1 / 17

Kutsehaiguste diagnostika barjäärid

Kutsehaiguste diagnostika barjäärid. Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool. Kutsehaiguste diagnoosimise barjäärid:. Patsiendi poolsed barjäärid Kliinilised barjäärid Sotsiaalsed barjäärid Logistilised barjäärid. Patsient. Ebapiisav väljaõpe ja teadmised töökeskkonna ohutegurite toimest.

ananda
Download Presentation

Kutsehaiguste diagnostika barjäärid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kutsehaiguste diagnostika barjäärid Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool

  2. Kutsehaiguste diagnoosimise barjäärid: • Patsiendi poolsed barjäärid • Kliinilised barjäärid • Sotsiaalsed barjäärid • Logistilised barjäärid

  3. Patsient • Ebapiisav väljaõpe ja teadmised töökeskkonna ohutegurite toimest. • Ohutuskaartide ja teiste tööohutusega seonduvate materjalide puudulik kättesaadavus. • Patsient ei tunne ära millised haiguse sümptomid on põhjustatud tööst.

  4. Patsient • Patsient ei nõustu kutsehaiguse või TPH diagnoosiga töö kaotuse või sotsiaalseks toimetulekuks ebapiisava hüvitise tõttu. Võlaõigusseaduse § 1045 lõige 1sätestab : kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.

  5. Patsient • Psühholoogiline barjäär, et haiguse sümptomid võiksid olla tööst põhjustatud. • Pikk periood esmaste sümptomite ja haiguse väljakujunemise vahel. • Pikk latentsi periood (esmaste sümptomite tekke ja meditsiiniliste uuringutega diagnoositava kliiniliselt väljakujunenud haiguse vahel.

  6. Kliinilised barjäärid: • Meditsiini personali ebapiisav väljaõpe/teadmised töökeskkonna ohutegurite toimest ja kutsehaigustest; • Tööanamneesi kogumiseks ebapiisav aeg; • Diferentsiaaldiagnostika probleemid; • Vähene teadlikkus seadusandlusest ja kutsehaiguste ja TPH-te teatamise korrast.

  7. Kliinilised barjäärid: • Kindlustuse poolne motivatsiooni/ergutuse süsteemi olemasolu või selle puudumine tööst põhjustatud haigustest teatamisel.

  8. Sotsiaalsed barjäärid: • Kindlustussüteemist tulenev tugev antistiimul kutsehaiguste diagnoosimiseks. • Ülevaate puudumine kutsehaiguste poolt populatsioonile tekitatud kahjude/kulude suurusest. • Ühiskonnas teaduspõhiste baasteadmiste puudumine krooniliste haiguste kohta, mis on tööst põhjustatud.

  9. Sotsiaalsed barjäärid: • Ajalooliselt väljakujunenud töötervishoiu eriala isolatsioon teiste traditsiooniliste meditsiini erialade poolt.

  10. Logistilised barjäärid • Isiku meditsiiniliste, tööandmete jm taolise mittekätte saadavus (andmed on hävitatud, kadunud, vigadega, puudulikud, kodeerimise vigadega jne).

  11. Töötajatele töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamine.

  12. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. • Tööandjate finantsvastutus töötaja tervisekahjustuse või surma korral oli esimest korda sisse viidud Saksamaal 1884. • Suur Britannia järgnes 1897. • 20. sajandi alguseks olid kõigis Euroopa riikides vastuvõetud töötajate tervisekahjustuse hüvitamise seadused.

  13. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. • Enne II maailmasõda toimis Eestis sunduslik tööõnnetuse kindlustus. • Tööõnnetuste kindlustuste ühinguid oli Eestis kaks “Eesti Tööliste Kinnitusühisus” ja “Ühisoma” need asusid Tallinnas, tegevuspiirkonnaks kogu Eesti. • Kui tööõnnetuse läbi vigasaanu terveks ei saanud, vaid jäi osaliselt või täielikult töövõimetuks, määras kindlustusühing temale pensioni. • Vigasaanu surma korral määrati pension tema pereliikmetele. R. Rava “Töökaitse ja Sotsiaalkindlustus” Tallinn 1937

  14. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. • Nõukogude Eesti perioodil maksis kutsehaiguse ja tööõnnetuse läbi tekkinud tervisekahjustuse hüvitist riik.

  15. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. • Tööõnnetuse või kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib VV 10. Juuni 1992.a. Määrus nr 172 “Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord”.

  16. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. Kahjude hüvitamise korda reguleerib Eesti NSV tsiviilkoodeks (tervisekahjustuse juhtumite puhul kuni 31.07.2002), võlaõigusseadus (tervisekahjustuse juhtumite puhul alates 1.07.2002).

  17. Kasutatud kirjandus 1. R. Rava “Töökaitse ja Sotsiaalkindlustus” Tallinn 1937 2. Harber P, Merz: Time and knowledge barriers to recognizing occupational disease. J Occup Environ Med 2001; 43:285 3. Joseph LaDou: Current Occupational and Environmental Medicine 7;8 895 2004

More Related