1 / 14

N. trigeminus ja selle vigastused

N. trigeminus ja selle vigastused. Ann Kaleviste Stomatoloogia 3. kursus Juhendaja Riina Runnel. Nervus trigeminus. N. trigeminus= 5. Kraniaalnärv (kõige suurem)= CNV 3 haru: N . o phthalmicus (V1) + N. maxillaris (V2) + N. m andibularis (V3)

schuyler
Download Presentation

N. trigeminus ja selle vigastused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. N. trigeminus ja selle vigastused Ann Kaleviste Stomatoloogia 3. kursus Juhendaja Riina Runnel

  2. Nervus trigeminus • N. trigeminus= 5. Kraniaalnärv (kõige suurem)= CNV • 3 haru: N. ophthalmicus (V1) + N. maxillaris (V2) + N. mandibularis (V3) • Väljumine ajust: silla ja pedunculus cerebellaris medialise piiril • Väljumine koljust: V1 – Fissura orbitalis sup (silmakoopasse), V2 – foramen rotundum (fossa pterygopalatinasse), V3 – foramen ovale (fossa infratemporalisesse). • V1, V2 - sensoorsed, V3 - sensoorne ja motoorne • Närvivigastused: • V1/V2 jaotus – ophthalmicuse ja maxillarise haru • V2/V3 jaotus – maxillarise, mandibularise haru • V1-V3 jaotus – kõik 3 haru • Võib ära märkida, et vasakul lõuapoolel on närve natuke rohkem kui paremal • Dermatoomid – igale närviharule vastab kindel naha regioon, mida saab tuimastada

  3. Tuumad ja ganglionid • 3 haru konvergeeruvad gangl trigeminales (Meckeli õõnsuses) → Närvijuur → Sild→ Sensoorne ja motoorne juur kõrvuti • Nucleus motorius n trigemini – süva- ehk propriotseptiivne tundlikkus, mälumislihased, suupõhja lihased, m tensor veli palatini, m tensor tympani • Ganglion trigeminale – üldise iseloomuga pinnatundlikkus näonahast, silmast, nina- ja suuõõne limaskestast: k.a. keele eesmine 2/3, hambad, alalõualiiges, mälumis- jt lihased, peaaaju kõvakest

  4. N ophthalmicus = V1 • N. Frontalis: otsmikupiirkonna nahka • N lacrimalis: nahka õlalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, pisaranääret • N nasolaciliaris: • Pars nasalis- eesmiste ja tagumiste sõelluurakkude, otsmikuurke, kiilluuurke, ninaõõne eesmise osa limaskesta, nahka ninaseljal ja silma mediaalse nurga piirkonnast, pisarakotti • Pars ciliaris: silmamuna kestad. Haru ganglion ciliarele

  5. N. maxillaris= V2 • N. infraorbitalis: Sinus maxillarise limaskest, ülahuule, alalõua ja ninakülje nahk, harus ülemistele hammastele, igemetele • N. zygomaticus: nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas • Nn pterygopalatini: mood Ganglion pterygopalatini tundejuure, inn kõva- ja pehmesuulae, ninaõõne tagumise osa ja vaheseina, ülaneelu limaskest

  6. N. mandibularis= V3 • Eesmine tüvi – eferentne • Mälumislihastele: m. masseter, temporales profundi, pterygoideus med et lat • N. buccalis (limaskest, nahk) • Tagumine tüvi – aferentne • N. alveolaris inferior: suupõhja lihased (m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht), alumised hambad, igemed, alahuul, lõuatsi nahk • N. auroculotemporalis: Gl parotidea, kõrvalesta eesmine nahk, välimine kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupiirkonna nahk • N. lingualis: suupõhja limaskest, keele eesmine 2/3, osaleb ganglion oticumi moodustumises

  7. Sensoorsed ja motoorsed harud • Sensoorsed harud N. ophthalmicus, N. maxillaris, N. mandibularis • Sensoorne funktsioon : taktiilne, protsitseptiivne, notsitseptiivne • Mandibulaarnärv: suu puute-, valu ja temperatuuri tundlikkus (maitsetundlikkus - chorda tympani) • Uurimine – näo- ja koljupiirkonna tundlikkus valule, temp, puutele • Motoorsed kiud asuvad mandibulaarharus, jooksevad läbi ganglioni perifeersete lihaste poole, nende rakukehad asuvad V närvi tuumas, sügaval sillas • Motoorsed harud inn 8 lihast, kuhu alla lähevad ka 4 mälumislihast. • M masseter • M temporalis • M pterygoideus medialis • M pterygoideus lateralis • Teised: M tensor veli palatini, M mylohyoideus, M digastricuse eesmine kõht, M tensor tympani • Väljaarvatud m tensor tympani, osalevad kõik teised lihased hammustamises, mälumises ja neelamises. Kõik on bilateraalsed. • Motoorse funkts uurimine – vaatlus, palpatsioon (hambaid kokkusurudes), suu max. avamine • Kahjustusel : • lihaskontraktsioon nõrgenenud või puudub • deviatsioon ühe-/kahepoolselt (halvatud lõuapoole suunas) • lihaste paralüüs ühel lõuapoolel • Näiteks mälumislihaste kahepoolse halvatuse puhul ripub alalõug alla, suu on avatud, sülg voolab suust välja ning patsient ei saa rääkida

  8. Närvikahjustuse etioloogia • Tarkusehamba juured • Trauma (autoõnnetus, turvapadi, pea trauma, keele augustamine, kukkumised jne) • Tuimastusanesteesia • Kirurgia (hambad, igemed, siinused; implantatsioon) • Veresoone kompressioon • Insult (aju alumises osas) • Tuumor, metastaas • Sclerosis multiplex , Sjögreni tõbi, SLE jne • Põletik, infektsioon (nt herpes zoster) • Meningioom, schwannoom, kolesteatoom, kordoom • Sisekõrva (M tensor tympani, vasaraluuke) kahjustus

  9. Sümptomid • Mõne nädala, kuuga funktsiooni, tundlikkuse kadu vs. püsiv anormaalne valu, tundlikkus • Pidev kipitus • Tuimus • Tundlikkus, valu • Suur süljevoolus • Huulde, keelde, põske hammustamine • Halvatud või allavajunud huul • Vähenenud maitsetundlikkus • Kõne segasus • Tugevad, torkivad elektrišokisarnased valuhood (huulel, silmadel, ninal, skalbil, otsmikul, üla- ja alalõuas) – trigeminaalneuralgia • Peavalu • Kaasnevad: depressioon, sotsiaalsed probleemid, insomnia, häiritud on kõnelemine, mälu, hääldamine, rääkimine, söömine, suudlemine, habemeajamine, mekimine, hambapesu, joomine. • Veel on ohus N buccalis, N mylohyoideus, N glossopharyngeus, N nasopalatineus, N facialis, N mentalis – tarkusehamba eemaldusel.

  10. Ravi • Ravi: ravimitega leevendamine, kirurgiline abi: • närvi dekompressioon • närvi reparatsioon suuväliselt ja –siseselt • närvi siirdamine kaelalt ja jalalt • perkutaanne risotoomia (valu tekitava närvi kõrvaldamine) • Gamma noa radiokirurgia.

  11. Anesteesia komplikatsioon • Mandibulaarjuhtetuimastus ja N alveolaris inferiori, N lingualise kahjustus • Ajutine kahjustus – kuni 8 nädalat • Püsiv kahjustus – üle 8 nädala • Kõige tüüpilisem N lingualise kahjustus – 70% (trauma, konts, vähem fastsiat) • Füüsiline vigastus (süstimisel, kompressioon tänu epineuraalsele või perineuraalsele hemorraagiale, nõelaotsa deformatsioon) • Keemiline vigastus (LA komponendid, 4% artikaiin või prilokaiin, toksilisus, artikaiiniga 20x rohkem kui lidokaiiniga) • Tekivad - hemorraagia, põletik, armistumine, demüeliniseerumine • Näpunäiteid: • Väldi mitme tuimastussüsti tegemist • Väldi kõrgekontsentratsiooniga lahust (kasuta nt 2% lidokaiini) • Väldi juhtetimastuse tegemist, kui võimalik (asenda nt artikaiini infiltratsiooniga)

  12. Tarkusehamba eemaldusel • N mandibularise harud ja 8. molaar • Ohud – närvi traumatiseerimine, purustamine, ära lõikamine • Valu, tundlikkushäire, temptundlikkuse häire jne • Paranemine- võtab aega, N alv inf 3-6 kuud • Püsiv kahjustus – 12 kuud (sagedus 2 100-st) • Veel on ohus N buccalis, N mylohyoideus, N glossopharyngeus, N nasopalatineus, N facialis, N mentalis – tarkusehamba eemaldusel

  13. Füüsiline kahjustus • N trigeminuse väljumiskohad on foramen mentale, f supraorbitale, f infraorbitale. • Trauma - autoõnnetused, libastumised, kukkumised, spordiõnnetused, luumurrud, dislokatsioonid • Närv võib olla eraldatud, purustatud, kokkusurutud, väljavenitatud, mõnikord ka täielikult või osaliselt jõuga eemaldatud seljaaju küljest.

  14. Tänan kuulamast!

More Related