Haritus ja informeeritus, kohusetunne ja vastutustunne – kvaliteedi tagamise eeldused.

Haritus ja informeeritus,kohusetunne ja vastutustunne – kvaliteedi tagamise eeldused. Ülo Vooglaid Tallinn, 15. märts 2008

Käsitlusloogika: 2 1 3 KÕIK, MILLEST KVALITEET SÕLTUB KVALITEET 1. saavutus 2.hinnang KÕIK, MIS SÕLTUB KVALITEEDIST • VAATEPUNKTID NÄGEMISEKS • KOOSSEIS • STRUKTUUR • GENEES • DÜNAAMIKA • OLUKORD JA SELLE MUUTUMINE

Kvaliteet – mis see on? Kvaliteet on siin kõne all kahes tähenduses: 1) kui HINNANG, mis tuleneb hindamise objekti vastavusest • tarbija vajadustele; • standarditele; • ühiskonnas ja kultuuris kujunenud stereotüüpidele; • ideaalidele; • tulevikus tõenäoliselt kujunevatele vajadustele.

2) Kui SAAVUTUS , milles on oma osa • konjunktuuri ja tarbijaskonna tundjatel, • leiutajatel ja disaineritel, • töölistel, kõigi tasandite 4) tehnikutel ja tehnoloogidel, 5) kvaliteedi kindlustamise süsteemil, 6) juhtidel, koolitajatel, hindajatel...

Kvaliteet kui saavutus sõltub ka 7. subjekti (omaniku) orientatsioonist, 8. kultuuri- ja ühiskonnaseostest, 9. materjalidest, 10. korrast ja selle austamisest (distsipliinist), 11. motivatsioonisüsteemist, 12. sidest 13. edasisidestusest, 14. tagasisidestusest.

Suhteliselt lihtne (tegelikult, nagu teada, vägagi raske) on hinnata toodangu kvaliteeti. Võrratult keerukam on kujundada selline personal, kelle ideaalid, teadmised, oskused, kogemused ja tahe seonduksid vastutustundlikuks tegevuseks, mille tulemus oleks kõrge kvaliteediga! TÜNNILAUASEADUS ja ANKRUKETISEADUS Veel keerukam on korraldada tootmine nii, et toodang on kvaliteetne. Veel keerukam on luua ja hoida kaasaegsena selline süsteem kus iseregulatsiooni ja juhtimise ühtsuses luuakse pidevalt eeldusi kvaliteedi täiustamiseks.

Töö ja toodangu kõrge kvaliteet on kultuuri funktsioon (objektiivne kaassõltuvus kultuurist). Kultuur: (siin) väärtuste ja normide, müütide ja tabude kogum, mis korrastab inimeste hoiakuid ja suhtumist, mõtlemist ja käitumist. Kvaliteet ei ole pelgalt ettekirjutuste ja nende täitmise kontrollimise ja hälbimistele järjekindla reageerimise (karistamise-kiitmise) funktsioon.

Seega: standardid on vajalikud, ent üksnes mingite standardite alusel ei saa anda hinnangut toote, teenuse või keskkonna kvaliteedile, ammugi mitte kõigele sellele, tänu millele-lellele saab tulemus olla väärtuslik!

Hinnangute andmiseks on vaja tunda ka • tarbijaskonna vajadusi, väärtusi, huve, eelistusi jpm: (NB! Tarbijaskond ei ole homogeenne, VAID HETEROGEENNE!) • eri ühiskondades ja kultuurides kujunenud stereotüüpe; • ideaale; • keskkonda, milles hindamise objekti kavatsetakse kasutada; • prognoose ja stsenaariume tuleviku kohta;

Hinnangu andmise eelduseks on ka : 4. kujutlus tarbijate avalikest ja varjatud huvidest-vajadustest; 5. hindamise aluseks mõeldud kriteeriumite süsteem; 6. kompetentsed hindajad (kellel on “puhtad käed” ja “suur süda”); 7. metoodika hinnangute andmiseks, sõnastamiseks ja avalikustamiseks;

8. hindajate ja hinnangute vahendajate ausus, täpsus; 9. hindamistulemuste tõlgendamise (interpreteerimise) oskus; 10. mudelid tuvastatud puuduste põhjuste jm seoste avastamiseks; 11. Kujutlus efektiivselt, otstarbekalt ja intensiivselt funktsioneeriva, muutuva ja areneva süsteemi kohta.

Võtmesõnad – konstruktiivse arutluse eeldus • Inimene • Grupp ja töörühm • Tegevussüsteem • Töö • Tootmine • Juhtimine, valitsemine, haldamine, sidustamine • Siht, eesmärk ja vahend • Tegutsemise printsiibid • Kvantiteet, kvaliteet ja tähtaeg • Keskkond • Ühiskonna- ja kultuuriseos • Otsustamine ja otsus • Kohusetunne ja vastutustunne

Millest sõltub kvaliteet? 1. Toote, 2. teenuse ja 3. keskkonna kvaliteedisaavutamise ja hindamise • tegurid on erinevad; • hindamise kriteeriumid on erinevad; • otstarve on erinev; • kasutajad koos oma vajaduste, huvide ja arusaamadega on erinevad; Seega: käsitlused kvaliteedi hindamiseks peavad olema erinevad (KÕIGEKS ÜHTMOODI SOBIVAT KÄSITLUST EI SAA OLLA!).

Kvaliteeti ei saa juhtida! Juhtida saab eesmärgistatud protsesse, • milles valmib toode, • kujuneb teenus või • korrastatakse keskkonda. Väärtuseks ei ole kvaliteet, vaid kvantiteedi, kvaliteedi ja tähtaja ühtsus! Käsitlused, milles kasvõi üks neist kolmest jääb kahe silma vahele, rahuldavate hulka ei kuulu!

Inimestevastutustunne kujuneb läbi OTSUSTAMISE;kohusetunne kujuneb läbiKASVATUSE. Järelikult taandub praktiku jaoks küsimus sellele, kuidas harida ennast ja kogu personali selleks, et • otsustamise tegureid tunda, tagada kõik vajalikud eeldused otsustusprotsessides osalemiseks; • eri hoiakute ja arusaamadega inimesi tunda ning korraldada normaalseks peetava kasvatuse eeldused.

Otsustamine on võimalik vaid valikusituatsioonis Valikusituatsioonis saab inimene end tunda juhul, kui • subjekt usub, et ta võib oma parima äratundmise järgi otsustada vabalt ja iseseisvalt nii, nagu tundub olevat optimaalne; • on vähemalt üks alternatiiv; • on võimalik lisada alternatiive (kaasaarvatud ennast); • arutlus keskendub olulisele küsimusele.

Otsustamise teised eeldused • INFORMEERITUS, • HARITUS, • KOGEMUS, • ÕIGUSED, • KOHUSTUSED, • ÜHISKONNA- JA KULTUURISEOS, • SIHT JA/VÕI EESMÄRGID, • VAHENDID (RESSURSID JA NENDE KASUTAMISE TINGIMUSED, • PIIRANGUD, OHUD, SELGUS-KINDLUS, • ENESEKINDLUS, ENESEUSK, ENESEDISTSIPLIIN ...

Tänan kõiki,kes kaasa mõtlesid ja kavatsevad edasi mõelda,otsida parimaid võimalikke lahendusi kvaliteedi eelduste tagamiseks,kvantiteedi, kvaliteedi ja tähtaegsuse ühitamiseks. Küsimused, täiendused, laiendused siin, või ylo.vooglaid@mail.ee

Haritus ja informeeritus, kohusetunne ja vastutustunne – kvaliteedi tagamise eeldused.