Eesti haridusstrateegia 2020: võtmeteemad ja töökorraldus

1. Eesti haridusstrateegia 2020: võtmeteemad ja töökorraldus Haridusstrateegia ümarlaud 12.05.2010 M. Heidmets Eesti Koostöö Kogu Eesti Haridusfoorum Haridus- ja Teadusministeerium Partnerlus Eesti pika­ajalise haridus­strateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks

2. Mis on haridusstrateegia? • Haridus- ja teadusminister moodustas oma 11.jaanuari 2010 käskkirjaga nr 13 juhtkomisjoni Eesti haridusstrateegia väljatöötamiseks. Juhtkomisjoni kuuluvad Eesti Haridusfoorumi, Eesti Koostöö Kogu ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga määratud: „1 - töötada välja Eesti haridusstrateegia 2020; 2 - esitada haridus- ja teadusministrile haridusstrateegia projekt 1. juuliks 2011.a.“ • Eesmärgiks on „Eesti haridusstrateegia väljatöötamine, mis seostaks juba kehtivates arengukavades sätestatu ning pakuks kooskõlastatud lahendusteid Eesti haridussektori võtmeteemade osas“. Strateegia haarab kogu elukestva õppe spektrit ja on suunatud Eesti konkurentsivõime suurendamisele ning inimeste elukvaliteedi tõstmisele. • Avalik ja osaluspõhine protsess!

3. Vabariigi Valitsuse määrus: Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kordVastu võetud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302, jõustunud 23.12.2005 Valdkonna arengukavas tuleb esitada:1) valdkonna arengukava kestus;2) seosed teiste valdkonna arengukavadega;3) valdkonna arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad asjaomased ministeeriumid ning kaasatud huvitatud isikud ja asutused;4) hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab valdkonna probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüsi;5) strateegilised eesmärgid, mis väljendavad valdkonna arengukava elluviimise perioodil taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav või hinnatav;6) meetmed, mis on erinevate tegevuste kogumid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Meetme selgituses kirjeldatakse kavandatavaid olulisemaid tegevusi;7) maksumuse prognoos, mis sisaldab valdkonna arengukava hinnangulist kogumaksumust ja maksumuse jaotumist aastate või teiste perioodide vahel. 8) juhtimisstruktuuri kirjeldus, mis sisaldab valdkonna arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse koordineerimiseks rakendatavate tegevuste kirjeldust.

4. Miks ? • Suured ootused haridussektorile. Haridus kui Eesti arengumootor • Tänane olukord – vastuoluline pilt • Haridus – Eesti oma asi. EL tasemel nn pehme regulatsioon • Haridus - Eesti traditsiooniline eelis ja edufaktor?

5. Strateegia põhimõtted • Võtmeteemad. Võtmeteemade puhul on eelistatult tegemist mitmeid haridustasemeid läbivate teemadega, need on teemad, mille puhul on ilmnenud vastuolu või ebasoovitav arengutrend ning mis seetõttu vajaks korrigeerimist. Tegemist ei ole haridussektori spetsiifiliste küsimustega vaid Eesti üldist arengut mõjutavate teemadega. Strateegia võtmeteemade arv võiks olla kuni 10. • Rahvusvaheline kontekst. Nii võtmeteemade määratlemisel kui strateegia kujundamisel tuleb lähtuda asjaolust, et Eesti haridus ei ole suletud süsteem, me oleme osa laiematest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas • Innovatsioon ja konkurentsivõime. Mitmete oluliste haridusnäitajate osas kuulub Eesti täna maailma tippu. Strateegia peab aitama säilitada meie traditsioonilisi tugevusi ning pakkuma innovaatilisi lahendusi Eesti jaoks vastuoluliste teemade või „pudelikaelte“ osas. • Tõenduspõhisus, andmepõhisus. Nii võtmeteemade määratlemine kui strateegia loomine peab toetuma usaldusväärsele andmestikule ning pädevatele eksperthinnangutele. Strateegia väljatöötamisel tehtavad valikud ja otsused peavad olema tõenduspõhised, toetuma selle valdkonna rahvusvahelisele ekspertiisile ning olema poliitiliselt sõltumatud.

6. Esimene samm: võtmeteemade määratlemine: • Lähteülesanne: ... viia läbi analüüsid ning nende põhjal määratleda Eesti hariduse võtmeteemad, millele loodav haridusstrateegia hakkab keskenduma. Võtmeteemade määratlemisel tuleb lähtuda Eesti ühiskonna arengutrendidest, hariduse hetkeseisust ja arengusuundadest, mida hinnatakse nii rahvusvahelises võrdluses kui siseriiklikus kontekstis, Eesti ja teiste riikide arengukavandamise kogemusest hariduse valdkonnas. • Võtmeteemad. Võtmeteemade puhul on eelistatult tegemist mitmeid haridusastmeid läbiva teemadega, need on teemad, mille puhul on ilmnenud vastuolu või ebasoovitav arengutrend ning mis seetõttu vajaks korrigeerimist. Tegemist ei ole haridussektori spetsiifiliste küsimustega vaid Eesti üldist arengut mõjutavate teemadega – näiteks: Eestile sobiva haridusasutuste võrgu kujundamine; efektiivsust toetava ja võrdseid võimalusi tagava hariduse rahastamismudeli väljatöötamine; õiglase juurdepääsu tagamine Eesti haridussektoris koos tekkinud barjääride vähendamisega; sisemise ja välise kvaliteedikindlustuse juurutamine kõigil haridusastmetel; keskkonna ja tingimuste loomine haridusinnovatsioonide juurdumiseks jms. Strateegia võtmeteemade arv võiks olla kuni 10.

7. Millele saame võtmeteemade valikul toetuda? • Rahvusvahelised ja EL dokumendid • Teiste riikide analoogid • Eesti haridusstrateegia 2001 • Haridust käsitlevad Eesti strateegiadokumendid • Andmestik Eesti hariduse olukorrast • Maailma haridustrendid • Ekspertide ettepanekud EHS 2020 osas • Huvipoolte ettepanekud ja ekspertiis

8. Maailm: kaheksa globaalset arengueesmärki United Nations Millennium Development Goals 2000 • The Millennium Development Goals (MDGs) are eight international development goals that all 192United Nations member states and 23 international organizations have agreed to achieve by the year 2015. They derive from earlier international development targets, and were officially established at theMillennium Summit in 2000, where all world leaders present adopted the United Nations Millennium Declaration, from which the eight goals were promoted. • Ehk - kaheksa arengueesmärki, jaotatud 21 mõõdetavaks ülesandeks, mida hinnatakse 60 indikaatori abil. Toimub regulaarne monitooring.

9. UN MDG • Eradicate extreme poverty and hunger • Achieve universal primary education. Ensure that, by 2015, children everywhere, boys and girls alike, will be able to complete a full course of primary schooling. (Praegu ca 70 milj noort jäävad haridusest puutumata!) • Promote gender equality and empower women. Eliminate gender disparity in primary and secondary education preferably by 2005, and at all levels by 2015. • Reduce child mortality • Improve maternal health • Combat HIV/AIDS, malaria, and other diseases • Ensure environmental sustainability • Develop a global partnership for development

10. Euroopa Liidu sihid (täpsustamisel) 12.05.2009 vastuvõetud strateegiline raamistik Education and Training 2020: • Strateegiline eesmärk nr 1: elukestva õppe ja õppurite liikuvuse reaalsuseks muutmine • Strateegiline eesmärk nr 2: hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine • Strateegiline eesmärk nr 3: võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine • Strateegiline eesmärk nr 4: loovuse ja innovaatilisuse, sealhulgas ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel

11. EL sihttasemed Liikmesriigid leppisid kokku järgmises viies sihttasemes: • Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes: täiskasvanute ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikute osalemise suurendamiseks elukestvas õppes peaks 2020. aastaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes. • Puudulike põhioskustega isikud . Eesmärgiks on tagada, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme, eelkõige lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. 2020. aastaks peaks põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õpiedukusega 15 aastaste osakaal olema väiksem kui 15 %. • Kolmanda tasandi hariduse omandamine. Võttes arvesse suurenevat nõudlust kõrghariduse omandamise järele ning tunnistades kutsehariduse ja -koolituse samaväärset tähtsust peaks 2020. aastaks kolmanda tasandi hariduse omandanud 30–34aastaste isikute osatähtsus olema vähemalt 40 %. • Varakult õpingud või koolituse katkestanud isikud . Aitamaks kaasa, et maksimaalsel arvul õppureid viivad lõpule oma hariduse ja koolituse peaks 2020. aastaks varakult õpingute või koolituse katkestajate osatähtsus olema väiksem kui 10 %. • Väikelaste haridus. Edasise haridustee edukuse aluseks olevas väikelaste hariduses osalemise suurendamiseks, eelkõige ebasoodsa taustaga laste puhul peaks 2020. aastaks vähemalt 95 % lastest vanuses 4 aastat kuni kohustusliku algkooli mineku alguseni osalema väikelaste hariduses.

12. Teiste riikide analoogid • Taani: Education for Sustainable Development. A Strategy for the United Nations Decade 2005-2014 • Albaania: National Education Strategy 2004-2015 • Ungari: The Strategy for Lifelong Learning in Hungary 2006

13. Eesti haridusstrateegia 2001 (jäi vastuvõtmata) Eesti haridussüsteemi arengukontseptsioon: teemad • Õppimine õpiühiskonnas • Eesti haridusüsteemi arengu eesmärk ja põhimõtted • Hariduspoliitika ja subjektide rollid • Muutused õppesisus, õppekeskkonnas ja õppekorralduses • Hariduse kvaliteedi tagamise süsteem • Tugisüsteemid • Haridussüsteemi korraldus, juhtimine ja rahastamine

14. Eesti haridusstrateegia 2001Tegevussuunad aastateks 2001-2004 • Kõigile kuni 18-aastastele noortele huvide- ja võimetekohase hariduse tagamine õppekava valikute võimaldamise, haridusnõudlusele vastavate õppekohtade loomise, nõustamissüsteemide ja vaba aja veetmise mitmekülgsete võimaluste väljaarendamise kaudu . Osalemine, juurdepääs. • Kvaliteedi- ja juhtimissüsteemide ning õppekeskkondade väljaarendamine õppuritele kvaliteetsete alus-, põhi- ja kesktaseme õppe võimaluste loomiseks . Kvaliteet. • Akadeemilise ja kutsekõrgharidusliku õppe väljaarendamine koos kõrgkoolide optimaalse võrgu kujundamisega. Haridusasutuste võrk. • Pedagoogide põhi- ja täienduskoolituse tõhustamine ning nende palgatingimuste parandamine. Õpetajad.  • Eluaegse õppe põhimõtete teadvustamine ning täiendus- ja täiskasvanuõppe süsteemi väljaarendamine. Elukestev õpe. • Eesti keele ja eestikeelse kultuuri säilimise ja arenemise tingimuste loomine. Kultuuriruum.

15. Haridus Eesti tänastes stateegiadokumentides • Ülevaade kõrghariduse kohta: K.Kroos “Eesti kõrghariduse strateegilise juhtimisega seotud eesmärkide, mõõdikute ning andmeallikate kaardistus” • 15 dokumenti, 27 põhieesmärki, 50 alaeesmärki, 47 tegevussuunda (vrdl EL 4 eesmärgi ja 5 sihttasemega!) • Mõned ettepanekud: kaaluda strateegiliste dokumentide standardiseerimist, luua dokumentide omavaheline selge hierarhiline struktuur ja kaaluda nende koguarvu vähendamist, strateegiline planeerimine seostada EL eelarvetsükliga, hea oleks olemasolevad strateegiadokumendid ühtses struktuuris lahti kirjutada • Puudub sarnane ülevaade I ja II taseme hariduse kohta

16. Eksperdid EKK pöördus 60 Eesti haridussektori eksperdi poole palvega saata oma ettepanekud haridusstrateegia võtmeteemade osas. Seisuga 7.5.2010 vastanud ca pooled. Järgnev – kokkuvõte ekspertide ettepanekutest teemavaldkondade kaupa. Lähtematerjal rühmatööks! Üldine: haridussüsteem, põhimõtted jm • -strateegia peab arvestama varasemaid Eestis koostatud arengudokumente • -strateegia peaks keskenduma Eesti hariduse 4-5 põhiteemale ja käsitlema Eestit kui Euroopa haridusruumi osa • -Eestis peab olema üks ja ühtne haridusstrateegia, mitte eri strateegiad põhiharidusele, keskharidusele, kutseharidusele, kõrgharidusele. • - strateegia tuleb koostada väärtuspõhiselt. Oluline Eesti hariduse alusväärtuste sõnastamine. • -inimkesksus ja inimareng haridussüsteemi alusväärtuseks. Laps ja õppur ei ole objekt vaid subjekt. • -Eesti haridussüsteemi ja koolivõrgu (selle juhtimise, haldamine, arendamine) kui tervikliku süsteemi põhimõtete formuleerimine ning selle kirjutamine haridusseadustikku • -haridussüsteemi põhimõistete korrastamine • - kvaliteetse hariduse kättesaadavus sõltumata elukohast, kodusest keelest, erivajadustest

17. Eksperdid 2 • -kooli funktsioonide ümbermõtestamine – suund terviklikule maailmapildile, kool kui puudujääkide kompenseerija, pedagoogiline mitmekesisus • -hariduse fookusse demokraatliku riigi kodaniku kujundamine, muutuvates oludes hakkamasaamine • -probleemiks liiga varajane selektsioon, kogu süsteem ei suuda pakkuda sarnase tasemega kvaliteeti • -ühtne riiklik kutse- ja karjäärinõustamise süsteem • -kutseharidus vähem käsitööliste, rohkem loominguliste ja innovaatiliste erialade ettevalmistajaks • -haridussüsteem peab olema valmis võõrtööjõu koolitamiseks ja ümberõppeks • -taastada haridusuuringute süsteem, haridusuuringute süsteemi loomine. Süsteemsed hariduse ja tööturu uuringud • -haridussüsteemi ja tööturu parem seostatus • -mitte-eestlaste väiksem konkurentsivõime tööturul • -tugeva institutsionaalse baasiga täiskasvanukoolituse süsteemi loomine • -vajadus suunata IT kompleksset mõju haridusele ja haridussüsteemile • -EL Sotsiaalfondi suurte haridusrahade mitte kõige otstarbekam kasutamine – siidimaali, õlgmajade ja aiakujunduse õpetamiseks?

18. Eksperdid 3 Kool • - koolikultuur, avatud koolid, avatust, loovust ja vaimsust tagav õppekeskkond koolis • -kool kogukonna jaoks avatud õppe keskuseks, koolist kogukonnakeskus • -kooli avamine sisemiselt – tundide avamine, üksteise tundide külastamine jms • -koolidemokraatia, vähem autoritaarset juhtimist, õpilasesinduse ja hoolekogu suurem otsustusõigus • -õpetajad ja lapsevanemad on kooliuuenduse subjektid, mitte käsutäitjad • - egalitaarne põhiharidus, konkursivaba kooliminek • -alternatiivpedagoogikale suurem eluõigus • -õpilaste valikuvabadus – rohkem valik-, ja vabaaineid • -väiksemad klassid ka gümnaasiumiastmes • -koolivägivalla ennetustöö • -õppenõustamissüsteemi loomine lastele, õpetajatele, lapsevanematele • -pikendada õppeaastat ja vähendada kodutöid

19. Eksperdid 4 Õpilased • -koolilapsed õnnelikuks! • -õpilane on subjekt, mitte objekt • -vähendada koormust, kodutööd minimaalseks, lühem suvevaheaeg • -koolirõõm, koolistress, kooliväsimus, madal koolirõõm, vähene rahulolu • -karjäärinõustamise süsteem, igale õpilasele kättesadav karjääriteenistus • -välismaal õppimise toetus ja selle arvestus, õpiränne – palju läheb, palju tuleb • -varajane märkamine kui ennetus koolist väljalangemisele • -lubamatult suur väljalangevus kõigil haridusastmetel eriti poistel. Õpingute katkestamise/loobumise süsteemne ja kõiki haridusastmeid haarav käsitlemine. • -hariduse kättesaadavus ja koolis püsimine • -andekate õpilaste erikohtlemine • -üldhariduskool diskrimineerib poisse, kõrghariduse feminiseerumine, • -tasuta haridus kõigile õppuritele • -erivajadustega õppurite tugisüsteemid

20. Eksperdid 5 Õpetajad • -põhimõtteks, et õpetajad ja õpilased konstrueerivad teadmisi koos, mitte üks ei õpeta teist • -uued õppemeetodid: rühmaõpe, õige vanus, erinevad õppesuunad, arutelupõhine õpe • -õpetaja sotsiaalne staatus selgemaks ja sotsiaalsed tagatised mõjuvamaks • -õpetajate ettevalmistus ja õpetajate täiendkoolitus terviklikku süsteemi • -ülekoormus - tegelik koormus 60t nädalas 40t asemel, normkoormuse vähendamine • -alamakstus, töötasu • -õpetajad riigiteenistujaks • -tõsta õpetajate prestiiži ühiskonnas, siis tõuseb ka rahulolu tööga • -õpetamisest on saanud nn naiste asi, rohkem meesõpetajaid • -õpetajale enesetäiendamise semester • -metoodikakeskuse rajamine õpetajatele

21. Eksperdid 6 Hindamine • -hindamist, kontrolltöid jms liiga palju • -hindamise alused üheplaanilised, instrumentaalsed (eksamihinded, sooritused) väärtused, mitte isiksuse areng • -ei väärtustata loovust, enesereflektsiooni, meeskonnatööd, iseseisvust ja eripära – tulemuseks manipuleeritav inimene • -riigieksamid kaotada või vabatahtlikuks • -riigieksamite tulemuste avalikustamise lõpetamine • -vähemalt I kooliastmes numbrilise hindamise asemel sõnaline hindamine, kogu hindamissüsteem selgitavaks hindamiseks. Kahes esimeses kooliastmes hinnanguline hindamine • -hindamisel tunnustatakse ja toetatakse, mitte ei otsita vigu • -koolide hindamisel eesmärgiks mitte pingeread vaid üle riigi ühtlaselt hea taseme saavutamine

22. Eksperdid 7 Õppekavad, õppe sisu • -õppekavad vabaks kildkondlikest erihuvidest (aineõpetajad, teadlased) • -õppekava on erialaspetsialistide survel ülepingutatud, eriti III kooliastmes • -ainekavade raskusastme mõõtmine II ja III kooliastmes väljalangevuse ennetamiseks • -kvaliteediprobleemid, sh teoreetilise ja rakendusliku teadmuse vahekord, arengule suunatud võimekused, loovuse ja eripärade nivelleerimine • -õppekavade faktikesksuse vähendamine ja praktilise õppe osakaalu suurendamine • -pideva õppekava ja õppevara arendussüsteemi loomine • -universaalsele baasharidusele juurde väga paindlik ja kiiresti kohanduv konkreetsete oskuste andmise süsteem - kuna me majandusarengu trende ei suuda niikuinii ette näha. • -üle võtta Soome õppekavad ja õpikud • -Eurodimensioon ja eurolõiming õppekavadesse

23. Eksperdid 8 Kõrgharidus • -korrastada maastik, õppeasutuste kaasaegsed juhtimismudelid • -tagada õiglane juurdepääs. Üliõpilaste töökoormus. Muukeelne õpe • -rahastamissüsteem ja tulemuslikkuse hindamine. Kõrgharidus ja tööturg. Tööandjate panus • -panustada mitte betooni, vaid inimestesse • -kõrghariduse tegelik rahvusvahelistumine, eriti õppejõudude kaadri osas • -kõrgharidus rohkem innovatsioonitootjaks • -pedagoogiks saamine vaid MA taseme õppe kaudu ei õigusta • -teha nii, et õpetajakoolitusse läheks noorte kõige võimekam osa  Rahastamine • -välja arvutada RÕK-i tegelik maksumus • -haridussektori rahastamise mahajäämus • -õppurite majanduslikul olukorral põhinev toetussüsteem, vajaduspõhine õpingute finantseerimine • -saavutada vähemalt OECD keskmine tase kõrgharidussektori rahastamisel

24. Võimalikud teemakorvid • Haridussüsteemi alusväärtused ja toimimise põhimõtted: kooli funktsioonid, koolidemokraatia, õpilaskesksus, egalitaarsus, avatud kool, loomingulisus ja innovaatilisus, konstruktivistlik hoiak, ühiskonnahuvide arvestamine, seosed tööturuga, avatud haridusruum, haridus kui arengumootor, haridussüsteemi rahastamine, elukvaliteet, Eesti haridus ja Eesti ühiskond • Elukestva õppe arhitektuur: elukestva õppe ühtne seadusandlik alus ja institutsionaalne korraldus, selle valdkonna põhimõistete korrastamine ja arengudokumentide hierarhia, arengukavandamine kooskõlla EK eelarvetsükliga, süsteemsed haridusuuringud arengukavandamise aluseks, demograafilised mõjud haridussüsteemile, haridusasutuste võrk ja tööjaotus • Hariduses osalemine: juurdepääs, väljalangevuse ennetamine, võrdsed võimalused, varane selektsioon, hariduslik kihistumine, muukeelsed õpilased ja muukeelne kool, õpiränne, regionaalne ebavõrdsus, kvaliteetset õpet tagav koolivõrk, mehed-naised, hariduslikud erivajadused. Kogu Eesti inimvara vääristamine hariduse kaudu.

25. Võimalikud teemakorvid 4.Kool ja õppimine: koolikliima, koolirõõm, koolistress, osapoolte rahulolu, koolivägivald, haridussektori kuvand. Ülepaisutatud õppekava, teooria vs praktilised oskused, faktikesksus, loomingulisus. Euroopa dimensioon, paindlikkus, sobivus tööturule, kvaliteet. Õpetamismeetodid - rühmaõpe, õige vanus, erinevad õppesuunad, arutelupõhine õpe. Hindamine: hinne kui järjestus vs abivahend, õpilaste klassifitseerimine ja selekteerimine, pingeread, hindamisalused, millal numbriline hinne, riigieksamite roll. Uus kooliparadigma: tuupimiskohast arutelupaigaks. 5.Õpetaja: õpetaja positsioon ühiskonnas, tugisüsteemid õpetajatele (metoodikakeskus, õpetajauuringud), õpetajate ettevalmistus ja täiendkoolitus ühtsesse süsteemi, meesõpetajad, võimekamad noored õpetajaks, õpetaja töökoormus ja töötasu 6.Kõrgharidus: Kõrgharidusmaastik, õppeasutuste omandivorm ja juhtimismudelid. Õiglane juurdepääs. Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised. Rahastamissüsteem ja tulemuslikkuse hindamine. Kõrgharidus ja tööturg. Muukeelne õpe. Arengut toetav kvaliteedikindlustus. Kõrgharidus kogu ühiskonna arengumootoriks. Eesti uus eliit. Juurde: e-õpe, haridusinnovaatika, tulevikuharidus ???

26. Küsimused rühmatööks • Millised peaksid olema koostatava Eesti haridusstrateegia võtmeteemad? Pakkuda, kirjeldada ja põhjendada kuni 5 teemat • Kuidas tuleks haridusstrateegia koostamist korraldada, mida arvestada, millest lähtuda – eksperdid ja kaasamine, Eesti ja välismaine tarkus, andmed ja kogemus, poliitika ja huvirühmad ...