprill 2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Isiksuse arengule orienteeritud kool ja koostöökeskne õpikäsitus Kommentaar projektile Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti haridusstrateegia 2012-2012 ViiveRiina Ruus, TLÜ emeriitprofessor EHF aprill 2012

  2. Teelahkmel: vastuseta küsimused, ärevus, umbusk • Tasuta kõrgharidus ja üliõpilaste arvukus? Ülikoolid/erialad: kas õpetamis- versus teaduskesksed? Kõrgharidus ja innovatsioon? • Üld- ja põhikoolijärgse kutsehariduse funktsioonid (kas gümnaasium kui ettevalmistus ülikooliks?) ja proportsioonid? Kas põhikoolide sulgemine jätkub? Riigi versus KOV vastutus põhihariduse eest? Tasuta lasteaed versus tasuta kõrgharidus? • Õpetajate palgatõus ja töökoormus? Mis saab vabanenud õpetajatest kui tippspetsialistidest?

  3. Väljavõtteid minister J. Aaviksoo seisukohavõttudest • ... me ju ei tea, kas see tahtmine neid reforme teha, tegelikult ka olemas on...otsuseid selle kohta, missuguse kontseptsioonialusel reform teha ja kas üldse teha, ei ole veel...Mina olen seda meelt, et õpetajaamet on amet nagu iga teinegi( EPL 09.03.) • Minu ülesanne on lähinädalatel panna koalitsioonile ette need aluspõhimõtted, millest lähtudes võiks haridusreformi kaaluda. See hõlmaks mitte ainult gümnaasiume, vaid ka laiemalt põhikoole ja kutseharidussüsteemi... Investreering väärtustesse ja oskustesse on meie raskesti ennustatavas maailmas keskse tähendusega. (...on mõistlik vaadata ka idamaiste eeskujude poole: Singapur, Korea, Shangai (Sirp 05.04.)

  4. Inimareng kui kõrgeim väärtus • Isiksuse arengule orienteeritud kool (haridus) ja koostöökeskne õpikäsitus (haridusstrateegia 2012-2020 keskne aluspõhimõte). • Inimareng - ajalooliselt muutuv. Postindustriaalneühiskond - postmateriaalsed väärtused, st inimese emantsipatsioon, sõltumatu, suveräänne isiksus, : • eneseväljendusvabadus kui väärtus • tahtmine-suutlikkus- võimalus oma elu ise kontrollida Allikas: Welzel, Chr. Political Culture. (2009) The Sage Handbook of Comparative Politics. Todd Landmann, Neil Robinson(eds). LA, Lnd, N,Y. Sage, 299-318.

  5. Sõltumatu, vaba isiksus/ eneseväljenduslikud orientatsioonid • Demokraatlik orientatsioon (sõnavabaduse ja sõnaõiguse -töökohal, kogukonnas, valitsuse otsuste suhtes - väärtustamine) • Liberaalne orientatsioon (sallivus nonkonformismi, näiteks homoseksuaalsuse suhtes) • Aktivistlik orientatsioon (harjumus välja öelda oma arvamus, valmisolek osaleda protestiaktsioonides jms) • Orientatsioon enesetõhususele (usk, et omatakse kontrolli oma elu üle) • Orientatsioon usaldusele (uskumus, et inimesi võib usaldada) Allikas: Welzel, ibid 305

  6. Tingimused sõltumatu isiksuse kujunemiseks • 1) sotsiaalmajanduslikud: RESSURSID, materiaalsed (raha, ruumid); teadmised, oskused; suhtevõrgustikud – aluseks enesemääratlemise võimekusele • 2) institutsionaalsed: DEMOKRAATLIKUD vabadused – aluseks enesemääratlemise õigusele • 3) kultuurilised: emantsipatsiooni, sõltumatuse,vabaduse IDEAALID – aluseks enesemääratlemise püüdlustele, motivatsioonile • Allikas. Welzel, Chr, Inglehart, R. (2007) Mass Beliefs and Democratic Institutions. - The Oxford Handbook of Comparative Politics. Carles Boix and Susan C. Stokes (eds). Oxford University Press, 297-316, lk .

  7. Vaba isiksus, isekus, solidaasrus ja protestivaim • Solidaarsus versus isekus, kollektivism versus individualism. Eneseväljenduslikud (self-expressive) väärtused ei tähenda isekust, individualism annab solidaarsusele teise aluse: austus teise inimese eripära ja eneseväärikuse vastu, rühmakuuluvus ei ole vangistus • Aktivism, protest: kui on põhjust olla eliidiga/ võimuga rahulolematu, siis olukorra paremakstegemise nimel ei kardeta seda välja näidata (demonstratsioonid, streigid, avaldused jms). Allikas: Welzel, ibid, 306-311.

  8. The World Value Survey Cultural Map 1999-2004 • (http://www.worldvaluessurvey.org) • 1. dimensioon: traditsioonilised väärtused - ilmalikud/ratsionaalsed väärtused (traditsioonilised: usk, autoritaarsus lastekasvatuses, tradistioonilised pereväärtused, abordi- ja abilelulahutamise vastustamine, natsionalism) Eesti väga ilmalik-ratsionaalne) • 2.ellujäämisväärtustelt eneseväljenduslikele, POSTMATERIAALSETELE (majanduslikult heaolult personaalsele heaolule, elukvaliteedile, raske töö asemel kasvatuses loovus, kujutlusvõime, eneseväljendus, austus eripära vastu, usaldus, poliitilise mõõdukuse atmosfäär). Eesti – ellujäämisväärtused ülekaalus

  9. Kõrge inimareng kui Eesti idee? • ÜRO inimarengu indeks (tunnused:oodatav eluiga sünni hetkel, õpinguaastate arv, rahvamajanduse kogutulu). Eesti kuulub väga kõrge inimarenguga riikide hulka- 34. koht 2010. (1.- Norra, 2. Austraalia, 3. Uus-Meremaa; 4. USA; Rootsi – 9., Soome- 16., Taani- 19; kõrge inimarenguga riikide seas - Leedu- 44., Läti – 45., Venemaa. 65.koht). • Kas eeldused vaba, ennast väljendava, loova isiksuse kujunemiseks on Eestis olemas? Põlvkondade erinevused? Usaldus ja koostöö? Õppimis- ja õpetamiskultuur? Õpetaja ja õppija olukord? • Allikas: Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011.

More Related