Õis ja vili

1. Õis ja vili

2. Õisi on mitmesuguseid • Õis on taime sugulise paljunemise organiks, mille tolmukates valmivad tolmuterad. Emakas aga munarakud. • Enamasi on õitesnii tolmukad kui ka emakas. Aga leidub ka taimi, millel on kehte moodi õisi (kurk, kõrvits). • Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse.

3. Õie kuju reedab tolmlemiseviisi • Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. • Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. • Esineb putuktolmlejaid ja tuultolmlejaid.

4. Putuktolmlejad • Õied sisaldavad putukate ligimeelditamiseks toitu (nektarit) • On silmapaistvad • Õied on suured ja värvilised • Tolmukad ja emakas asuvad õie sisemuses • Emakasuue on kleepuv • Tolmukatel valmivad suuremad, kleepuvad tolmuterad • Õies on meenäärmed, mis toodavad nektarit • Kroonlehed on suured, värvilised • Hästi lõhnavad

5. Tuultolmlejad • Õied väikesed • Silmatorkamatud • Tuulele avatud • Tolmukad ja emakas ulatuvad õiest välja • Emakas on sulgjas • Tolmukates valmib palju väikseid kergeid tolmuteri • Kroonlehed on väikesed, tagasihoidliku värvusega • Lõhnatud

6. Kuidas moodustuvad õitest viljad? • Tolmutera satub sama liiki taime emakasuudmele – tolmuterast kasvab tolmutoru – seda mööda liigub seemnerakk munarakuni – toimub viljastumine – munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes – seemnealgmest kujunevad seemned – emakast saab viljakest

7. Vilju on mitmesuguseid • pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. • Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. • Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks. • Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb. • Kuivviljad on nt teraviljadel, päevalill • Lihakviljad on nt kurk, tomat, jõhvikas

8. Kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. Nt hernel, oal, moonil • Enamikul taimedel jäävad viljad siiski suletuks. Seemned saavad välja alles siis, kui vili laguneb, nt pähkel, teraviljad, mustikas, tamm, õunapuu.

9. Miks peavad seemend levima? • Valminud seemetest peavad kasvama uued taimed. • Kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, ei jätkuks kõigile valgust, ruumi, toitaineid. • Et seda ei juhtuks, on taimedel välja kujunenud mitmesuguseid mooduseid viljade ja seemnete levitamiseks.

10. Loomlevi – viljad ja seemned maitsvad, toitainerikkad. Seemned levivad loomade välaheidetega. Osadel viljadel on haakuvad karvakesed • Tuullevi – viljad ja seemned on kerged, varustatud sageli ka lendtiibadega • Veelevi – veekogude lähedal kasvavad taimed, viljadel ja seemnetel on õhuruumidega viljad ja seemned, et nad ei upuks. • Iselevi – seemned paiskuvad ise välja kiirel avamisel taimest eemale.